3-11-123/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-123 Haldusasi Sergei Jerin´i kaebus Viru Vangla tegevuse (seoses kaebaja 14.10.

1. a taotlusega) õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.06.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sergei Jerin´i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Sergei Jerin Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta Sergei Jerin´i määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.06.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
4. Kaebuse esitaja väitel lukustas vastustaja kaebuse esitaja põhjendamatult kambrisse, mille tulemusena võeti kaebuse esitajalt vabadus.
5. 13.01.2011 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles ta palub kohtul tuvastada Viru Vangla tegevuse õigusvastasus seoses temalt põhjendamatult vabaduse võtmisega. Täpsemaid sündmuse asjaolusid ega toimumise kuupäevi kaebuse esitaja ei esitanud. Kaebuse esitaja väitel esitas ta 14.10.2010 Viru Vangla direktorile vastuväite vangla õigusvastase tegevuse kohta ning taotluse õigusvastase vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks.
6. 17.02.2011 kohtumäärusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta. Määruse kohaselt pidi kaebaja selgitama, milline on konkreetne kohtule esitatav taotlus ja märkima ära seda põhistavad asjaolud (tõendid).
7. 10.03.2011 esitas kaebuse esitaja kohtule vastuse kaebuse käiguta jätmise määrusele, milles kaebuse esitaja on seisukohal, et kohus peab ise tegema kindlaks, millised õigusrikkumised on vastustaja poolt toime pandud. Kaebaja arvates peab kohus kindlaks tegema, kas kaebuse esitajal on tema poolt kirjeldatud õigused, kas neid on vangla tegevusega rikutud ning kas tal on nende rikkumiste tulemusena õigus hüvitisele. Kaebuse esitaja leiab, et tõendiks on seadus ning samuti rahvusvahelised õigusnormid. Samuti palub kaebuse esitaja Viru Vanglalt välja nõuda videosalvestised kaebuses märgitud kuupäevade kaupa, mil ta oli ilma jäetud „kinnipeetava vabaduse“ normist.
8. Vastustaja teatas oma 11.04.
9. a vastuses kohtupäringule, et kaebuse esitaja ei ole 14.10.2010 esitanud Viru Vanglale ühtegi kahjunõuet.
10. 19.04.2011 kohtumäärusega jättis Tartu Halduskohus teistkordselt käiguta kaebuse esitaja kaebuse ning kohustas teistkordselt kaebuse esitajat kõrvaldama kaebuses esinevad puudused. Määruse kohaselt tuli kaebuse esitajal puuduste kõrvaldamise korras esitada kohtule vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS v. r) §-le 6 taotlus ning teatada, millise konkreetse õigusvastase tegevusega rikuti tema õigusi, näidates ära oma põhjendatud huvi.
11. 10.05.2011 esitas kaebuse esitaja kohtule vastuse Tartu Halduskohtu 19.04.
12. a kohtumäärusele. Vastusest tuleneb, et kaebuse esitaja ei ole nõus temale esitatud vangla vastusega päringule, milles vangla väidab, et kaebuse esitaja ei ole esitanud vanglale 14.10.2010 kahjunõuet.
13. 17.05.
14. a vastuses kohtu täiendavale päringule teatas vastustaja, et kaebuse esitaja ei ole ajavahemikul 10.10.2010-25.10.2010 esitanud vanglale vaiet ega kahjunõuet seoses sellega, et temalt võeti alusetult vabadus. Vastustaja edastas kohtule väljavõtte dokumendihaldusprogrammist Amphora, kus on välja toodud ajavahemikul 10.10.201025.10.2010 kaebuse esitaja poolt esitatud taotlused, märgukirjad, kaebused, vaided, kahjunõuded, temale saadetud kirjad.
15. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse esitaja kaebuse 08.06.
