← Eesti

3-12-954/38

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 02. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-954 Haldusasi Selago Projekt OÜ kaeb

§ 173; § 181 lg 1).

ASJAOLUD

  1. 18.01.2012 andis PMTK OÜ-le Selago Projekt maksuotsuse nr 12.2-3/2295-17, milles asuti seisukohale, et OÜ Selago Projekt ei ole OÜ-le Aquabene tema poolt väljastatud arvetel märgitud ventilatsioonitöid teostanud ega OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital ventilatsioonitöid ning remonditeenust saanud. Maksuotsusega otsustati: vähendada OÜ Selago Projekt poolt maksustamisperioodil jaanuar 2010 deklareeritud 20% määraga maksustatavat käivet summas 61 173,35 eurot ja käibemaksu summas 12 234,67 eurot; vähendada OÜ Selago Projekt poolt maksustamisperioodi jaanuar 2010 deklareeritud sisendkäibemaksu summas 14 430,42 eurot; tagasi nõuda alusetult tagastatud maksusumma 2195,75 eurot. 1
  2. 20.02.2010 saabus Maksu- ja Tolliametile OÜ Selago Projekt vaie, milles taotletakse PMTK 18.01.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2295-17 kehtetuks tunnistamist. 26.03.2012 vaideotsusega nr 6-1/711-3 jättis Maksu- ja Tolliamet OÜ Selago Projekt vaide rahuldamata. 10.05.2012 esitas OÜ Selago Projekt kaebuse Tallinna Halduskohtusse PMTK 18.01.2012 maksuotsuse nr 12.23/2295-17 tühistamise nõudes. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED
  3. Kaebaja leiab et maksuotsus on õigusvastane ja palub selle tühistada. Kaebaja leiab esiteks, et maksuhaldur on tuginenud maksuotsuse koostamisel oma arvamustele ja mitte kõikidele faktidele ja tema käsutuses olevatele dokumentidele, seega on maksuhaldur rikkunud maksukorralduse seadusest (edaspidi MKS) § 11 lõikest 1 tulenevat uurimispõhimõtet. Maksuhalduri seisukohad tuginevad osaliselt kolmandate isikute ütlustele, mida on maksuotsuses moonutatud või arvestamata jäetud. Maksuotsus on koostatud segaselt, puudub süsteemsus, konkreetsus ja loogiline seotus. Maksuotsus ei ole kaebaja hinnangul piisavalt põhjendatud, kuna selles peaks selgelt sisalduma andmise faktilised ja õiguslikud alused seotuna sisuga, kuid antud juhul ei ole vastavaid nõudeid järgitud.
  4. Kaebaja ei nõustu maksuotsuses toodud seisukohaga, et aadressil Jaama 9 ei teostanud remonditöid OÜ Scanet Capital. Kaebaja kinnitab, et töid teostas reaalselt OÜ Scanet Capital ning kaebaja on selle kohta esitanud ka piisavad selgitused ja tõendid, samuti kinnitab seda vastustaja poolt kogutud teave. - 13.11.2009 on Scanet Capital OÜ esitanud hinnapakkumise teostamiseks, summas 513 000 krooni koos käibemaksuga. Jaama tn. 9 ehitustööde - 16.11.2009 sõlmisid Scanet Capital OÜ ja Selago Projekt OÜ töövõtulepingu nr. 11/02/2009 ehitustööde teostamiseks aadressil Jaama tn. 9, Tallinn. Peale seda algasid ehitustööd antud aadressil. Ehitustööde kestvuseks oli 60 päeva, seega pidid kõik tööd olema lõpetatud 17.01.
  5. Antud töid Selago Projekt OÜ ise kordineerida ei saanud, kuna Selago Projekt OÜ juhatuse liige A. Metsniit oli reisil Austraaliasse 8.12.2009-10.01.
  6. - 18.01.2010 on koostatud üleadmisakt tööde kohta, mis olid selleks momendiks tehtud, vahetöödeaktis on ära toodud ka tegemata tööde loetelu. Hinnapakkumisest on võimalik saada summad tegemata töödele, mis on 95 000 krooni: põrandakatete paigaldus 40 000 krooni ja vannitoa ehitus (san tehnilised tööd) 55 000 krooni. Osaliste elektritööde ja korralduslike ning transporpordikulude eest tehti tasaarveldus. Kuna soe sügis andis võimaluse ka fassaad ära värvida, siis tellis Selago Projekt OÜ Scanet Capital OÜ-lt lisatööna ka fassaadi värvimise novembris
  7. Liites tehtud tööde summale 418320 krooni, tegemata töödeväärtuse; 95000 krooni, saame kokku 513320 krooni, mis erineb hinnapakkumise summast ainult 320 krooni võrra, selline erinevus on tulnud elektritööde, korralduslike kulude ja fassaadi värvimise tööde maksumuse erinevusest. - 18.01.2011 esitas Scanet Capital OÜ Selago Projekt OÜ-le arve 100104 summale 418 320 krooni, mille Selago Projekt OÜ tasus pangaülekandega 31.01.
  9. Antud tööde tegemist kinnitavad lisaks eelpool mainitud dokumentidele: - maksuhalduri vaatluse protokoll 27.09.2010 aadressil Jaama tn. 9, Tallinn; - Scanet Capital OÜ juhatus liikme Indrek Torv’i poolt maksuhaldurile 21.07.2010 antud seletused; - Scanet Capital OÜ lepingulise töötaja M. P. poolt 28.06.2010 maksuhaldurile antud seletused. 2
  10. Tõsiselt ei saa võtta Nõmme Linnaosa Valitsuse 02.12.2010 vastust, kuna nad ei ole märganud maja fassadi värvimist (valgest roheliseks ja katusekatte puudumist, sinna ajutiselt paigaldatud kile on ka praegu palja silmaga nähtav). Kuna katuse konstruktsioon on ka hetkel avatud, siis on võimalik ekspertiisi tellimisel tuvastada uute konstruktsioonide olemasolu, ehitustööde teostamist kinnitab ka
  11. ja
  12. korruse fassadi kattematerjalide erinevus.
  13. Maksuhaldur ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tööd oleks tellitud kelleltki teiselt ja rahade maksmine Selago Projekt OÜ poolt oleks toimunud kellegile teisele kui Scanet Capital OÜ-le. Selago Projekt OÜ kasutas antud ruume vastavalt 10.05.2009 Primeks Group OÜ-ga sõlmitud rendilepingule ja selle lisale l büroona. Samuti ei sea maksuhaldur kahtluse alla remonditööde teostamist hinnapakkumise mahus aadressil Jaama tn.
  15. Maksuotsuses on maksuhaldurile arusaamatu, miks ei kajastatud 15.01.2010 vahetöödeaktis tehtud töid, vaid tegemata töid. Kaebuse esitaja leiab, et see ei oma asja olemuselt tähtsust, kas aktis toodi ära tegemata tööd või tehtud tööd, mõlemal puhul on võimalik selgitada välja missugused tööd on selleks hetkes tehtud ja vastu võetud ning see oli tehingu poolte otsustada, kuidas nad akti vormistavad. Sellise õiguse annab lepinguvabaduse põhimõte.
  16. Maksuotsuse lk 14 väidab maksuhaldur järgmist: "Nähtuvalt M. P. ütlustest ei ole tema teadlik äriühingust nimega OÜ Scanet Capital ning temaga ühendust võttis, lepingu sõlmis, materjali tõi ja tasu töö eest maksis tema ammune tuttav Andrus Metsniit". Samas moonutab vastustaja sellega nii M. P. ütluseid kui maksuameti enda poolt kogutud tõendeid. Vastustajale antud ütlustest nähtub järgmine; küsimus: "Mis ajast töötate OÜs Scanet Capital?", vastus: "Ei tule meelde seda firmat"; küsimus: "Mis töid tegite
  17. aasta jaanuaris ja kus?", vastus: "Jaanuaris oli Andrus Metsniit eramaja Nõmmel. Tegin temaga lepingu, mis firmaga lepingu sõlmisin ei küsinud." Märgitud ütlustest nähtub, et leping on sõlmitud firmaga, mitte A. Metsniiduga ja M. P. ei mäleta firma, s.t. Scanet Capital nime, mistõttu on selge, et talle ei saa selle firma nimi ka meenuda. Lisaks on vastustaja ise kogunud tõendid selle kohta, et maksuvorm TSD-1 järgselt on M. P. kohta esitatud küll aruanne, kuid maksud on jäetud siiski tasumata. Asjaolu, et A. Metsniit ei saanud M P.ga sõlmida töölepingut, on tõendatud ka kaudsete tõenditega, nimelt 18.01.2010 on koostatud tööde üleandmise akt Scanet Capital OÜ ja Selago Projekt vahel üleandmisakt, A Metsniit on viibinud Austraalias ajavahemikus 08.12.2009 kuni 10.01.2010 (lisa 5), mis arvestades lennuaegu ja ajavahest tekkivat päevade erinevust tähendab, et A. Metsniit on Eestist ära olnud 06.12.2009 kuni 11.01.
  18. Võttes arvesse teostatud tööde mahtu, A Metsniidu Eestis ära oleku aega ja teostatud tööde akti sõlmimise kuupäeva, on välistatud, et M. P. oli kõik teostatud tööd võimeline tegema seitsme päevaga.
