Obsah (5)

§ 5§ 230§ 231§ 162§ 174

2-11-55177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 11.september 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-55

) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. 11. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 12.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Pooltel on vaidlus, kas 09.12.2010 kella 16.25 paiku SHN juhtides sõidukit Mercedes-Benz Vito, reg. märgiga XXX Pärnus, Riia mnt 169a sõitis valgusfoori ees peatunud hageja poolt juhitud sõidukile Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX ning põhjustas sellega hageja sõidukile varalist kahju, mille hüvitamise kohustus on kostjal.
2. Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 7 lg 1 alusel kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusandja on kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad. LKindlS § 26 lg 1 järgi liikluskindlustuse kindlustusjuhtum (liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt liikluskahjuga on tegemist ainult siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel; 4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega. Tulenevalt LKindlS § 26 lg 4 liikluskahju hüvitatakse käesoleva seaduse ja lepingu alusel vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 27 sätestatud erandid. LKindlS § 35 lg 1 järgi asja kahjustamisest tekkinud kahju on selle taastamisremondi ja muud otsesed kulud, mis asja valdaja kandis seoses liikluskahjuga, sealhulgas pärast liikluskahju kannatanu päästmiseks sõidukile tahtlikult tekitatud vigastuste kõrvaldamise ja sõiduki liiklusõnnetuse kohalt äratoimetamisega seotud kulud. LKindlS § 39 lg 1 alusel kannatanu ja liikluskahju tekitanud isik on kohustatud säilitama liiklusõnnetuses osalenud sõiduki ja muu kahjustatud asja võimalikult liiklusõnnetuse järgses seisundis ning esitama kindlustusandjale ülevaatuseks. Asja ei pea säilitama kindlustusjuhtumi järgses seisundis pärast seda, kui kindlustusandja esindaja on selle üle vaadanud, ega kauem kui seitse päeva liiklusõnnetusest teatamisest. Kui kindlustusandja on kirjalikult palunud liiklusõnnetuses kahjustatud asja kauem säilitada, tuleb seda säilitada kuni 15 päeva. LKindlS § 44 lg 2 kohaselt liikluskahju hüvitatakse kannatanule ning käesoleva seaduse § 27 ja § 32 lõikes 1 nimetatud isikutele.
3. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Lääne Prefektuuri juhtimiskeskus 09.12.2010 kell 21.08 registreeris kella 16.30 ajal toimunud liiklusõnnetuse Pärnu linnas Riia mnt ja Papiniidu tn ristmikul, kus hageja juhitud sõidukile Volkswagen Passat, reg. märgiga XXX sõitis tagant otsa sõiduk 3 2-11-55177 Mercedes-Benz Vito, reg. märgiga XXX. Menetlust Lääne Prefektuur ei alustanud (tl 6) Väidetavalt leppisid sõidukijuhid kokku, et sõidavad üle ristmiku Papiniidu tn-l asuvasse Statoil tanklasse, kus selgitavad liiklusõnnetuse asjaolusid. Vaidlust ei ole, et sõidukijuhid tanklas kokku ei saanud. Hageja selgituste kohaselt oli tema sõidukil avarii tulemusena tagumise stange värvi kahjustused ja pahtel lahti (tl 8-17, 59-68). HAOÜ 25.01.2011 remondikalkulatsiooni kohaselt hinnati remondimaksumuseks 890,71 eurot (tl 18-22), mida on vähendatud pakiruumi põhjaremondi kulutuste võrra (tl 54-55). Hageja tunnistas kindlustuse vaidluskomisjonis, et temale kuuluv sõiduk on osalenud varem avariis ning pakiruumi põhja vigastused võivad olla tekkinud varem (tl 23-26). 13.12.2010 esitas hageja kahjuavalduse Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS-ile (tl 57-58), kes edastas avalduse kostjale. 