16. a määrusega HKMS v. r § 11 lg 3 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja kohtule selgitanud, millise Viru Vangla toiminguga on tema õigusi rikutud. Samuti on jäänud esitamata vastavalt HKMS v. r §-le 6 ja § 7 lg-le 1 kaebaja taotlus ega ole ära näidatud põhjendatud huvi vaidlustatava toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Halduskohus selgitab määruses, et andis kaebuse esitajale kaks korda võimaluse kõrvaldada kaebuses esinevad puudused, kuid kaebuse esitaja seda ei teinud. Samuti tegi halduskohus kaks korda Viru Vanglale päringu ja mõlemal korral tõendas vangla, et kaebuse esitaja ei ole esitanud 14.10.2010 ega ka ajavahemikul 10.10.2010 – 25.10.2010 vanglale ühtegi kahjunõuet ega vaiet seoses kaebajalt alusetult vabaduse võtmisega. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
17. 03.07.2011 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.06.
18. a määruse peale määruskaebuse (tl 55, tõlge tl 62). Määruskaebuses leiab kaebuse esitaja, et halduskohus ei ole täitnud erapooletuse kriteeriume. Samuti palub kaebuse esitaja edastada talle Viru Vanglalt saadud informatsioon. Pärast määruskaebuse esitamist ringkonnakohtusse saabunud avaldustes märgib kaebuse esitaja veel, et kohus on kohustatud tuvastama isiku, kes lukustas 2 ta kambrisse, seoses milliste asjaoludega ta seda tegi, ja kas need asjaolud annavad motiveeritud põhjust mingisuguse põhjuse kohaldamiseks.
19. Tartu Vangla leiab oma vastuses määruskaebusele, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole määruse tühistamise aluseks. Kohus ei ole ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega rikkunud kohtumenetluse norme. Kohus on korduvalt andnud kaebuse esitajale võimaluse täpsustada oma kaebust ning esitada konkreetne taotlus, aga kaebuse esitaja seda teinud ei ole, mistõttu on kohus kaebuse esitaja kaebuse õigesti tagastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on õigesti kaebuse tagastanud põhjusel, et kaebuse esitaja on jätnud kõrvaldamata kaebuses esinevad puudused.
21. HKMS v. r § 7 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Halduskohtule tuleb esitada HKMS v. r §-s 6 sätestatule vastav taotlus, mida peavad toetama kaebuses märgitud asjaolud. Muuhulgas tuleb HKMS v. r § 10 lg 2 p 2 kohaselt kaebuses toimingu peale märkida ka vaidlustatava toimingu sisu. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja esitanud kohtule muid andmeid tema õigusi väidetavalt rikkunud toimingu kohta kui ainult väited selle kohta, et kaebuse esitajalt võeti põhjendamatult vabadus tema lukustamisega kambrisse. Selle kohta, millal, kus ja kelle poolt seda tehtud on, haldusasja toimikust nähtuvalt kohtule andmeid esitatud ei ole. Seega ei saa kaebuse pinnalt lugeda tõendatuks, et kaebuses väidetud toiming aset leidis ning milles see täpsemalt seisnes. Samuti ei ole kaebusest üheselt arusaadav kaebuse esitaja konkreetne taotlus.