  19. Maksuotsuse lk 14 väidab maksuhaldur, et tööde eest maksis M. P.le tema ammune tuttav A. Metsniit. M. P. ütlustes on kirjas, et tehtud tööde eest tasuti talle sularahas, kuid kes talle raha maksis, seda pole ta öelnud. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on tahtlikult moonutanud M. P. ütlusi talle sobivas suunas. Samuti ei vasta tõele ütlused selle kohta, kes materjalid tarnis, kuna A. Metsniit oli enamuse maalritööde toimumise ajast Eestist ära Austraalias.
  20. Maksuotsuse lk 14 väidab maksuhaldur, et I. Torvi osalemise OÜ Scanet Capitali tegevuses seab kahtluse alla fakt, et ütluste järgi olid tööl M. P. ja veel 3 vene nimega inimest, 2010 aasta veebruari TSD-1 järgi aga deklareeriti ainult 2 vene nimega isiku palga välja makseid. Tegelikult võis aga I. Torvi lihtsalt eksida, kuna tal ei olnud maksuameti ruumides dokumente kaasas.
  21. Maksuotsuse lk 15 väidab maksuhaldur, et Baltland Ehitus OÜ ei saanud majandustehinguid OÜ Scanet Capital OÜ-ga sõlmida, kuna juhatuse liige Marika Lanno on eitanud kokkulepete sõlmimist Scanet Capital OÜ-ga. M. Lanno väidab aga oma ütlustes: "Talvel - kas detsember või jaanuar oli kaks inimest, mees ja naine, minule võõrad inimesed, olid mind üles otsinud, kuna OÜ Baltland Ehitus on võlgu". Kuivõrd M. Lanno ei olnud lepingut sõlminud, siis tähendab 3 öeldu, et Baltland Ehitus OÜ-d esindas Ehituse ABC-s keegi kolmas isik. See omakorda viitab faktile, et keegi teine võis ka Baltland Ehitust OÜ-d esindada, kas volikirja alusel või muu dokumendi esitamisel, kokkulepete sõlmimisel Scanet Capital OÜ-ga. Kaebuse esitaja viitab siinkohal asjaolule, et kuivõrd maksukorralduse seadusest tulenevalt on maksuametil õigus esitada nõudeid dokumentide väljastamiseks, on maksuametil käesoleval juhul olnud võimalus nõuda Ehituse ABC OÜ-lt välja Ehituse ABC ja Baltland Ehitus OÜ vahel sõlmitud lepingud mille alusel kaup väljastati, millest nähtuks ka isik, kes on Baltland Ehitus OÜ esindanud ja saada selgitusi temalt. Märgitud asjaolule on kaebaja vastustaja tähelepanu ka varasemalt juhtinud, kuid kaebaja on jätnud osundatud tõendid välja nõudamata. Seega on vastustaja hinnanud tõendeid ühekülgselt, jättes järgimata kohustuse nõuda välja ka tõendid, mis võiksid menetlusaluse isiku maksukohustuse määra oluliselt mõjutada.
  22. Kaebuse esitajale jääb arusaamatuks, missuguseid täiendavaid tõendeid peaks ta veel esitama (maksuotsuse lk 18) kui maksuhalduri käsutuses on juba kõik asjasse puutuvad dokumendid: leping, hinnapakkumine, akt, arve, panga väljavõtted, kolmandate isikute suuliste selgituste protokollid, milledega lihtsalt ei arvestata ja neid moonutatakse kuidas maksuhaldurile kasulik on. Lähtuvalt eelpool toodust ja käibemaksu seaduse (edaspidi KMS) §-s 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestatust, et kaup või teenus oleks soetatud teiselt registreeritud maksukohustuslaselt ja et kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav, oli Selago Projekt OÜ-l õigus maksustamise perioodil 2010 jaanuar sisendkäibemaks maha arvata summas 69720 krooni vastavalt Scanet Capital OÜ poolt esitatud 18.01.2010 arvele nr. 100104 ja maksmist tõendavale pangaväljavõttele.
  23. Kuna Kuuli tn 4 tootmishoone ventilatsiooni süsteem ei töötanud piisava võimsusega, võttis Selago Projekt OÜ-ga ühendust OÜ Aquabene esindaja Jaanus Kosemaa. Kuna tegemist on suure ventilatsioonisüsteemiga, käis Selago Projekt OÜ juhatuse liige A. Metsniit kohapeal AEK OÜ esindajaga, kellelt Selago Projekt OÜ palus esialgset hinnapakkumist süsteemi parendamiseks. 02.11.2009 esitas AEK OÜ Selago Projekt OÜ-le hinnapakkumise summas 203 700 krooni. Sellest kalkulatsioonist lähtuvalt esitas Selago Projekt OÜ esindaja hinnapakkumise Aquabene OÜ-le summas 294 315 krooni, millega ka Aquabene OÜ esindaja nõustus ja sai sõlmitud leping Aquabene OÜ esindaja Jaanus Kosemaaga. Tegemist oli mõnede väiksemate agregaatide vahetusega, torudiameetrite suurendamise ja õhujaoturite, restide vahetamisega, et tagada ruumide piisav jahutamine. See on ka selgelt nähtav AEK OÜ poolt esitatud hinnapakkumises. Novembri lõpus sai selgeks, et õhuvood ei ole siiski piisavad ja peaagregaat ei tööta piisava võimsusega, mille tulemusel oli vaja see välja vahetada. See informatsioon edastati ka Aquabene OÜ esindajale. Selle peale paluti edastada hind peaagregaadi vahetamise kohta, mida Selago Projekt OÜ ka tegi. See ei andnud siiski soovitud tulemust ja seetõttu ilmnes kogu agregaadi väljavahetamise vajadus. AEK OÜ-ga Selago Projekt OÜ esialgselt lepingut ei lõpetanud, kuna esimese poolt pakutud tööd ei saavutanud vajalikku tulemust, küll aga lepiti kokku, et AEK OÜ-le makstakse raha peale seda, kui kõik töötab ja nad teostavad lõplikult süsteemi tasakaalustamise ja mõõtmised, mida nad aga ei teostanud. Kuna AEK OÜ-ga tekkisid probleemid, siis tellis Selago Projekt OÜ agregaadi vahetuse Scanet Capital OÜ-lt. Selago Projekt OÜ jaoks oli see mugav, kuna Scanet Capital OÜ teostas samaaegselt töid Jaama tn. 9 kontoris ning Kuuli 4 objektil alltöövõtjana ja Selago Projekt OÜ juhatuse liige A. Metsniit suhtles niikuinii sellest johtuvalt tihedalt Indrek Torviga. 26.11.2009 esitas Scanet Capital OÜ hinnapakkumise ventuatsiooniagregaadi vahetuse kohta Aquabene OÜ objektile summas 691 962 krooni koos käibemaksuga, mille järgi esitas Selago Projekt OÜ esindaja hinnapakkumise ka Aquabene OÜ esindajale 27.11.
  25. 01.12.2009.a. sõlmis Selago Projekt OÜ Aquabene OÜ-ga teise täiendava lepingu ventilatsiooniagregaadi vahetuseks koos käibemaksuga summas 795 408 krooni. 01.12.2009 sõlmis Selago Projekt OÜ Scanet Capitaliga lepingu ventilatsiooniagregaadi tarneks ja 4 paigalduseks aadressile Kuuli 4, Tallinn koos käibemaksuga summas 691 962 krooni. 11.01.2010 andis AEK OÜ lepingujärgselt tehtud tööd üle Aquabene OÜ-le üleandmisaktiga, kusjuures lepiti kokku, et teise lepingu tööd antakse üle siis, kui kogu süsteem on lõplikult reguleeritud, mis toimuski 19.01.
  26. 11.01.2010 võttis Selago Projekt OÜ esindaja A. Metsniit AEK poolt tehtud tööd vastu üleandmisaktiga, kuna ventilatsioonisüsteem töötas piisava võimsusega. 29.01.2010 võttis Selago Projekt OÜ esindaja A. Metsniit vastu ka lõplikult Scanet Capital OÜ poolt teostatud agregaadi vahetuse tööd Baltika tootmishoones üleandmisaktiga, kuna ventilatsiooniagregaat jäi probleemideta tööle.
  27. Antud tööde tegemist kinnitavad eelpool mainitud ja maksuhalduri käsutuses olevate dokumentide koopiad: - Jaanus Kosemaa vastus Maksu-ja Tolliametile 25.05.2010; - Jaanus Kosemaa suuliste selgituste protokoll 09.09.2010; - V. Laretei vastus Maksu-ja Tolliametile 25.05.2010; - V. Laretei vastused Maksu-ja Tolliametile 19.09.2010 kl. 10:28 ja 14:05.; - Indrek Torvi suuliste selgituste protokoll 21.07.
