) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada.
lg 1 sätestab, et kohus võib
§-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
lg 2 sätestab, et likvideerijaks võib kohus nimetada muu hulgas pankrotihalduri.
lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
lg 1 sätestab, et
§-s 602 nimetatud isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 218 lg 1 sätestab, et pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses, esitavad likvideerijad avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist. Avaldusele lisatakse lõppbilanss ja vara jaotusplaan. Avalduses peavad kõik likvideerijad kinnitama, et lõppbilanssi ega vara jaotusplaani ei ole kohtus vaidlustatud või on hagi läbi vaatamata või rahuldamata jäetud või on menetlus asjas lõpetatud ning et osaühingu võlausaldajate nõuded on rahuldatud või selleks vajalik vara on hoiustatud, samuti et osaühing ei osale poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. 2 2-10-6591 Avaldaja on esitanud kohtule avalduse osaühingu S sundlõpetamiseks. Avaldaja on osaühing S osanik, kellele kuulub osa suuruses 20 000 krooni. Avalduses on põhjendatud vajadust osaühingu sundlikvideerimiseks asjaoluga, et avaldaja volitused juhatuse liikmena lõppesid 05.06.2006 ja viimase juhatuse liikme volitused lõppesid 15.10.2007. Osanikud ei ole käesoleva ajani teinud uut otsust juhatuse liikmete valimise kohta. Kuna osaühingul on kaks osanikku, kellel kummalgi puudub osaühingus häälteenamus, on osanike otsuste tegemine võimalik üksnes konsensuse alusel. Kuna osanike vahel puudub tahe teha koostööd, ei ole osanikel võimalik otsuseid vastu võtta. Asjast puudutatud isik KR, kellele kuulub teine osa osaühingu kapitalist, on oma kirjalikus seisukohas avaldanud, et osaühingu likvideerimine on õigustatud, kuna ühiselt ei ole võimalik edasi tegutseda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna osaühing S osanike vahel on tekkinud erimeeldused, mis ei võimalda äriühingu tegevuseks olulisi otsuseid vastu võtta, mille tulemusel ei ole alates 15.10.2007 valitud äriühingule uut juhatust ning osanikud on nõus äriühingu likvideerimisega, siis tuleb osaühing S likvideerida. Avaldaja on palunud määrata likvideerijaks Toomas Saarma.
Kohus leiab, et kuna osaühing S osanike vahel on erimeelsused, siis tuleks edaspidiste erimeelsuste vältimiseks määrata likvideerijaks isik, kes ei ole kummagi osaniku poolt esitatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus osaühing S likvideerijaks pankrotihaldur Katrin Prükki, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Tulenevalt
ÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. ÄS § 209 lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. ÄS § 209 lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt ÄS § 210 on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse. ÄS § 211-212 ja 214-216 on täpsustatud likvideerija kohustusi. Tulenevalt
lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang osaühingu maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 20. oktoobriks 2010. Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.