← Eesti

2-10-8390/10

Obsah (11)§ 49§ 55§ 217§ 202§ 209§ 1§ 37§ 10§ 24§ 2§ 218

2-10-8390 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Määruse tegemise aeg ja koht 3.september 2012 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-8390 Tsiviilasi A. P. kaebus kohtutäitur Aive Kols

§ 49lg 1 kohaselt on kohtutäituril kohustus arveldusarve aresti alt vabastada.

Kohus ei ole leidnud, et täiteasjas ei kuulu aegumisele kohtutäituri tasu ja avaldajale jääks kohustus aegumise kohaldamisest hoolimata tasuda kohtutäituri tasu. Avaldaja ei ole kõrvale hoidnud täitemenetlusest, selle on tuvastatud kohus ja mis kajastub ka kohtumäärustes. Seega on täiesti alusetu ja õigusvastane kohtutäituri tegevus, jättes avaldaja vara aresti alt vabastamata. Avaldaja juhtis kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et vastavalt kohtutäituriseaduse § 24 lg 2 loetakse täitemenetlus alanuks alates täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisest. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur täitmisteadet avaldajale kätte toimetanud ja on edastanud ainult kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused ja täitekulu väljamõistmise otsused peale kohtumääruste jõustumist, millega lõpetati avaldaja suhtes täitemenetlused seoses aegumisega. Samuti on täitekulu maksustatud 20% käibemaksuga, seega on kulu tekkinud peale 01.07.2009, kui muutus käibemaksumäär. Samas taotles avaldaja kohtutäiturilt täitemenetluse aegumise kohaldamist juba 17.08.2009.a., seega on väidetavalt kohtutäitur umbes kuue nädalaga kandnud kulusid summas 105 kr ja 144 kr. Samas ei ole kohtutäitur selle aja jooksul avaldajale ühtegi menetlusdokumenti kätte toimetanud. TsÜS § 144 tulenevalt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue. Käesoleval juhul oli põhikohustusteks väärtegudest tulenevad trahvid. Kõrvalkohustuseks olid kohtutäituri tasud kulud seoses täitemenetlusega. Kuna kohus leidis, et põhikohustus on aegunud, siis koos sellega on aegunud ka kõrvalkohustused. Vastavalt

§ 55p 1 on arestimine tühine kui vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita.

Seega on avaldaja vara arestimine kohtutäituri poolt tühine. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril puudub õiguslik alus käesoleva kaebuse täienduses toodud põhjendustel, avaldaja vara arestimiseks ja avaldaja vara arvelt täitemenetluse läbi viimiseks ja sellest tulenevalt tuleb kohtutäituri poolt pärast Tartu Maakohtu kohtumääruste jõustumist väärteoasjades x-xx-xxxxx ja x-xx-xxxxx sissenõutud summad avaldajale tagastada. Tuginedes eeltoodule palub avaldaja kohustada kohtutäitur Aive Kolsarit vabastama A. P. vara aresti alt, kohustada kohtutäitur Aive Kolsarit tagastama peale Tartu Maakohtu kohtumääruste jõustumist väärteoasjades x-xx-xxxxx ja x-xx-xxxxx A. P. lt ära võetud summad. KOHTUTÄITURI VÄITED Kohtutäituri vastuste kohaselt (tl 30, 39) võlgniku suhtes toimuvates täitemenetlustest täiteasjades xxx/xxxx/xxxx ja xxx/xxxx/xxxx jätkus täitemenetlus põhinõuete aegumise järel täitekulu väljamõistmise otsuste alusel. Täitekulu väljamõistmise otsused on avaldajale isiklikult kättetoimetatud 24.11.2009.a. kohtutäituri büroos. Täitekulu väljamõistmise otsuste peale oli 2

(5)võlgnikul õigus esitada kaebus kümne päeva jooksul alates otsuste saamisest. Võlgnik ei ole esitanud nimetatud tähtaja jooksul kaebust. Tuginedes eeltoodule ja

§ 217palub kohtutäitur jätta avaldaja kaebus läbi vaatamata.

Võlgnik A. P. suhtes on kohtutäitur Aive Kolsar täiteasjades xxx/xxxx/xxxx ja xxx/xxxx/xxxx sissenõude pööranud võlgniku pangakontodele. Täiteasjas xxx/xxxx/xxxx on täitedokumendiks Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna 22.03.2006.a. otsus väärteoasjas nr 2860,06,

