← Eesti

3-12-2278/4

Obsah (4)§ 250§ 249§ 252§ 204

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise kohta Kohtuasja number 3-12-2278 Määruse kuupäev 6. november 2012 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Vjatšeslav Julini ta

§ 250

lg 2 sätestatud nõudele ja pelgalt taotluses toodu alusel ei ole võimalik hinnata ega otsustada käskkirja täitmise peatamise vajalikkust. 7. V. Julin ei viibinud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamise hetkel st 29.10.2012 kartseris, ega viibi seal ka käesoleval hetkel. Kuna V. Julin ei viibi kartseris, siis tema suhtes vaide korras vaidlustatud käskkirja täitmine ei puuduta, seega puudub reaalne vajadus V. Julini taotletud viisil esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ning seetõttu tuleb V. Julini taotlus jätta läbi vaatamata. Kohtu seisukoht 8.

§ 249lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.

Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale 29.10.2012 vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. 9.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-67-01 p-s 1 on selgitatud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt juba kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik.

  1. Kohus on seisukohal, et taotluse esitajal puudub kõnealusel juhul esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja ei viibi käesoleval hetkel kartserirežiimil ning seega puudub vajadus kaebaja õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei piisa ka abstraktsest võimalusest, et kaebaja õigusi võidakse rikkuda tulevikus.
  2. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, millised pöördumatud tagajärjed kaasnevad taotletud esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Seega on taotlus põhjendamata. Kohtu hinnangul 2 ei oleks selliste pöördumatute tagajärgede tekkimine usutav ka juhul, kui kaebaja viibiks hetkel kartserirežiimil. Kaebaja väidetavalt rikutavaid õigusi on võimalik kaitsta tavakorras vaide- ja kohtumenetluses.
  3. Ülaltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja taotluse vaidlusaluse ettekirjutuse peatamiseks esialgse õiguskaitse korras rahuldamata. 13.

§ 252

lg 7 kohaselt võib menetlusosaline esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule.

§ 204

lg-st 2 tulenevalt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Roby Koik kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.