3-12-942/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-942 Haldusasi K.K´i kaebus Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ning talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. Menetlusosalised kaebuse esitaja K.K vastustaja Viru Vangla, esindaja Ave Kasvandik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. november 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta K.K´i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
3. K.K (edaspidi kaebaja) esitas 06.05.2012 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla (edaspidi vastustaja) toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks ja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel. 1.1 Kaebuse kohaselt alates 01.11.2011 kuni 28.11.2011 viibis kaebaja jalutusboksides hooajale mittevastavas riietuses. Tekkinud probleemi proovis kaebaja lahendada pöördudes inspektor-kontaktisiku poole, kuid probleem lahendati alles 29.11.
4. 1.2 Seoses sellega esitas kaebaja 05.02.2012 vastustajale taotluse talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks vastustaja äranägemisel. Kaebaja kinnitusel jalutuskäigule minnes ei andnud vanglaametnik talle võimalust soojemalt riidesse panna ning seetõttu ta külmetas ja talus ebamugavusi. Vastustaja 25.04.2012 otsusega nr. 6-16/50-3 jättis kaebaja kahjunõude täies ulatuses rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja leiab, et õigusvastaste toimingutega rikkus vastustaja tema õigusi. Kaebaja oli sunnitud vanglaametnike süül käima novembrikuus jalutusboksis sussides ja kerges riietuses. Kaebaja väitel õues oli külm, kuid vanglaametnikud ei lasknud tal enne jalutuskäiku soojemalt riidesse panna ning see kestis 28 päeva. Olukorra lahendamiseks pöördus kaebaja inspektor kontaktisiku poole ning alles 29.11.1011 lasti tal jalutuskäigule minnes soojemalt riidesse panna. Kaebaja märgib, et vaatamata tema poolt esitatud palvetele võimaldada soojemat riietust, jätkus õiguste rikkumine 28 päeva jooksul. 2.1 Kaebaja väidab, et vastustaja viivitas kahjunõudele vastuse esitamisega 14 päeva. 2.2 Nimetatud toimingutega rikkus vastustaja Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 41 lg 1 ning Viru Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) p. 4.1.
6. Kaebaja taotleb Viru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist ning talle tekitatud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. 04.10.2012 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses esitatud nõuete juurde.
7. Vastustaja kaebust ei tunnista ning vaidleb selle vastu. Vastustaja leiab, et kaebaja suhtes ei käitunud ta õigusvastaselt ning kaebuses toodud väited on paljasõnalised ja tõele mittevastavad. 3.1 Vastustaja kinnitab, et tekkinud probleemi lahendamiseks pöördus kaebaja vastustaja poole 17.01.2012 ning sai pöördumisele vastuse 01.02.2012 nr. 6-14/2067-
8. Seoses laekunud märgukirjaga on küsitletud E5 osakonna vanglateenistujaid, kuid nad on kinnitanud, et jalutuskäigule minnes võttis kaebaja jope kartserilaost kaasa. 3.2 Vastustaja leiab, et kuna jalutuskäigule minek on kinnipeetava jaoks vabatahtlik, siis on tema otsustada, kas ta riietab end hooajale vastavalt või mitte ning vangla selle eest ei vastuta. Juhul, kui vanglaametnikud käitunuks teadlikult või teadmatusest õigusvastaselt, oleks piiranguid kohaldatud kõikide kinnipeetavate osas. 3.3 Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõde Erika Tiinas´e poolt 16.04.2012 koostatud meditsiinilisest õiendist nähtub, et kaebaja tervisekaardi andmetel ei ole ta ajavahemikul 01.11.2011-28.11.2011 külmetusnähtude kaebusega meditsiiniosakonna poole pöördunud. 3.4 Vastustaja kinnitusel vaatas ta kaebaja poolt esitatud kahjunõude läbi tähtaegselt. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Vastustaja toimingud 4.1 Kaebaja väidab, et vastustaja ei andnud talle võimalust panna end soojemalt riidesse jalutuskäigule minnes alates 01.11.2011 kuni 28.11.
