) § 88 lg 8 alusel viivise katteks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja tunnistas menetluse käigus nõuet põhivõla osas 137.28 euro ulatuses osutatud teenuse eest ajavahemikul veebruar kuni mai 2009 ning tasus selle. Ülejäänud nõude osas vaidleb kostja hagile vastu. Tõendamata on lepingu ülesütlemine, seega on pooltevaheline leping kehtiv. Kostja ei ole teadet lepingu ülesütlemise kohta kätte saanud. Lepingu järgi sai kostja EEAS-ilt lepingu sõlmimisel tasuta telefoni väärtusega 6000.00 Eesti krooni. Maikuus 2009 avastas kostja, et temani ei ole jõudnud arved. Ta teatas sellest 27.05.2009 EEAS-ile. Samal päeval sai kostja teada, et leping just kui öeldi üles, kuid juhul, kui ta tasub hiljemalt 22.06.2009 võla 2147.96 Eesti krooni, siis leping jääb kehtima. 08.06.2009 sai kostja arve, millele oli lisatud telefonimaksumus, kostja palus koostada uue arve ning lubas selle tasuda hiljemalt 22.06.2009. EEAS talle arvet ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.
lg 1 p-des 1, 4 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja EEAS-i vahel sõlmitud 21.02.2009 liitumisleping nr XXX, mille lisaks oli soodushinnaga müügileping ja üldtingimused (tl 23, 33-44, 166-167). Samuti on kostja menetluse käigus loobunud vastuväidetest nõude loovutamise osas (tl 4, 109, 112). Esmalt kohus kontrollib, kas kostja ja EEAS-i vaheline lepinguline suhe on lõppenud. Lepingu ülesütlemine on ühepoolne, vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis lõpetab tulevikku 2 suunatult kestvuslepingu. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 kohaselt tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Kostja leiab, et pooltevaheline leping on kehtiv. Hageja ei ole tõendanud, et EEAS oleks teinud tahteavalduse ja lepingu kostjale rikkumise tõttu üles öelnud kooskõlas
Lepingu ülesütlemist ei saa kostjale teatavaks tehtuks lugeda EEAS-i ja kostja vahelise e-kirjavahetuse sees nentimisena (tl 60-63, 121-129). Järgnevalt kohus hindab, millised kohustused on kostjal jätkuvalt hageja ees tulenevalt 21.02.2009 liitumislepingust nr XXX (tl 15-32). Vaidlusaluse liitumislepingu nr XXX lisa IV alalõik (tl 166) sätestab mh järgmist: kui liitumisleping lõpetatakse E initsiatiivil kliendipoolse kohustuse rikkumise tõttu, on E õigus nõuda kliendilt liitumislepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitluskulusid 6000.00 Eesti krooni. Nimetatud väitele toetub hageja. Seega tekib lepingu järgi 6000.00 Eesti krooni suuruse käsitlustasu maksmise kohustus lepingus ettenähtud tingimustel, antud juhul väidetavalt kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu EEAS-i poolsel lepingu ülesütlemisel. Hageja ei ole tõendanud, et EEAS oleks lepingu kostjale üles öelnud seoses temapoolsete kohustuste rikkumisega viidatud liitumislepingu nr XXX lisa IV alalõigu järgi, mis oleks andnud EEAS-ile õiguse nõuda sellel põhjusel käsitlustasu 6000.00 Eesti krooni käsitluskulude katteks. Seega ei ole käsitlustasu nõue suuruses 6000.00 Eesti krooni 01.06.2009 arve nr 0815569239 alusel sissenõutavaks muutunud. Tulenevalt eelnenust on kohus seisukohal, et kostja ei ole rikkunud kohustust
järgi sellega, et ta oleks jätnud alusetult tasumata 6000.00 Eesti krooni, s.o 383.47 eurot, käsitlustasu, mistõttu kostjal ei tule
Seega puudub kohtul vajadus anda hinnangut kostja muudele väidetele seoses käsitluskulude hüvitamise kohustusega. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et viivise suuruses on pooled kokku leppinud ning selleks on 0,15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kuna kohus ei mõista kostjalt hageja kasuks välja käsitlustasu 6000.00 Eesti krooni, siis ei kuulu väljamõistmisele ka nimetatult arvestatud viivis. Hageja nõue sisaldas algselt lisaks käsitlustasule 6000.00 Eesti krooni võlga tasumata arvete näol summas 2147.96 Eesti krooni, s.o 137.28 eurot, ja viivist 520.28 eurot. Kostja tunnistas nimetatud arvete mittetasumist, selles osas nõudele vastuväiteid ei ole esitanud. Vaidlus puudub selles, et menetluse kestel kostja tasus 137.28 eurot (tl 145). Kostja märkis makse selgitusse: „tsiviilasi nr 2-11-13515“. Hageja arvestas nimetatu viivise katteks
Pooled ei ole täitmise erinevat järjekorda
lg 9 alusel võrreldes
Seega on kostjal tasumata võlg osutatud teenuste eest summas 2147.96 Eesti krooni, s.o 137.28 eurot. Kohus loeb viivise võlasummalt 2147.96 Eesti krooni, s.o 137.28 eurot tasutuks 20.06.2012 tasutud 137.28 euroga. Sellises ulatuses viivise arvestamine on sõltumata poolte väidetest kooskõlas kohtupraktikaga. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et Julianus Inkasso OÜ hagi ØH vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on osaliselt tõendatud ja põhjendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks võla 2147.96 Eesti krooni, s.o 137.28 eurot. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamisega poolte kanda, s.o 15,2% ulatuses kostja kanda ja 84,8% ulatuses hageja kanda. 3 Pooltel on õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.