  29. Kaebaja leiab, et maksuhalduri poolt kaevatavas haldusaktis antud järgnevad arvamused on väärad. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et Aquabene OÜ ei andnud maksuhalduri seletusi järjekordsele päringule hiljemalt 20.09.2011., olles eelnevalt korduvalt saanud juba oma küsimustele vastuseid, milles esines fraas „ei tea“ või „ei mäleta“ küsimusele millest on tingitud töölepingute erineva maksumuse kohta. Sellest on maksuhaldur teinud järelduse, et reaalselt OÜ Selago Projekt poolt ventilatsiooni töid ei teostatud ning tehingu asemel on liikunud fiktiivsed arved. Samas on 9.11.2011 maksuhaldur teinud Jaanus Kosemaale ettepaneku maksuarvestamise ülevaatamiseks, mis kajastub 9.11.2011 protokollis ja mis puudutavad tehinguid Selago Projekt OÜ-ga. See näitab otsest suhtlemist ja J. Kosemaa mõjutamist enne kontrollakti koostatmist Selago Projekt OÜ-le. J. Kosemaa poolt e-kirjale vastamata jätmine ei saa olla aluseks väitele, et tehing näidatud viisil ei toimunud ja tegemist on fiktiivsete dokumentidega. Kolmanda isiku suuliste selgituste protokollis 09.09.2010 vastas J. Kosemaa "ei tea" järgmistele küsimustele; "inimeste nimede ja kontaktide kohta kes reaalselt töid teostasid", "kelle poolt olid materjalid ja seadmed objektil, kuidas ja kelle poolt tarniti materjalid objektile ja kes organiseeris transpordi materjalide veoks", "kas teate äriühingut OÜ AEK" ja "ei mäleta" järgmistes vastustes"kas värava lubasid väljastatakse", "akti allkirjastamise asukoha kohta". Kaebaja on seisukohal, et tellija esindaja ei pidanudki kuidagi teist moodi antud küsimustele vastama, kui ta vastuseid ei tea või ei mäleta. Maksuhalduri järeldus on konteksti väline ja ei viita kuidagi tehingute toimumisele muul viisil.
  30. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et AEK OÜ esitatud kuluarvel on tehtud käsitsi parandus Systemair AS arvel nr
  31. Kaebaja esitaja leiab, et arvetel paranduste tegemine on lubatud kui tegemist on eksitustega.
  32. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et V. Laretei ei mäleta töötajaid, kes antud objektil töid teostasid. Kaebuse esitaja leiab, et see kui alltöövõtja ei mäleta mingil põhjusel kuskil objektil töötanud töömehi või alltöövõttu teostanud ettevõtte töötajaid, ei saa olla aluseks tehingu kehtetuks tunnistamisel.
  33. Maksuotsuse leheküljel 8 on maksuhaldur asunud seisukohale, et OÜ Selago Projekt ei ole OÜ-lt AEK ventilatsioonitöid saanud, kuna OÜ AEK esindaja Veiko Laretei ei tunne isiklikult Indrek Torvi. Kaebajale jääb selline seisukoht täiesti arusaamatuks. Olles näiteks korra objektil 5 kohtunud või korra lepingu alla kirjutanud isikuga, kellega ei ole olnud varasemalt ega ka hilisemalt kokkupuuteid, tähendabki eesti keeles seda et ei tunne isiklikult.
  34. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et A. Metsniit ei osanud midagi konkreetset öelda ventilatsiooni paigaldamise kohta (kuhu ja kes paigaldas). Kaebaja juhib siinkohal tähelepanu 30.03.2010 maksukohustuslase suuliste selgituste protokolli punktile nr 10, kus maksuhaldur küsib, milliseid seadmeid soetas, kellelt soetas, mida paigaldati, kuhu paigaldati, kes paigaldas ja millele vastab Selago Projekt OÜ juhatuse liige A. Metsniit järgnevalt: "Ventilatsiooniseadmed soetas Scanet Capital OÜ, paigaldus Baltika tootmishoone, Kuuli
  35. Käisin ainult kohal ja kontrollisin tööde teostust." Kaebaja leiab, et et A. Metsniit on konkreetselt vastanud küsimusele ja juhul, kui vastus oli maksuhaldurile ebapiisav, oli asjaolu võimalik hilisema menetluse käigus täpsustada, mida maksuhaldur ei teinud (A. Metsniitu küsitleti kontrolli käigus vaid ühe korra). Seetõttu on maksuhaldur teadvalt moonutanud maksumenetluses väljaselgitatud asjaolusid.
  36. Maksuotsuses on maksuhaldur viidanud asjaolule, et tööde teostamine lõppes I. Torvi seletuste kohaselt juba 07.01.2010, arved tasuti aga Selago Projekt OÜ poolt Scanet Capital OÜle aga vastavalt 15.01.2010, 22.01.2010). Vastustaja väitel tekitas selline asjaolu maksuhalduril õigustatud kahtluse tööde teostamise osas. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu Scanet Capital OÜ ja Selago Projekt OÜ vahel 1.12.2009 sõlmitud lepingule, kus p.5 on kirjas, et maksmine toimub peale objekti ekspluatatsiooni(vastuvõtmist) ja arve maksmine toimub 5 päeva jooksul peale selle esitamist. Seega toimusid varajasemad, ettemaksud 15.01.2010 ja 22.01.2010 poolte kokkuleppel peale arvete esitamist, kuna objekt võeti Scanet Capital OÜ'lt vastu alles 29.01.2010, siis samal kuupäeval toimus ka tööde eest lõplik tasumine. See asjaolu ei saa seada kahtluse alla Scanet Capital OÜ poolt tööde teostamist Kuuli tn 4 objektil.
