Obsah (6)

§ 187§ 407§ 162§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-43992 Tsiviilasi Ees

§ 187lg 6).

Asjaolud Pärnu Maakohtu 14.06.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-6468 (otsus on jõustunud) tunnistati Vjatšeslav Kolosov (isikukood *, edaspidi kostja) kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 järgi seoses täpselt tuvastamata ajavahemikul 04.04.2011-15.04.2011 tervisekahjustuste tekitamisega * (edaspidi kannatanu), seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise ja kindlustusjuhtumi toimumise eest. Pärnu Maakohtu 04.06.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4716 (otsus on jõustunud) tunnistati Vjatšeslav Kolosov (isikukood *, edaspidi kostja) kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 121 järgi seoses 12.04.2012 tervisekahjustuste tekitamisega * (edaspidi kannatanu), seega vastutab kannatanule tekitatud tervisekahjustuste tekitamise ja kindlustusjuhtumi toimumise eest. Eesti Haigekassa (edaspidi hageja) ravikindlustuse andmekogu andmetel osutati kannatanutele tervishoiuteenuse osutajate poolt tervishoiuteenuseid kokku summas 574,32 eurot, mille on Eesti Haigekassa tervisehoiuteenuse osutajatele tasunud. 06.07.2011, 30.07.2011 ja 11.09.2012 saatis Eesti Haigekassa kostjale tähitud kirjaga ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. AS Eesti Post esimest ja viimast kirja tagastanud ei ole ning AS Eesti Posti postisaadetiste jälgimise elektroonilise lahenduse andmetel on kostja ettepanekud kätte saanud vastavalt 07.07.2011 ja 17.09.
3. a. Kostja kahju hüvitanud ei ole. 30.10.2012 esitas Eesti Haigekassa hagi Pärnu Maakohtule, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks 574,32 eurot. 02.11.
4. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 02.11.2012 on kostja menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Kostja hagiavaldusele vastuväidet esitanud ei ole. KOHTU SEISUKOHT 2 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 30.10.2012. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 1-3/. Kostja on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu kätte saanud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, seega tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja kostjalt kahju hüvitamist summas 574,32 eurot. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-11-6468 /tlk 5-7/; kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-12-4716 /tlk 9-12/; raviteenuste arved /tlk 13-14/; 06.07.2011 kostjale saadetud ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks /tlk 15-16/; 30.07.2012 kostjale saadetud ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks /tlk 17-18/ ja 11.09.2012 kostjale saadetud ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks /tlk 19-20/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud dokumentidega tõendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 25 lg 1 järgi on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad käesolevas seaduses sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud käesolevas seaduses sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 26 lg 1 alusel on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. 3 Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt Vjatšeslav Kolosov’ilt hageja Eesti Haigekassa kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 574,32 eurot. Menetluskulud Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4