← Eesti

3-11-737/22

M ÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2012, Tartu Haldusasja number 3-11-737 Haldusasi Sergei Jerini kaebus prill-laua ja kaaneta WC potiga kambrisse paigutamises seisnenud Viru vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.05.
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 19.05.
  3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
  4. S. Jerin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks, kuna kaebajal puudus kambris WC potil kaas ja prill-laud. Selline Viru Vangla tegevus on õigusvastane, millega kaebaja paigutati kambrisse, kus puudus WC poti kaas ja prill-laud. Asjaolu, et WC potil puudub kaas ja prill-laud, alandab kaebaja inimväärikust. See on ühiskondlik norm, et WC potti kasutatakse koos rõnga ja kaanega.
  5. Tartu Halduskohtu 19.05.
  6. a määrusega tagastati S. Jerini kaebus HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Justiitsministri 30.11.
  7. a määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuulub WC kambri sisutusse üksnes võimaluse korral. Ka Viru Vangla kodukorrast ei tule mingeid konkreetseid tingimusi WC kohta. Ilma prill-laua ja kaaneta WC pott ei ole terviklik hügieeniseade ning kindlasti see tekitab kaebajale ka mõningast ebamugavust, kuid see pole piisav väitmaks, et tegemist on inimväärikust alandava või kinnipidamistingimusi oluliselt halvendava kohtlemisega. Lisaks ei saa selline olukord kaebajale kaasa tuua selliseid kannatusi või tervise kahjustusi, mille hüvitamist on võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
  8. S. Jerin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 19.05.
  9. a määrus tühistada. Vangistusseaduse § 45 lg 1 tõlgendatakse selliselt, et kamber peab vastama eluruumidele kehtestatud üldistele nõuetele ehitusseaduse alusel. Vastavalt Euroopa Karistusreeglite REC

(2006)2 ja nimelt reeglite 19.1 ja 19.3 kohaselt ilmneb, et kõik karistusasutuse osad hoitakse korras ja puhtad, aga ka see, et kinnipeetaval peab olema takistuseta juurdepääs sanitaarseadmetele, mis vastaksid hügieeninõuetele. Kaebaja taotleb põhiseaduslikku järelvalvet kooskõlastamaks vangla sisekorraeeskirjade § 7 lg 1 ja eluruumide nõuetele vastavust ehitusseaduse alusel. Vabaduse kaotanud isik säilitab kõik oma õigused, sh ka õiguse WC potile. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  1. Viru Vangla palub jätta S. Jerini määruskaebuse rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole määruse tühistamise aluseks. WC poti mitteterviklikkus võib kaasa tuua küll ebamugavust, kuid see ei ole piisav väitmaks, et tegemist on inimväärikuse alandamisega. Kvalifitseerimaks teguviisi väärkohtlemisena peab väärkohtlemine ületama teatud minimaalse raskusastme. Prill-laua ja kaaneta WC poti kasutamine võib olla ebamugav, kuid see ei kvalifitseeru inimväärikuse alandamiseks. Seega on kohus õigesti asunud seisukohale, et kaebus on perspektiivitu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 19.05.
  3. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Vaidlustatud määruse tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 7 lg 1 sätestas, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Praegusel momendil on kaebaja leidnud, et ta soovib tema paigutamise prill-laua ja kaaneta WC potiga kambrisse paigutamise õigusvastasuse kindlakstegemist, kuna ta kavatseb tulevikus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesoleval juhul on kaebaja ise leidnud, et WC poti kasutamine, millel puudub prill-laud ja kaas, alandab tema inimväärikust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et sellise WC poti kasutamine võib kaebajale kaasa tuua küll teataval määral ebamugavust, kuid kindlasti ei ole tegemist inimväärikuse alandamisega. Määruskaebuses esitatud viited Euroopa õigusele ei ole samuti määruskaebuse rahuldamise aluseks, kuna seal on ette nähtud üksnes see, et kinnipeetaval peab olema takistusteta juurdepääs sanitaarseadmetele, mis vastavad hügieeninõuetele. Samas on kinnipeetaval kohustus tagada oma kambris hügieeninõuete järgmine ja seega on kaebajal võimalik tagada WC poti hügieeninõuetele vastavus. 2 Kuna eeltoodud alusel puudub kaebajal õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi, sest mittevaralise kahju hüvitamise nõue tulevikus jääks tõenäoliselt rahuldamata, siis on halduskohus õigesti tagastanud kaebaja kaebuse HKMS vr § 11 lg 31 p 5 alusel perspektiivituse tõttu. Tiit Lõhmus Maili Lokk 3 Agu Timmi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.