10. 4.2 Halduskohtumenetluse käigus selgus, et ajavahemikul 01.11.2011-28.11.2011 kandis kaebaja talle määratud karistust kambris ning seoses sellega talle väljastati kartseririietus. Riided, mille kartseris hoidmine on keelatud (jope, jalanõud), pandi kartseri lattu. 4.3 Vastavalt kodukorra p-le 4.1.4 jalutuskäigule on lubatud minna hooajale vastavas riietuses. Samuti kodukorra p. 29.3 kohaselt on kodukord kohustuslik täitmiseks kinnipeetavatele, vanglateenistujale ja vanglat külastavatele isikutele. Sellest tulenevalt kodukorra p-s 4.1.4 sätestatu täitmise kontrolli teostamine on vanglateenistujate kohustus, kuna juhul, kui kinnipeetav pahatahtlikult ei täida kodukorra p-s 4.1.4 sätestatut ning saab külma, on vastustaja kohustatud teda ravima, millega kaasnevad täiendavad kulutused. Vastustaja peab igal konkreetsel juhul kaaluma, kas kinnipeetava riietus on hooajale vastav ja kui näiteks õues on -5 C, aga kinnipeetav läheb jalutushoovi maikas, siis kuulub niisugune jalutuskäik kindlasti lõpetamisele. Samuti on see võimalus kinnipeetavatele, kes haigeks jäädes üritavad töökohustusest vabaneda. Seega ei saa kohus nõustuda vastustaja väitega selle kohta, et kinnipeetav saab jalutuskäigul kanda hooajale vastavaid riideid n.ö. oma äranägemisel, kuna see on vastuolus kodukorra p-ga 4.1.
11. 4.4 Antud korral väidetavalt soovis kaebaja jalutuskäigule minnes soojemat riietust, kuid vastustaja seda ei võimaldanud. 4.5 Kohus tutvus vaidlust puudutavate asjaoludega ning on seisukohal, et kaebuses toodud väide kaebajale soojema riietuse väljastamata jätmise kohta ei vasta tõele. Haldusasja materjalidest tulenevalt pöördus kaebaja vastustaja poole seoses tekkinud probleemiga alles 17.01.2012, mis annab alust arvata, et esinenud probleem ei olnud tema jaoks oluline või üldse puudus. Juhul, kui kaebaja tõepoolest külmetas jalutuskäikudel ning tema poolt vanglaametnikele tehtud märkused olukorda ei parandanud, siis vaevalt kaebaja sellega nõustus ning hakkas ebamugavusi taluma. Samuti ei ole välistatud, et ebamugavuste üleelamise eesmärgiks oli hilisema kahjunõude esitamise. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tema väiteid kinnitavaid andmeid. Samuti seoses 17.01.2012 kaebaja poolt laekunud märgukirjadega otsustas vastustaja võtta ütlused vanglaametnikelt, kes ajavahemikul 01.11.2011-28.11.2011 andsid kinnipeetavatele kartserilaost riideid välja. Nad kinnitavad, et minnes jalutuskäigule, võttis kaebaja laost jope. Jalanõude kohta andmed puuduvad, kuid mainitakse, et kaebajal olid tossud, mille väljaandmisest vanglaametnikud ei keeldunud. 4.6 Enne kartserisse paigutamist väljastas vastustaja kaebajale hooajale vastava kartseririietuse komplekti vastavalt Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 100 lg-le 1, millesse kuulus ka jope. Vastustaja teatas kohtule, et kuna jalanõusid kartseris viibivatele kinnipeetavatele ei väljastata, kannavad kinnipeetavad jalutuskäigu ajal isiklikke jalatseid. Sellest tulenevalt, kui kaebaja kartserisse minnes võttis tossud kaasa ning need olid vastustaja poolt talle laost väljastatud, siis käesoleval juhul ei käitunud vastustaja õigusvastaselt. Kindlasti, kui kinnipeetav võtab kartserisse kaasa tossud, kuid külma ilma tõttu jalutuskäiguks need ei sobi, võib ta jalutuskäigul mitte osaleda ning paluda vastustajalt jalanõude vahetamist soojemate vastu. Seega enne kartserisse paigutamist peab kinnipeetav ise muretsema jalanõude pärast, arvestades hooaja erisusi. Kohus on seisukohal, et kui kartserisse paigutamise ajal võtab kinnipeetav kaasa hooajale mittevastavad jalanõud ning seetõttu saab jalutuskäigul külma, ei ole see vanglale ette heidetav. 4.7 Kaebaja väidab, et vastustaja viivitas kahjunõudele vastusega esitamisega 14 päeva. 4.8 Kooskõlas Riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 18 lg-ga 1 peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kaebaja edastas vastustajale venekeelse taotluse tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 05.02.
