3-12-1216/11

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-1216 Haldusasi Menetlusvorm H.V kaebus Viru Vangla poolt tekitatud 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses saia mittevõimaldamisega kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja H.V, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
3. H.V saabus Viru Vanglasse 08.12.2011, mil talle teostati ka tervisekontroll, kontroll, mille käigus H. V kaebas seljaprobleeme ja üldist enesetunde ene halvenemist. H. V määrati kolmeks kuuks dieet, mille kohaselt asendatakse leib saiaga, kokku 250 grammi päevas, kuid eksikombel eksikombel väljastati H. V dieediga ediga kindlaks määratud koguses saia alles alates 17.02.2012 kuni 06.06.
4. 09.04.2012 esitas H. Vardja Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot, mille Viru Vangla jättis 08.06.2012 rahuldamata.
5. 10.06.2012 esitas H.V Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse (t.lk.1-2) (t.lk.1 Viru Vangla poolt tekitatud 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses leiva asemel saia mittevõimaldamisega ajavahemikul 13.12.11 – 17.02.
6. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla oma õigusvastase käitumisega põhjustanud olukorra, kus kaebaja on saanud iga päev selle võrra vähem kaloreid, mille tõttu on kaebajal tekkinud väsimus, nõrkus ja halb enesetunne. KAEBUSE PÕHJENDUSED
7. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on temaga õigusvastaselt käitunud ning seda ka oma 08.06.2012 vastuses nr 6-16/90-1 (t.lk.28) tunnistanud. Kaebaja märgib, et Viru Vangla väide, et kaebaja ei ole ajavahemikul 08.12.2011 – 17.07.2012 pöördunud vangla poole seoses maosooletrakti probleemidega, ei ole õige, sest kaebaja pöördus koheselt probleemi tekkides suuliselt kontaktisik Õnnela Reivardti poole ning 09.01.2012 kirjaliku taotlusega nr 6-10/932 meditsiiniosakonna poole paludes võimaldada endale kõrvetiste tõttu leiva asemel saia ning vangla on oma vastuses kinnitanud, et kinnipeetavale määrati dieet. Kaebaja märgib, et lisaks pöördus ta 06.01.2012 suuliselt kontaktisik Marleen Saare poole ning 15.02.2012 kontaktisik Pille Metsari poole palvega uurida, miks talle saia ei anta ning on 27.07.2012 saanud kontaktisikute pöördumiste kohta meditsiiniosakonna juhataja Kai Ird`i allkirjastatud kinnitused.
8. Kaebaja märgib, et sai küll tavatoitu, mis sisaldab 2 viilu ehk 50 grammi saia (ettenähtud 250 grammi asemel), kuid kuna ta kõrvetiste tõttu ei saanud leiba süüa, siis jäi tal saamata kinnipeetavatele ettenähtud energiakogus. Kaebaja leiab, et kuna Viru Vangla on märkinud, et kaebaja on erinevatel ajaperioodidel pöördunud vangla poole seoses väsimuse ja nõrkusega, siis on kinnitust leidnud, et mittenõuetekohane saia saamine nõrgestas kaebaja organismi ja sellest tulenevalt on kaebaja tundnud nõrkust ja väsimust. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on tekitanud talle tervise kahjustamisega riigivastutuse seaduse (edaspidi RvastS) § 9 lg 1 mõistes mittevaralist kahju summas 1000 eurot seoses saia mittevõimaldamisega ajavahemikul 13.12.2011 – 17.02.
9. Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi ja Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadele on kaebaja rõhutanud inimväärikuse ning õiguste ja vabaduste kaitse olulisust ning rõhutanud veelkord, et õigus inimväärikale kohtlemisele laieneb igaühele, sh kinnipeetavale. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
10. Vastustaja Viru Vangla leiab oma vastuses kaebusele (t.lk.23-27), et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et nõustub selles osas kaebajaga, et vangla on käitunud õigusvastaselt, sest meditsiiniosakond kirjutas kaebajale dieedi, mille kohaselt asendatakse leib saiaga, kuid kaebajale siiski jätkati leiva väljastamist ning dieediga kindlaks määratud koguses saia väljastati talle alles alates 17.02.2012 kuni 06.06.
11. Vastustaja selgitab, et kinnipeetavatele antakse iga päev 480 kcal jagu leiba ja nõustub selles osas kaebajaga, et talle oleks pidanud andma leiva asemel saia. Samas märgib vastustaja, et kuna H. V ei saanud väidetavalt süüa leiba, siis pidanuks ta saama iga päev 480 kcal vähem kui ette nähtud ja see peegelduks ka tema tervislikus seisundis ja kehakaalulanguses. Kuna antud juhul see nii ei ole, siis vangla on pigem seisukohal, et H. V sõi talle viidud leiva ära, sest puuduvad ka andmed selle kohta, et H. V oleks loobunud leiva vastuvõtmisest, mille kohta oleks sel juhul vanglaametnike poolt tehtud ettekanne. Samuti märgib vangla, et kui kaebaja oleks olnud näljas, oleks ta vangla poest ostnud toitaineid ja varem sellesisuliste pöördumistega vangla poole pöördunud, kuid kaebaja seda teinud ei ole.
12. Vastustaja märgib, et Viru Vangla arst on 17.07.2012 tõendis (t.lk.43) analüüsinud tekkinud olukorda ning leidnud, et seoses saia mittesaamisega ei esinenud H. V tervisenäitajates muutusi ega analüüside vastustes kõrvalekaldeid ning 8 viilu leiva söömine saia asemel ei avalda H. V tervisele kahjulikku mõju. Seega leiab vastustaja, et vangla ei ole H. V põhjustanud tervisekahjustust, mille hüvitamist ta taotleb ning kaebaja ei ole ka ise tõendanud talle tekitatud tervisekahju. Vangla märgib, et vabandab oma õigusvastase 2 käitumise pärast, sel teemal on räägitud vanglaametnikega ning vangla püüab edaspidi sarnaseid juhtumeid vältida. Antud juhul peab vastustaja piisavaks mittevaralise kahju hüvitamise vahendiks kaebaja ees vabandamist. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
13. RvastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. H. V taotleb mittevaralise kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise nõude korral eelkõige tuvastada, kas isikul on tekkinud mittevaraline kahju, kas toiming, millega isikule väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos kahju tekkimise ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele.
14. H. Vardja taotleb Viru Vanglalt 1000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamist seoses saia mittevõimaldamisega ajavahemikul 13.12.11 – 17.02.
15. Kaebaja on märkinud, et vangla meditsiiniosakonna poolt oli talle määratud dieediga ette nähtud leiva asemel saia väljastamine, kuid kuna vangla talle saia ei võimaldanud, on ta sel perioodil saanud vähem kaloreid, mistõttu tundis ta nõrkust ja tal oli halb enesetunne.
16. Kaebajal on õigus vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamist nõuda juhul, kui talle oli saabunud vähemalt üks RVastS § 9 lõikes 1 loetletud tagajärgedest ja see pidi olema saabunud Viru Vangla õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel.
17. Nõuded kinnipeetavate toitlustamisele on sätestatud sotsiaalministri 31.12.2002 määruses nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“. Viru Vangla on oma vastuses kaebusele kinnitanud, et lähtub kinnipeetavate toitlustamisel nimetatud määrusest. Euroopa vanglareeglistiku punkti 25 kohaselt tervishoiuorganite kehtestatud normide kohaselt peab vangla juhtkond kindlustama vangidele toidu arvestades vangide tervislikku seisundit.
18. Nähtuvalt H. V kohta koostatud meditsiiniosakonna tõendist nr 9-2/141 (t.lk.31) saabus H. V Viru Vanglasse 08.12.
19. Eelnevalt oli kinnipeetaval 27.04.2009 diagnoositud söögitorupõletik ja 06.11.2009 gastroösofageaalne refluks ehk mao-söögitoru tagasivooluhaigus, mistõttu oli talle määratud perioodiliselt dieet, mis sisaldab leiva asemel saia koguses 250 grammi. 08.12.2011 spetsialist-õe poolt teostatud tervisekontrolli käigus kaebas H. Vardja seljaprobleeme ja üldist enesetunde halvenemist ning talle määrati dieet kolmeks kuuks, kuid eksikombel toitlustati kinnipeetavat dieedile vastava toiduga alles alates 17.02.2012 kuni 06.06.
20. Tõendist nähtuvalt oli H. V määratud lihavaba toit usulistel põhjustel, millest ta keeldus 17.12.2011 esmakordselt Viru Vanglas arsti vastuvõtul viibides. Et dieedi määrab kinnipeetavale raviarst, mitte meditsiinitöötaja, on kohus seisukohal, et H. V ei saanud muudatusi toitumiskavas määrata enne 17.12.2011, mil ta viibis arsti vastuvõtul. Tõendist nähtuvalt on H. V Viru Vanglas olles kaevanud väsimuse, nõrkuse 3 ning seljavalude üle, tema meditsiiniosakonna uuringute vastused olid normis ning ajal, mil ta sai tavatoitu pole ta kaevanud mao-sooletrakti tegevuse häirete üle.
21. Tulenevalt eeltoodust ei ole tuvastatud kaebaja tervisliku seisundi halvenemine sel ajavahemikul, mil vangla ekslikult talle dieediga ette nähtud leiva asemel saia ei võimaldanud. Et nähtuvalt meditsiiniosakonna tõendist on kaebaja kaevanud väsimuse, nõrkuse ja seljavalude üle vahetult Viru Vanglasse saabudes ja sel ajal, mil kaebajale oli usulisel põhjustel määratud lihavaba toit, peab kohus tõenäoliseks, et kaebaja terviseprobleemid olid tekkinud juba varasemalt ning nõrkus ja väsimus tingitud pigem lihavabast toidust. Kohtu hinnangul võis vangla dieedist mittekinnipidamine küll põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid mitte selliseid kannatusi, mis annaks alust arvata, et kaebajale oleks tekkinud mingi tervisekahju ning et tal on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud alustel. Tõendatud ei ole, et leiva asemel saia andmine oleks kaebajale põhjustanud vaimseid või füüsilisi kannatusi või sellega oleks alandatud tema inimväärikust. Seega ei ole tõendatud kaebajale tervisekahju tekkimine.
22. H. Vardja on oma kaebuses rõhutanud ka kinnipeetavate inimväärikuse ja muude õigustevabaduste kaitse olulisust. EIÕK on inimväärikuse alandamisena kvalifitseerinud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused kogumina; invaliidist kinnipeetavate erivajaduste ignoreerimine; arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevavad rasked vigastused või isiku surm ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul; kolmeks kuuks isiku paigutamine pimedasse väiksesse kambrisse, ilma jalutamisvõimalusteta jne. Kohus leiab, et kaebajale määratud dieedist kinnipidamine ehk leiva asemel saia mitteandmine ei ole ilmselgelt võrreldav eeltoodud olukordadega.
23. Vaidlust ei ole selle üle, et vangla ei ole kinnipeetavale määratud dieedist kinni pidanud ja seega on käitunud õigusvastaselt. Peale kinnipeetavalt selle kohta info saamist ei ole vanglaametnikud suhtunud kinnipeetavasse hoolimatult, vaid asunud uurima, miks H. V ei saanud talle määratud saia (t.lk.21-22), segadust on lisanud asjaolu, et eelnevalt oli H. V määratud usulistel põhjustel lihavaba dieet. Nähtuvalt inspektor-kontaktisik Ulvi Lainemäe 24.04.2012 õiendist (t.lk.30) ja meditsiiniosakonna tõendist (t.lk.31) võimaldati H. V talle määratud toitu alates 17.02.2012 kuni 06.06.2012, seega ettenähtust kolm kuud rohkem.
24. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on küll tuvastatud vanglapoolne õigusvastane käitumine kaebaja suhtes, kuid ei ole kindlaks tehtud kaebajale tervise halvenemine. Nähtuvalt kaebuse materjalidest on H. V ajavahemikul 08.12.2011 – 17.02.2012 pöördunud vangla poole küsimusega, miks talle saia ei võimaldata, kui ei ole kaevanud mao-sooletrakti tegevuse üle. Seega, kohus ei ole tuvastanud H. V tervisekahju tekkimist, ega põhjuslikku seost Viru Vangla õigusvastase tegevuse ja kaebajale tervisekahju tekkimise vahel, mistõttu ei ole H. V õigust nõuda kahju hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebuse rahuldamata.
25. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on kohtuotsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. 4 Mare Krull kohtunik 5