18.04.2011 teatega jättis kostja hageja taotluse kindlustushüvitise saamiseks rahuldamata, kuna ei ole tuvastatav Mercedes-Benzi juhi tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega (tl 4). Sõiduki Mercedes-Benz Vito, reg. märgiga XXX, juht SHN on selgitanud, et 09.12.2010 sõitis S OÜ autoga umbes kella 16.25 ajal Riia mnt Papiniidu ristmiku suunas, kus vasakpöörde real seisis auto. Kuna tee oli lumest koristamata, ei saanud SHN autot, vaatamata naastrehvile, pidurdamisel koheselt peatada, vaid liikus edasi. SHN kokkupõrget eelseisva autoga ei tundnud ega kuulnud nagu Volkswageni juht (hageja) väitis. SHN tegi koheselt ettepaneku sõita EK juurde, et asja täpsemalt selgitada, kuid hageja keeldus öeldes, et ei ole aega raisata. Volkswageni juht soovis sõita Papiniidu tänava tankla juurde, kus juhid pidid kohtuma, kuid kuna teeolud olid rasked, läks SHNil aega ning kohale jõudes oli Volkswageni juht lahkunud. SHNi autol kokkupõrkest märked puuduvad (tl 56), mida kinnitavad ka sõidukist Mercedes-Benz tehtud fotod kindlustuse poolt (tk 69-71). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et mõlemad sõidukid viibisid 09.12.2010 kella 16.25 ajal Pärnu linnas Riia mnt ja Papiniidu tn ristmikul, kuid esitatud tõenditega ei ole tõendatud, et SHN poolt juhitud sõiduk Mercedes-Benz Vito sõitis tagant otsa hageja poolt juhitud sõidukile Volkswagen ning põhjustas hagejale varalist kahju. Fotodest (tl 69-71) nähtuvalt puuduvad sõidukil Mercedes-Benz Vito igasugused vigastused ja kriimud, mis vastaksid kokkupõrkele Volkswagn Passatiga (tl 8-17, 59-68). Samadelt fotodelt on nähtav, et hageja sõiduki värvi pragunemine on otseses seoses pahteldamisega, mille kvaliteet on kaheldav ja annab veendumuse, et sellisel viisil sõiduki värvimine ei ole toimunud selleks ettenähtud juhiseid järgivalt ja spetsialistide poolt. Kohus on veendunud, et kokkupõrke tagajärjel ei oleks hageja autol värvikahjustused sarnased värvi pragunemise ja koorumisega. Kokkupõrkes, kus Volkswagenil oli avarii tulemusena tagumise stange värv maas, värvi kahjustused ja pahtel lahti, oleks pidanud olema ka mingisugusedki kahjustused või värvijäljed Mercedes-Benz Vitol. Selliseid jälgi ei tuvastatud. Lisaks ei kuulnud ega tundnud ükski Mercedes-Benz kaasreisija kokkupõrget. Hageja on ise tunnistanud, et sõiduk Volkswagen Passat on varasemalt osalenud avariis, mille käigus sai vigastusi pakiruum, mis oli remontimata eelpool märgitud avarii ajal. Kohus on veendunud, et pakiruumi vigastuste saamisel olid vigastatud ka sõidukiosad, mis on väljaspool pakiruumi. Selle kinnituseks on hageja sõiduki tagumisel osal piltidel märgatav pahtli- ja värvikiht. Kohus leiab, et isegi, kui väheintensiivne kontakt käesolevas vaidluses olevate sõidukite vahel toimus, ei saa lugeda tõendatuks, et selle tagajärjel sai sõiduk Volkswagen täiendavaid kahjustusi (värvi pragunemist ja pahtli koorumist), millega tekkis hagejale varaline kahju. Lähtuvalt eelnevast leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud sõidukite vahelise kontakti toimumine ning sõiduki Mercedes-Benz juhi poolt kahju tekitamine hagejale, seega on tõendamata ka riskivastutuse kohaldamise üldised eeldused ja liikluskahjuks tunnistamise eeldused, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja sõiduki kaasreisija Sven Martoja allkirjata tunnistus ei ole kohane tõend (tl 31). Samas soovib kohus märkida, et kohase tõendina ei mõjutaks selle sisu otsust. Menetluskulud
4. Vastavalt

§ 162

lg 1 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. 4 2-11-55177 Maire Lukk Kohtunik 5