12. VSKE § 491 lg 1 kohaselt enne menetlusse võtmist saadab vangla võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused tõlkijale. Kohus märgib, et seadusega ega muu haldusaktiga ei ole reguleeritud vangla poolt tõlkijale võõrkeelse dokumendi saatmise tähtaeg. Seega on kohus seisukohal, et saatmine peab olema mõistliku aja jooksul. Antud korral peab kohus mõistlikuks tähtaega, mis ei ületa 14 päeva. Asjaoludest nähtuvalt edastati kaebaja kahjunõue tõlkijale 15.02.2012 ja tõlge tuli tagasi 27.02.
13. VSKE § 491 lg-st 1 tulenevalt edastab tõlkija dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale. Menetleja arvestab menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Järelikult hakkas kulgema RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud tähtaeg alates 27.02.2012 ning pidi lõppema 27.04.
14. Kaebaja sai kahjunõudele vastuse 25.04.
16. Mittevaraline kahju. 5.1 Kaebaja leiab, et õigusvastaste toimingutega alandati tema inimväärikust, millega tekitati talle mittevaralist kahju. 5.2 RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamine on sätestatud RVastS § 9 lg-s 1, millest tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. 5.3 Seega hüvitamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani süüline õigusvastane tegevus või tegevusetus, mille tulemusena on saabunud RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärg. Halduskohtumenetluse käigus ei leidnud tõendamist kaebaja väide selle kohta, et ajavahemikul 01.11.2011-28.11.2011 jättis vastustaja väljastamata talle soojad riided. Hooajalised riided, mis kuuluvad väljastamisele jalutuskäigu ajal, sai kaebaja kartserilaost iga kord kätte. Samuti on tuvastatud, et kaebaja võis kanda jalutuskäigul tossusid, kuid see oli tema valik, kuna viibimine värskes õhus ei ole kinnipeetava jaoks kohustuslik ning vangla ei aja kinnipeetavaid jalutushoovi sunniviisiliselt. Sellest tulenevalt ei käitunud vastustaja kaebaja suhtes õigusvastaselt ning ei ole süüdi selles, et kaebajal oli ebamugav jalutushoovis tossusid kanda. Samuti ei leidnud ka tõendamist kaebaja väide, et vastustaja viivitas kahjunõudele vastuse esitamisega.
17. Lähtudes kaebuse rahuldamata. eeltoodust, jätab kohus K. K
18. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 11 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 7.1 Vastustaja ei ole esitanud kandud käesolevas haldusasjas menetluskulude hüvitamise taotlust, kuid palus kaebaja poolt kantud menetluskulud tema enda kanda jätta. 7.2 28.05.2011 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. 7.3 Kohus tegi kindlaks, et kaebaja maksejõuetuse tõttu ei ole ta võimeline riigilõivu maksma. Kohtule teadeolevatel andmetel 05.11.2012 seisuga ei ole kaebaja majanduslik olukord paranenud. Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunik