lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Käesoleval juhul on hageja kohustus tõendada, et hageja ja kostja II vahel sõlmiti suuline töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS 635 lg 1 alusel kohustub üks isik (töövõtja) töövõtulepinguga valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Võlaõigusseadusest ei tulene töövõtulepingule kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võis selle VÕS § 11 lg 1 alusel sõlmida ka suulises vormis. Olukorras, kus leping on sõlmitud suulises vormis, s.t puudub taasesitamist võimaldavas vormis dokument lepingu sõlmimise kohta, tuleb hagejal esitada muud tõendid, millest nähtuks, kas ja millistel asjaoludel on poolte vahel tehingu osas kokkuleppele jõutud. Antud juhul on hageja esitanud tõendid selle kohta, et hageja on edastanud kostjale II e-kirja (tlk 24) koos manustega selle kohta, et asi on valmis, samuti on hageja esitanud kostjale I arve geodeetiliste tööde teostamise eest tasumiseks (tlk 26). Hageja on tõendanud ka asjaolu, et kostja II tellis Rakvere Linnavalitsuselt Rakveres XXX asuvale hoonele juurdeehituse tegemiseks projekteerimistingimusi (tlk 66). Kohus märgib, et eeltoodud tõenditest nähtub küll asjaolu, et kostja II on tundnud huvi projekteerimistingimuste kohta, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et kostjate esindaja oleks andnud oma nõusoleku töövõtulepingu sõlmimiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg-st 1 tulenevalt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Kostjate seaduslik esindaja on andnud vande all ülekuulamisel selgitusi, et ta käis tõepoolest 2007. aastal hageja kontoris, et uurida geodeetiliste tööde teostamise võimalust. Kostjate esindaja sai hageja juurest vastuse, et hetkel on hagejal palju tööd, samuti jäi hageja ja kostjate vahel kooskõlastamata võimaliku töö hind. Kostjate esindaja edastas hageja esindajale kostja II kontaktandmed, kuna soovis saada hagejalt tööde osas hinnapakkumist (tlk 123). Kohus osundab, et olukorras, kus hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjate esindaja oleks väljendanud TsÜS § 67 lg-s 2 nimetatud tahteavaldust töövõtulepingu sõlmimiseks ning kostjate esindaja eitab kõnealuse nõusoleku olemasolu, puudub ka alus lugeda töövõtuleping sõlmituks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on tõendamata, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping, mistõttu puudub kostjatel ka kohustus väidetavast töövõtulepingust tuleneva tasu summas 498,51 euro tasumiseks hagejale, mistõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. 3 Menetluskulude jaotus
lg 1 kohaselt jätab kohus kostjate menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
§§-de 122 ja § 133 järgi on 498,51 eurot. Taimi Kollom Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.