  1. Nõudele lisandus kohtutäituri tasu ja täitekulu. Võlgnik on täitmisteate kätte saanud 26.05.2006.a. Sissenõue on pööratud võlgniku pangakontodele, mis on arestitud 14.08.2006.a. Täitekulu väljamõistmise otsus on võlgnikule kättetoimetatud allkirja vastu kohtutäituri büroos 24.11.2009.a. Võlgniku pangakontolt on arestimise akti alusel 26.03.2010.a kinni peetud täitekulu 144 krooni, mis hõlmab täitemenetluse alustamise ja täitetoimingute läbiviimise kulusid. Võlgniku pangakonto on 31.03.2010.a. arestist vabastatud. Täiteasjas xxx/xxxx/xxxx on täitedokumendiks Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna 19.03.2006.a otsus väärteoasjas nr 2602,06,
  2. Nõudele lisandus kohtutäituri tasu ja täitekulu. Võlgnikule on täitmisteade kätte toimetatud 13.09.
  3. Sissenõue on pööratud võlgniku pangakontole, mis on arestitud 13.10.2006.a. Täitekulu väljamõistmise otsus on võlgnikule kättetoimetatud allkirja vastu kohtutäituri büroos 24.11.2009.a. Võlgniku pangakontolt on arestimise akti alusel 26.03.2010.a. peetud kinni täitekulu 105 krooni, mis hõlmab täitemenetluse alustamise ja täitetoimingute läbiviimise kulusid. Võlgniku pangakonto on 31.03.2010.a arestist vabastatud. Kohtutäitur poolt on võlgniku vara 31.03.2010.a. arestist vabastatud ning käesoleval ajal ei ole nimetatud asjades kehtivaid areste. KOHTU POOLT PÕHJENDUSED TUVASTATUD ASJAOLUD, TEHTUD JÄRELDUSED JA Kohus leiab, et A. P. kaebus tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Kohtutäitur oma 09.02.2010.a otsuses (tl 8) jättis A. P. kaebuse tähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata. Kohus leiab, et A. P. ei ole vaidlustanud kaebuses kohtutäiturile täituritasu ja täitekulude otsust, vaid nõudis vara aresti alt vabastamist, mistõttu oleks kohtutäitur pidanud kaebuse sisuliselt lahendama. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-102-09 asunud seisukohale, et neil juhtudel, mil on tuvastatud kaebuse kohtutäiturile esitamine, kuid kohtutäitur ei ole kaebust mingil põhjusel läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule. Kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Seetõttu vaatab kohus avaldaja kaebuse läbi sisuliselt. Tartu Maakohtu 6.oktoobri 2009.a. määrustega väärteoasjades nr x-xx-xxxxx ja nr x-xx-xxxxx (tl 35-38) on tunnistatud Lõuna Politseiprefektuuri Võru politseijaoskonna 19.03.2006.a. väärteoasjas nr 2602,06,003226 tehtud otsuse, millega A. P. d karistati 300-kroonise rahatrahviga, ja 22.03.2006.a. väärteoasjas nr 2860,06,000440 tehtud otsuse, millega A. P. d karistati 180-kroonise rahatrahviga, täitmised aegunuks. Kohus ei saa nõustuda kaebuse esitajaga, et kohtumäärustega on tunnistatud sundtäitmine lubamatuks või võetud seisukoht täitemenetluse kulude osas. Täitemenetluse seadusest tulenevalt on täitemenetluse lõpetamine täiteasjas kohtutäituri pädevuses. Enne
  4. jaanuari 2010 kehtinud KarS § 82 lg 1 p 3 oli sätestatud, et väärteo kohta tehtud otsust ei asuta täitma, kui selle jõustumisest oli möödunud kaheksateist kuud. Kui rahatrahvi ei olnud selle 3

(5)tähtaja jooksul sisse nõutud, tuli väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitemenetlus

§ 202lg 1 järgi täitmise aegumise tõttu lõpetada.

Samadel tingimustel tuli

§ 209

järgi täitmise aegumise tõttu lõpetada ka kohtuotsuse või -määrusega või kohtuvälise menetluse otsuse või määrusega kohaldatud väärteomenetluse kulude või muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmine. Riigikohus on asunud seisukohale tsiviilasjas nr 3-2-1-79-11 02.11.2011.a. kohtumääruse p 11, et „kolleegiumi arvates ei saa väärteoasjas määratud rahatrahvi sundtäitmise tõttu tekkinud täitemenetluse kulusid pidada

§ 209

nimetatud väärteomenetluse kuludeks ega muudeks avalik-õiguslikeks rahalisteks nõueteks, mille täitmise saaks lõpetada samadel alustel nagu väärteoasjas määratud rahatrahvi täitemenetluse. Viidatud sätete järgi saab pärast KarS § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaja möödumist lõpetada aegumise tõttu väärteoasjas määratud rahatrahvi või väärteomenetluses tekkinud menetluskulude või muude väärteoasjas määratud avalik-õiguslike rahaliste nõuete täitemenetluse, kuid täitemenetluse kui iseseisva menetluse kulud tuleb võlgnikul kanda hoolimata väärteomenetluse nõuete aegumisest. Täitemenetluse kulud on täitedokumendi täitmise menetluse kulud, sh väärteomenetluses määratud rahatrahvi sissenõudmiseks tehtud täitetoimingute tegemise kulud. Täitekulude kohta tehtud kohtutäituri otsus on

§ 1lg 1 p 16 järgi iseseisev täitedokument, millest tuleneva nõude aegumistähtaeg oli enne 5. aprilli 2011 kehtinud Ts

