Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 04.11.
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja Jakov Vitenson ei ole täitnud laenulepingust tulenevat kohustust tasuda võlasumma. Kostja vastuväide, et tema tasus võla hageja õele ei ole antud tsiviilasjas asjakohane.
lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kostja ei tõendanud, et ta tasus võla hagejale. Kostja enda sõnade kohaselt sai ta võlasumma kätte hageja elukohas Sankt-Peterburis, kuid raha tasus hageja õele Eestis. Hageja esindaja kinnitas, et võlasumma sai kostja oma Sankt-Peterburis asuva kaupluse äritegevuseks kaminate transiidiks Saksamaalt Venemaale. Kostja seda asjaolu ei vaidlustanud. Kohus ei pea seetõttu usaldusväärseks kostja ütlust, et ta pidi tagastama rahasumma hageja õele teises riigis võtmata asjasse puutumatult isikult kinnitust raha vastuvõtmise kohta. Usaldusväärsed ei ole kostja ütlused ka seetõttu, et Venemaal samas linnas äri ajaval isikul ei tekiks raskusi tasuda vajadusel võlg selles linnas elavale kodanikule. Hagiavalduse kohaselt viibis hageja isiklikult 2009 aasta veebruari alguses Eestis, mistõttu ei ole usutav, et kostja tasus võla hageja õele 05.02.2009 põhjendusel, et hageja elab Venemaal. Kohus leiab, et kostja vastuväited võla tasumise kohta on ennastõigustavad ja paljasõnalised. Seetõttu kuulub kostjalt Jakov Vitensonilt Inna Patrušina kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 6135,52 eurot. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus juhindus TsMS § 173; 174; 436, 442; 630-632 nõudeist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.