  37. Maksuotsuse lk 18 väidab maksuhaldur, et kuna pole esitatud hinnapakkumisi, on maksuhaldur seisukohal, et koostatud arvetel, üleandmisaktidel ja töövõtulepingutel puudub majanduslik sisu. Hinnapakkumine võib olla esitatud nii suusõnaliselt kui ka e-maili teel kui tellija ei nõua seda kirjalikult vormistatuna, seega ei teki sellest seadusega vastuolu kui pooled aktsepteerivad hinda, või kui üldsõnaliselt see on koostatud, kuigi Selago Projekt OÜ-le nii AEK OÜ kui Scanet Capital OÜ poolt esitatud hinnapakkumiselt võib välja lugeda täpsed tööde kirjeldused. Seega ei saa nõustada maksuhalduri väitega, et kui puudub hinnapakkumine siis puudub ka tehingutel majanduslik sisu.
  38. Kaevatavas haldusaktis väidab maksuhaldur, et A. Metsniidu ja J. Kosemaa antud seletused (kaebuse lisad 27 ja 24) on vastuolulised, ehkki ainuke vastuolu seisnes selles, kuidas objekt saadi, mis ei oma sisulist tähtsust antud tehingu toimumises.
  39. Maksuotsuses spekuleerib maksuhaldur, et kuna tehingupooled on ammused tuttavad, siis on võimalik rahade jõudmine tagasi arve tasunud OÜ Aquabene kasutusse. Kaebuse esitaja on seisukohal, et selline väide on vale, kuna nii J. Kosemaa kui A. Metsniidu ütlused maksuotsuse lk 18-19 ei viita esiteks lepingu poolte ammusele tutvusele (A. Metsniit ei suutnud isegi meenutada Jaanus Kosemaa perekonnanime ütluste andmisel, kaebuse lisa 27) ja puuduvad ka faktid, mis seda maksuhalduri väidet kinnitaksid.
  40. Maksuotsuses viitab maksuhaldur asjaolule, et Scanet Capital OÜ hinnapakkumises on pealkirjas tekst „ventilatsioonitööd“ ja tööde kirjeldus lõpeb tekstiga "kaevetööd kokku", et hinnapakkumine on fiktiivne ning lepingus märgitud tehinguid toimunud ei ole. Kaebaja hinnangul on aga tegemist vanast hinnapakkumise alusest jäänud fragmendiga, mis ei muuda tehingu toimumise olemust.
  41. Lisaks sellele kui Scanet Capital on deklareerinud töötajate palgaväliamakseid teenuste pakkumise järgneval perioodil, on viide puuduvale töötajaskonnale väär. Samuti ei selgu ei 6 maksuotsusest ega ka kaebaja valduses olevatest dokumentidest, millele tugineb väide puuduvatest töövahenditest. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  42. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. OÜ Selago Projekt ei ole koos oma kaebusega esitanud ühtegi täiendavat tõendit, mis kinnitaks tehingute toimumist OÜ Selago Projekt ja OÜ Aquabene, OÜ AEK ja OÜ Scanet Capital vahel. Hinnates kogumis maksumenetluse käigus kogutud tõendeid, on vastustaja seisukohal, et OÜ Selago Projekt on esitanud maksustamisperioodi 2010 jaanuar kohta käibedeklaratsioonis valeandmeid, mis seisnevad OÜ Aquabene, OÜ AEK ja OÜ Scanet Capital tehingute kajastamises ettevõtte raamatupidamise arvestuses. Maksuhaldur on kogutud tõendite ja seletuste põhjal tuvastanud, et reaalseid tehinguid ei ole OÜ Selago Projekt ja OÜ Aquabene, OÜ AEK ning OÜ Scanet Capital vahel aset leidnud.
  43. OÜ Selago Projekt 2010 jaanuari 20% määraga maksustatava käibe moodustavad OÜ-le Aquabene esitatud arved ventilatsioonitööde teostamise kohta ja sisendkäibemaksu moodustab samade ventilatsioonitööde alltöövõtu korras soetamine OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital. OÜ Scanet Capital nimel vormistatud arvete alusel on sisendkäibemaksu hulgas kajastatud veel remonttööde soetamine hoones aadressil Jaama tn 9, Tallinn. Vastustaja selgitab, et maksuhaldur on seadnud väidetavad tehingud kaebuse esitaja ja OÜ Aquabene vahel kahtluse alla eelkirjeldatud tehingut kajastava dokumentatsioon puudulikkuse tõttu. Nimelt on kõigil arvetel ja üleandmisaktidel märgitud teenuse koguseks ja mahuks 1 ning viidatud töövõtulepingule ja hinnapakkumistele, kuid hinnapakkumist kontrolli käigus ei esitatud. Samuti ei selgu üheltki arvelt ega üleandmis-vastuvõtmisaktilt, millises mahus töölepingutes märgitud nädalatel mingeid töid tehti ja kuidas ning mille alusel kujunes tööde maksumus. Samuti puuduvad viited sellele, kui suure osa arvel märgitud hinnast moodustab ostetud seadmete hind ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab. Vastustaja nõustub, et hinnapakkumised võivad olla tehtud ka suuliselt, kuid arvestades antud juhul tööde mahtu ja sisu – ventilatsioonisüsteemi väljavahetamine, mis sisaldas endas nii üldehitustöid kui ka ventilatsiooniseadmete asendamist, ei ole tõenäoline, et sellise töö jaoks tehti hinnapakkumised suuliselt. Siinkohal tuleb arvestada ka tööde maksumust – 957 155 krooni, mis moodustas kaebuse esitaja 2010 jaanuari maksustamisperioodi kogu 20%-lise käibemaksumääraga maksustatava käibe. Samuti ei oleks suuliste hinnapakkumiste esinemise korral tehtud arvetel viiteid hinnapakkumistele.
