Obsah (6)

§ 113§ 76§ 101§ 108§ 397§ 94

2-11-26566 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2012. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviil

§ 113lg 1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas).

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses V M kanda.
2. Välja mõista V M AS Swedbank kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 20.11.2009 sõlmisid Swedbank AS ja V M laenulepingu nr xxx summas 45 971.00 EEK intressimääraga 23% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 18.11.

1. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 18.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 18.12.
2. Alates 18.12.2009 kuni 18.06.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 7 üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates,

§ 113kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas).

18.03.

1. saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 02.04.2010 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 30.06.2010 ütles hageja lepingu seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles. 15.11.2011 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 4 306.43 EUR s.h. põhiosa 2 937.67 eurot, intress 418.59 eurot ajavahemiku 18.12.2009 kuni 30.06.2010 eest ja põhiosa viivis 950.17 eurot ajavahemiku 18.01.2010-15.11.2011). Kostja vastus Kohtule 09.05.
2. a esitatid vastuses kostja tunnistab põhivõlgnevust ja intressinõuet. Kostja ei nõustu viiviste ja trahvisanktsioonidega. Maksetega hilinemine oli tingitud muudest täitmata kohustustest ning kostja raskest majanduslikust olukorrast
3. aastal. Kostjal puudus sissetulek juulist kuni novembrini. Samuti omab olulist tähtsust kostja tervislik seisund. Kostjal on kõrge vererõhk, mis toob kaasa lisakulutusi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 20.11.2009 sõlmisid Swedbank AS ja V M laenulepingu nr xxx summas 45 971.00 EEK intressimääraga 23% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 18.11.
4. a. Kostja võtab õigeks põhivõlgnevuse ja intressinõude. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja peab tasuma viivised summas 950,17 eurot. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks lepingu nr xxx. Kuivõrd laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja laenulepingu 30.06.
5. a ennetähtaegselt üles.

§ 76

ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist.

§ 101

lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda 2 selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue võlgnevuse 2 937,67 euro väljamõistmiseks kostjalt õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb selles osas rahuldada.

§ 397lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Pooled on lepingus kokku leppinud intressimääras 23 % aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi kuni lepingu ülesütlemiseni summas 418,59 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

§ 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas

§ 113lg 1 ja lepingu p 10.1.

Kokku moodustab viivis ajavahemiku 18.01.2010 kuni 15.11.2011. a eest 950.17 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete laekumise ja võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt esile toodud asjaolud kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kohus on seisukohal, et laenumakstete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Viivise rakendumine sõltub võlgnikust enesest. Käesoleval juhul ei ole viivise suurus ebaproportsionaalne, hageja ei taotle viivist suuremas ulatuses kui põhivõlg. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis

§ 113lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 16.11.2011. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Ts

MS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 3