Obsah (4)

§ 232§ 363§ 200§ 171

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm ja Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2012, Tallinn Tsiviilasja num

§ 232

lg 1 kohaselt hindab kohus kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte.

1. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagiavalduses (t I kd lk 1-4) ja selle täpsustuses (t II kd lk 10-13) tõi hageja nõude alusena eluliste asjaoludena esile, et pooled hakkasid
2. aastal koos elama ja pidama ühist majapidamist,
3. aastal ostsid korteri xxxxx tänaval ja
4. aastal müüsid selle, kostja ema poolt kingitud kinnistule otsustasid ehitada vana suvila asemele elumaja ning 30.05.2001 võttis hageja sel otstarbel laenu, samuti sõlmis hageja ehituseks mitmeid töövõtulepinguid, soetas mööblit jmt ning andis isikliku töise panuse, pooltel on ühine laps. Samuti lähtus hageja pooltevahelise suhte määratlemisel seltsingu sätetest. Vastuses hagile (samas lk 44) kostja küll leidis, et hageja igasugused nõuded tema vastu on põhjendamatud, kuid konkreetseid vastuväiteid, millised oleksid toonud hagejale kohustuse oma väidete tõendamiseks täiendavaid tõendeid esitada, kostja ei esitanud. Kostja ei teinud seda ka hilisemas menetluses, vaieldes vastu vaid ehitustööde maksumusele.

§ 363

lg 1 ja § 394 lg 2 kohaselt peavad pooled kõik oma väited/vastuväited ja neid tõendavad tõendid esitama esimese astme kohtus eelmenetluses. Kuna kostja ei vaidlustanud õigeaegselt hageja väiteid poolte ühise tegevuse kohta aastate vältel, siis võttis maakohus need asjaolud pooltevahelise õigussuhte tuvastamisel asjakohaselt arvesse.

1. VÕS § 580 lg 1 ning § 581 lg-te 1 ja 2 regulatsioon teeb võimalikuks seltsingulepingu sätete kohaldamise ka abieluvälistele kooselu vormidele ja seda eriti juhul, kui üks osapooltest on teinud tööd ja kandnud kulutusi teisele osapoolele kuuluva vara väärtuse säilitamiseks või suurendamiseks selle eest eraldi hüvitust saamata. Kuna seltsinguleping on oma olemuselt kestvusleping, siis tulenevalt võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg-st 1 laienevad VÕS-i sätted pooltevahelistes suhetes ka juhul, kui seltsing tekkis enne 01.07.
3. Maakohus on asjakohaselt tuvastanud tõendeid analüüsides hageja panuse pooltevahelisse seltsingusse, mille tagasi saamisele andis talle õiguse seltsingu lõppemine detsembris
4. Kostja vanemate rahalised vahendid saab lugeda kostja panuseks seltsingusse, kuid need ei vähenda kuidagi hageja osakaalu selles suhtes ega tema panust ühise eesmärgi saavutamisesse. Tsiviilasja materjalides sisaldub 23.12.2007 allkirjastatud poolte kokkulepe (t I kd lk 13-14, tõlge lk 15), millest nähtub, et kostja kohustus hagejale kandma üle 1 500 000 krooni
5. aasta lõpuks maja ehitamise, mööbli ja tervise eest, et kiirendada hageja majast lahkumist, ning hageja kinnitas, et peale raha saamist ei oma ta 6 maja suhtes mingeid pretensioone. Kostja sellise kokkuleppe sõlmimisele maakohtus vastuväiteid ei esitanud. Seega tõendab nimetatud tõend täiendavalt maakohtu järeldusi pooltevahelise seltsingusuhte sisu, lõppemise ja hageja panuse suuruse kohta.
6. Kolleegium ei tuvastanud kostja menetlusõiguste rikkumist või poolte ebavõrdset kohtlemist maakohtu poolt. Tsiviilasja menetlus algas 09.09.
7. Veel 11.10.2010 kohtuistungil andis kohus pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kostja esitas viimased tõendid märtsis 2011 ja asja sisuline arutamine toimus 25.04.
8. Menetluses esindas kostjat lepingulise esindajana vandeadvokaat. Maakohus selgitas korduvalt pooltele kohustust oma väiteid tõendada. Seega oli kostjal maakohtus piisavalt võimalik oma õigusi kaitsta.

§ 200

lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. 30. Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonikohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Ulvi Loonurm Viktor Brügel Imbi Sidok