  44. Maksuhaldur on tehingute toimumise kahtluse alla seadmist põhjendanud ka kaebuse esitaja ja OÜ Aquabene vahel sõlmitud töövõtulepingute analüüsiga. Analüüs näitas, et mõlemates töövõtulepingutes on teostatavate töödena märgitud ühed ja samad tööd, erinevus seisneb vaid tööde hinnas. Lepingute erinevuse kohta on OÜ Aquabene juhatuse liige Jaanus Kosemaa andnud järgmise seletuse – “Kuna esimese lepinguga ei saanud kõiki probleeme lahendatud, siis sõlmisin OÜ-ga Selago Projekt täiendava lepingu ventilatsioonisüsteemi töö parendamiseks”. Arvestades asjaolu, et teises lepingus kirjeldatud tööd on täpselt samad, mis esimeses lepingus, ainult pea kaks korda kallimad, ei ole selline selgitus veenev. Ei ole usutav, et algselt kokkulepitud summa eest suudeti ära teha vaid üks kolmandik kogu vajalikest ventilatsioonitöödest ning tellijal ei olnud mingit probleemi veel tegemata tööde eest kahekordset summat maksta. Selline olukord oleks ilmselgelt toonud kaasa erinevad tööde ja hindade läbirääkimised, mille osas käesoleval juhul igasugused tõendid puuduvad. Samuti puuduvad töövõtulepingutes viited nende alusel tehtavate tööde mahtude kohta, mis võimaldaks maksuhalduril kontrollida vastavate tööde teostamise vajadust ning hinna erinevuste põhjendatust. 7
  45. Jaanus Kosemaa selgitustest nähtub, et töö teostamise järjekorras kokku ei lepitud ning mis järjekorras töid tehti, seda ta ei tea. Samuti ei mäleta Jaanus Kosemaa, kas ta koostas tööde vastuvõtmise akti kohapeal või mitte. Küsimusele, kelle poolt olid materjalid ja seadmed objektil, kes organiseeris transpordi, kes reaalselt teostas lepingu alusel ventilatsioonitöid, vastas Jaanus Kosemaa – “ei tea”. Vaatamata asjaolule, et PMTK andis Jaanus Kosemaale võimaluse veel tehinguga seotud asjaolusid täpsustada, esitades tehingu kohta veel eraldi küsimusi, ei peetud vajalikuks nendele küsimustele vastata.
  46. Seega on vastutaja seisukohal, et tehinguid kaebuse esitaja ja OÜ Aquabene vahel toimunud ei ole. Vaatamata asjaolule, et eeltoodud tehingu mittetoimumine juba muudab sisutühjaks ka tehingute toimumise kaebuse esitaja ja OÜ AEK ning OÜ Scanet Capital vahel (puudutab tehinguid objektil Kuuli 4), kuna kaebuse esitajal puudus vajadus alltöövõttu tellida, kui ta ise vastavat teenust OÜ-le Aquabene edasi ei müünud, peab vastustaja vajalikuks selgitada ka alltöövõtjatega väidetavalt toimunud tehingutega seotud asjaolusid.
  47. Tehingute toimumise OÜ-ga AEK on maksuhaldur seadnud kahtluse alla samuti dokumentatsiooni puudulikkuse tõttu. Esitatud arvetelt ja üleandmisaktilt ei selgu, millises mahus töölepingus märgitud nädalatel mingeid töid tehti ja kuidas ning mille alusel kujunes tööde maksumus. Samuti see, kas ja kui suure osa arvel märgitud hinnast moodustab ostetud seadmete hind ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab.