22. Halduskohus on kaebuse esitajale andnud kahel korral võimaluse täpsustada halduskohtule esitatud taotlust ning taotluse aluseks olevaid asjaolusid, jättes kaebuse käiguta ning andes määruses kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus arusaadavalt selgitanud, mida kaebuse esitaja peaks tegema, et kõrvaldada kaebuses esinevad puudused. Kummalgi kaebuse käiguta jätmise juhul ei ole aga kaebuse esitaja esitanud kohtule selget taotlust, konkreetset taotlust toetavaid asjaolusid (õigusvastasuse tuvastamise nõude puhul põhjendatud huvi esinemist, kahju hüvitamise nõude puhul kahju olemasolu tõendavaid asjaolusid) ega täiendavaid andmeid vangla väidetavalt õigusvastase toimingu kohta. Kaebuse esitaja on oma avaldustes küll viidanud 14.10.2010 Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõudele, millest kohus sündmuse kohta informatsiooni saaks, kuid vastustaja andmetel ei ole kaebuse esitaja Viru Vanglale nimetatud päeval kaebuses kirjeldatud asjaoludel kahju hüvitamise taotlust ega vaiet esitanud. Samuti on kaebuse esitaja palunud kohtul Viru Vanglalt välja nõuda videosalvestised kaebuses märgitud kuupäevade kaupa, kuid kohus ei olekski saanud seda teha, kuna haldusasja toimiku materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks kaebuses märkinud kuupäevi või muid ajalisi määratlusi, millal väidetav vabaduse võtmine aset leidis. Kõnealuseid kuupäevi ei märkinud kaebuse esitaja ka hilisemates halduskohtule esitatud avaldustes, kuigi halduskohus palus teistkordselt kaebuse käiguta jätmise määruses sõnaselgelt märkida kaebuse esitajal ära ka toimingu toimumise aeg. Seetõttu ei saanud halduskohus täiendavaid andmeid kaebuses lühidalt kirjeldatud toimingu kohta ka vastustajalt.
23. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole rikkunud halduskohtumenetluses kehtivat uurimispõhimõtet. Halduskohus on esitanud 29.03.2011 (tl 23) ja 17.05.2011 (tl 41) päringu 3 Viru Vanglale, saamaks informatsiooni kaebuse esitaja poolt viidatud vanglale esitatud kahjunõude kohta, kuid ei ole vastustajalt kaebuse esitaja väiteid kinnitavat informatsiooni saanud. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt oma lahendites selgitanud uurimispõhimõtte olemust ning selle ulatust. Näiteks on Riigikohtu halduskolleegium oma 23.10.
24. a otsuses haldusasjas 3-3-1-49-01 selgitanud, et uurimispõhimõtte kohaselt peab halduskohus vajaduse korral omal initsiatiivil tõendeid kogudes kõrvaldama lüngad protsessiosaliste poolt kohtule antud teabes selliselt, et asja otsustamisel tähtsust omavate asjaolude osas ei oleks enam kahtlusi. Samas märgib halduskolleegium, et uurimispõhimõte ei võta protsessiosalistelt kohustust tuua välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ja esitada vastavad tõendid. Antud juhul on halduskohus teinud omalt poolt kõik võimaliku, et kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud täiendavalt välja selgitada, kuid see ei ole tal õnnestunud. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse esitaja ise jätnud halduskohtule esitamata selge taotluse, ei ole täpsemalt kirjeldanud seda põhistavaid asjaolusid ega ole seda teinud ka halduskohtu poolt kahel korral antud juhiste järgi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebuse esitaja esitanud halduskohtule arvukalt kaebusi, mistõttu ei saa kaebuse esitajalt eeldada, et ta ei ole kursis kaebusele esitatavatele nõuetele. Alles pärast määruskaebuse esitamist ringkonnakohtule saabunud avaldustes on kaebuse esitaja esimest korda märkinud ära kuupäevad, mil väidetav temalt vabaduse võtmine aset leidis. Siiski ei saa ringkonnakohtule esitatud asjaolud olla määruskaebemenetluses arvestatavad, kuna kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud neid asjaolusid halduskohtule esimese astme menetluses. Samuti jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebuse esitaja poolt pärast määruskaebuse esitamist esitatud taotlused, kuna need ei oma tähtsust konkreetse määruskaebuse lahendamisel.
25. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Halduskohus on õigesti kaebuse esitaja kaebuse tagastanud põhjusel, et kaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kaebuses esinevaid puudusi ja täpsustanud vaidlustatava toimingu asjaolusid, ning halduskohus ei ole suutnud ka ise kaebuse menetlemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitada. Einar Vene Maili Lokk 4 Madis Ernits