TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-529 Otsuse kuupäev 26.10.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.L.i (L.) kaebus Lõuna Prefektuurilt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kinnipidamistingimuse nõuetele mittevastavusega Jõgeva politseijaokonna kinnipidamisruumis ajavahemikul 31.10.2011 kuni 02.11.
- Asja läbivaatamise kuupäev 08.10.2010, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta J.L.i (L.) kaebus haldusasjas 3-12-529 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 26.11.
- Asjaolude kirjeldus J.L. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse 13.03.2012, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt asjaoluga, et J.L. viibis 31.10.2011 kuni 02.11.2011 Lõuna Prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna kinnipidamisruumis (arestimajas) , kus kinnipidamistingimused ei vastanud nõuetele. Lõuna Prefektuur on kohtu järelepärimisele vastanud 30.03.2012, et Jõgeval puudus arestimaja, Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonnas on kinnipidamisruumid, kus teostatakse isikute lühiajalist (kuni 48 tundi) kinnipidamist. Asja materjalide kohaselt on J.L. viibinud Jõgeva politseijaoskonnas kinnipidamisruumis kaks ööpäeva , see on 31.10.2011 kuni 02.11.
- Kaebaja seisukohad ja taotlused Kaebuse esitaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, kuna talle on tekitatud füüsilist ja moraalset kahju. Kaebaja on märkinud, et kaebaja viibis Jõgeva politseijaoskonnas kinnipeetuna kaks ööpäeva ning talle ei võimaldatud tualetttarbeid, ei antud hambaharja, seepi ega käterätti ning tualett oli veeta , samuti ei antud kaebajale tualettpaberit, kaebajal puudus madrats, padi ja tekk magamiseks. Kaebaja leiab, et talle on tekitatud kannatusi, kuna viibis kaks ööpäeva ebainimlikes tingimustes, samas on kaebaja juba kuus aastat invaliid. Kaebaja on märkinud ka, et teda koheldi ebainimlikult ning ähvardati vägivallaga. Vastustaja seisukohad ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja kinnitab, et kõikidele üle 24 tunni kinni peetavatele isikutele antakse esmased hügieenitarbed, sealhulgas hambahari, seep ja käterätt, kui isik neid küsib. Vesteldes Jõgeva politseijaoskonna ametnikega ei tuvastatud, et J.L.e neid esemeid ei antud. Juhul, kui temale esmaseid hügieenitarbeid tõepoolest ei antud, võib selle põhjus olla asjaolu, et ta neid siiski ei soovinud. Vastustaja kinnitab, et kõik Jõgeva politseijaoskonna kinnipidamisruumid on varustatud tualettpaberi ja voolava veega ning et kõikidele lühiajaliselt kinnipeetavatele isikutele (välja arvatud kainenemisele paigutatud isikud) antakse nii madrats, tekk kui ka padi. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse lahendamine osas, milles see käsitleb vägivallaga ähvardamist ja vägivalla kasutamist, ei kuulu halduskohtu pädevusse. Nimetatud teod võivad täita Karistusseadustiku §-s 120 (ähvardamine) ja §-s 121 (kehaline väärkohtlemine) sätestatud kuriteokoosseisu. Kohtu seisukohad ja otsustus Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta rahuldamata. J.L. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, mis puudutab kinnipidamistingimusi Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna kinnipidamisruumis tema sealviimise ajal ajavahemikul 31.10.2011 kuni 02.11.