ÜS § 157 lg 1 järgi 30 aastat (kehtivas redaktsioonis kümme aastat).“ Täitekulu on

§ 37

lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Seega oli kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust avaldajale väärteoasjades määratud rahatrahvide täitmisega tekkinud täitekulude osas ka pärast seda, kui väärteoasjades määratud rahatrahvi nõuded olid KarS § 82 järgi aegunud. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et tema viited varasemale kohtupraktikale ei ole asjakohased, nagu on leidnud ka Riigikohus viidatud kohtulahendi p 11 viimases lõigus. Samuti ei ole asjakohane kaebuse esitaja viide TsÜS § 144, sest täitemenetluse kulusid ei saa lugeda põhikohustusest tulenevateks kõrvalkohustusteks TsÜS § 144 mõttes. Avaldaja loobub kohtuistungil taotlusest täiteasjades vara aresti alt vabastamiseks, kuna kaebuse esitaja vara on kohtutäitur juba 31.03.2010.a. aresti alt vabastatud (tl 64). Kohus märgib käesolevas asjas veel, et kohus ei saa nõustuda kaebuse esitajaga, et talle ei ole vaidlusalustes täiteasjades täitmisteateid kätte toimetatud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitajale täitmisteade täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx isiklikult kätte antud 26.05.2006 (tl 41) ja täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx on loetud teade kättetoimetatuks teate avaldamisega kahel korral 25.08.2006 ja 08.09.2006 väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.09.2006 (tl 45,46).

§ 10

lg 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. Täitetoimikust nähtuvalt on täitmisteade postiasutuse poolt kohtutäiturile tagastatud hoiutähtaja möödumisel. Alates 1.jaanuarist 2006 kehtiva

§ 24

lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega. Täiteasjades on täitedokumentideks olnud väärteoasjades tehtud kohtuvälise menetleja otsused rahatrahvi määramise kohta (tl 40, 44), mis on täitedokumendid

§ 2p 9 alusel.

Täitedokumendid on tulenevalt

§ 2p 16 ka kohtutäituri otsused kohtutäituri tasu ja täitekulude kohta. Kohtutäituri seaduse § 23 (2006-2009 kehtinud redaktsiooni) kohaselt muutub 4

(5)täitemenetluse alustamise tasu ja põhitasu sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule. Täitmisteadetest (tl 45,46) nähtuvalt on võlgnikule selgitatud tema õigusi ning hoiatatud, et täitedokumendi vabatahtlikul täitmata jätmisel võib kohtutäitur võlgniku suhtes teha täitetoiminguid; A. P. vastu esitatud nõude suurus (713 krooni) kinnitab, et kätte on toimetatud ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Täitetoimikutest (tl 43, 48) nähtuvalt on täiteasjades vara arestitud juba vastavalt 14.08.2006 ja 13.10.2006 (vähemalt kuu aega pärast täitmisteadete kättetoimetamist võlgnikule); kohtutäituri seletusest nähtuvalt on 11.11.2009 toimunud elektroonilise aresti summade muutmine, kuna rahatrahvi nõuded olid aegunud. Asjaolu, et kohtutäitur on avaldaja arvelduskontolt raha kinnipidamisel selgituses viidanud lisaks täiteasja numbrile ka täitedokumentidele, mille täitmine on aegunud (tl 57), ei tõenda, et tegemist oleks uue arestimisega. Asjakohane ei ole avaldaja viide Tartu Maakohtu 14.10.2011 määrusele tsiviilasjas nr 2-08-57621, kuna selles asjas oli tegemist võlgniku pangakonto arestimisega aegunud rahalise karistuse ja kriminaalasja kohtumenetluskulude sissenõudmiseks. Kohtule esitatud kaebuse täiendustes on kaebuse esitaja vaidlustanud ka kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsustes toodud tasu, kulude ja nendelt arvestatava käibemaksu suuruse. Oma kaebuses kohtutäiturile (tl 6-7) ta seda teinud ei ole.

§ 218

lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Samuti on käesolevas asjas avaldaja ise kinnitanud, et ta sai kohtutäituri tasu ja täitekulude otsused kätte kohtutäituri büroos 11.11.2009, kuid kaebuse on ta esitanud kohtutäiturile alles 22.01.2010, s.o. tunduvalt pärast kaebetähtaja möödumist. Seega tuleb kaebus kohtutäituri tasu ja täitekulude suuruse osas jätta läbi vaatamata. Kui kohtutäitur on tekitanud kaebuse esitajale täitetoimingutega ebaseaduslikult kahju, on avaldajal õigus pöörduda kohtu poole kahju hüvitamise nõudega kohtutäituri vastu. Neil asjaoludel jätab kohus R. P. kaebuse osaliselt rahuldamata, jättes selle läbi vaatamata kohtutäituri tasu ja täitekulude suuruse osas. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna kaebus jääb osaliselt rahuldamata kohtu poolt esitatud motiividel ja osaliselt läbi vaatamata, tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohtunik: 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.