- Kaebuse kohaselt ei antud J.L. Jõgeva politseijaoskonnas kinnipidamise vältel vaatamata nõudmisele esmaseid hügieenitarbeid - tualettpaberit, hambaharja, seepi ega käterätti, samuti ei antud kaebaja väidete kohaselt vooditarbeid (madratsit, patja ega tekki), mistõttu kaebaja oli magamata ning kambris puudus ka joogivesi. Lisaks väidab J.L., et Jõgeva politseijaoskonnas esmalt ähvardati teda füüsilise vägivallaga ning seejärel tarvitati tema suhtes füüsilist vägivalda. Kaebaja väidet , mis puudutab vägivallaga ähvardamist ja vägivalla väidetavat kasutamist kaebaja suhtes kinnipidamisasutuse töötajate poolt, tuleb jätta tähelepanuta , kuna ähvarduste ja vägivalla tuvastamine kaebaja suhtes ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kohus ei pea mõistlikuks esitatud nõuet ka eraldada põhinõudest ning jätta läbi vaatamata eelpoolnimetatud põhjusel, kuna kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise kaebus baseerub peamiselt Jõgeva politseijaoskonna kinnipidamisruumi tingimustele, mida kohus antud asjas käsitleb kahju hüvitamise kaebuses. Kaebaja on viibinud Jõgeva politseijaoskonnas kinnipidamisruumides kokku kaks ööpäeva. Vastustaja on kinnitanud, et kõikidele kinnipeetutele antakse esmased hügieenitarbed - hambahari, seep ja käterätik, kui isik neid küsib ning pole tuvastatud asja menetledes, et neid esemeid pole J.L. antud. Samuti kinnitab vastustaja, et kinnipidamisruumides on nii tualettpaber kui ka vesi. Vastustaja on kinnitanud ka, et kõigile kinnipeetavatele isikutele antakse madrats, tekk ja padi, välja arvatud kainenemisele paigutatud isikud ning vastustaja ei näe mingit põhjust miks kaebaja ei pidanud saama Jõgeva politseijaoskonna kinnipidamisruumis viibides vooditarbeid ja hügieenitarbeid. Kohus peab usutavaks vastustaja väiteid selle kohta, et kaebajale siiski oli antud madrats, tekk ja padi magamiseks, kuna kaebaja pidi viibima kinnipidamisruumis kaks ööpäeva ning pole usutav, et kaebajale voodivarustust ei väljastatud, samas peab kohus ka usutavaks asjaolu, et kui kinnipidamisruumis oli WC, oli seal ka vesi. Kohus möönab, et isegi kui kaebaja ei saanud kahe ööpäeva jooksul piisavalt kasutada tualettpaberit või puudus mõni hügieenitarve, ei ole tegemist sellise õiguste riivega, mis tooks kaasa kahju hüvitamise. 2 Halduskohus on seisukohal, et Jõgeva politseijaoskonna kinnipidamisruumis viibimisega ei põhjustatud kaebajale rohkem kannatusi ja ebamugavusi , kui need mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisasutuses kinnipidamisega. Kinnipeetu õiguste realiseerimiseks kinnipidamisruumis (arestimajas) on kindel kord, mis on paratamatult seotud arestimaja julgeoleku kaalutlustega ning piiratud võimalustega. Kaebaja ei ole esitanud vastavaid kaebusi kinnipidamisruumis viibimise ajal, seega pole kaebaja kasutanud ka esmaseid õiguskaitsevahendeid enda õiguste kaitseks. Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kohustus tuleneb kannatanu kohustusest aidata kaasa kahju ärahoidmisele ja tekkinud kahju vähendamisele. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud füüsilisi või hingelisi kannatusi, pole tõendatud kaebaja inimväärikuse alandamine ega tervise kahjustamine. Riigikohtu halduskolleegium on pidanud esmatähtsaks rõhutada, et inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au ja hea nime teotamise korral. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on väärikuse alandamiseks peetud järgnevaid olukordi: täielik sotsiaalne isolatsioon, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise vajaduseta, ülerahvastatus kambris ning paigutamine pimedasse väikesesse kambrisse ilma jalutamisvõimaluseta ning samuti on peetud alandavaks halbu antisanitaarseid tingimusi kogumis, mitte üksikjuhte. Kaebaja on oma kaebuses väitnud ka, et tema puhul on tegemist invaliidiga ning ta oli sunnitud invaliidina viibima kinnipidamisruumis ebainimlikes tingimustes, kuid kaebaja ei ole esitanud kohtule sellekohast dokumenti ning kaebaja ei ole ka vaidlustanud asjaolu, et teda poleks tohtinud invaliidsuse tõttu kinnipidamisruumi üldse paigutada, seega jätab kohus kaebaja poolt nimetatud väite tähelepanuta. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Kohtunik Mare Priks 3