  48. OÜ Selago Projekt juhatuse liige Andrus Metsniit andis seletuse, mille kohaselt OÜ AEK tegi väga spetsiifilisi ventilatsioonitöid st tegi töid, mis on kajastatud kaebuse esitaja ja OÜ Aquabene vahel sõlmitud töövõtulepingus 11/01/
  49. Võrreldes eeltoodud töövõtulepingut kaebuse esitaja ja OÜ AEK vahel 16.11.2009 sõlmitud töövõtulepinguga, nähtub, et OÜ-ga AEK sõlmitud lepingus ei ole kajastatud I etapi töid, mis sisaldasid OÜ-ga Aquabene sõlmitud I lepingus. Samas ei ole esitatud dokumente, et I etapi tööd ei kuulunud tegemisele, st ei ole vähendatud lepingu maksumust. Seega ei saa pidada eeltoodud Andrus Metsniidu selgitusi tõesteks.
  50. OÜ AEK esitas tehingu tõendusena PMTK-le arved materjalide soetamise kohta. AS Systemair arvelt nr 291423 nähtub, et seal on objektiks märgitud TTÜ 4 korpus, mille kõrvale on käsitsi kirjutatud Kuuli
  51. See seab kahtluse alla kauba (ventagregaadi) kasutamise OÜ Aquabene objektil.
  52. 19.09.2012 saabus maksuhaldurile OÜ AEK juhatuse liikme Veiko Laretei selgitus, mille kohaselt ta ei mäleta töömehi ning reaalselt teiste firmade töötajatega kokku ei puutunud. Samuti ei teadnud ta, kes viibisid ventilatsioonisüsteemi seadistamise juures, kuigi töövõtulepingu kohaselt oli see märgitud II etapil tehtavaks tööks. Samuti on V. Laretei selgitused tehtud tööde osas üldsõnalised, täpsustamata on, millal konkreetselt ja kelle poolt mingeid töid tehti ning millised dokumendid koostati. Seega on vastustaja seisukohal, et tehinguid kaebuse esitaja ja OÜ AEK vahel ei toimunud. Vastustaja seisukohta toetab veel ka Veiko Laretei poolt maksuhaldurile 13.03.2012 ja 04.04.2012 antud suuliste seletuste protokollis märgitu, mille kohaselt, on ta eelnevalt edastanud maksuhaldurile väärat teavet väites, et töid Kuuli 4 objektil teostas OÜ AEK.
  53. Tehingute osas OÜ-ga Scanet Capital on maksuhaldur tuvastanud, et OÜ Scanet Capital poolt esitatud hinnapakkumise sisu ei ühti kaebuse esitaja ja OÜ Scanet Capital vahel sõlmitud töövõtulepinguga 12/02/
  54. Kui töövõtuleping näeb ette ventilatsioonimaterjalide ja – seadmete soetamist, siis hinnapakkumises ei ole kulutusi materjalide soetamisele üldse kajastatud. Samuti ei selgu 29.10.2012 esitatud arvetest ega üleandmisaktidest, millises mahus ja millisel ajavahemikul on töid teostatud, kuidas on kujunenud tööde maksumus ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab. 8
  55. A. Metsniidu selgitustest nähtub, et ta ei osanud midagi konkreetset öelda ventilatsiooniseadmete paigaldamise kohta vaatamata sellele, et oma selgituste kohaselt teostas ta objektil järelevalvet ise. A. Metsniidu poolt selgitatut, et ventilatsiooniseadmed soetas Scanet Capital OÜ ja paigaldus toimus Baltica tootmishoones Kuuli 4, ei saa pidada piisavaks, arvestades, et tegemist on isikuga, kes enda sõnade kohaselt teostas ka tööde üle järelvalvet. Eeltoodud selgitus läheb vastuollu ka OÜ Scanet Capital juhatuse liikme I. Torvi 21.07.2010 antud selgitusega, mille kohaselt Kuuli 4 objektil järelvalvet ei olnud.
  56. OÜ Scanet Capital ei esitanud maksuhaldurile dokumente, mis tõendaks ventilatsioonitöödel vajaminevate uute seadmete ostmist. I. Torvi sõnade kohaselt saadi materjalid ja seadmed OÜ-st Baltland Ehitus. OÜ Baltland Ehitus juhatuse liige Marika Lanno käis 26.11.2012 PMTK-s selgitusi andmas ning selgitustest nähtub, et tegemist on nn variisikuga, kes üksnes allkirjastab dokumente ning ei tea äriühingu majanduslikust tegevusest mitte midagi. Eeltoodu viitab sellele, et OÜ Scanet Capital ei ole ilmselt soetanud ventilatsiooniseadmeid OÜ-st Baltland Ehitus, mis välistab ka nende alltöövõtuna kasutamise tehingutes kaebuse esitajaga. Saab küll väita, et OÜ Baltland Ehitus majandustegevus võib toimuda kellegi teise juhtimisel, kuid kõik eelviidatud asjaolud kogumis siiski tõendavad fakti, et OÜ Scanet Capital kaebuse esitajale arvetel näidatud teenuseid tegelikult Kuuli 4 objektil ei pakkunud. Selleks puudus ka igasugune vajadus, kuivõrd kaebuse esitaja ei ole tegelikkuses ventilatsioonitöid OÜ-le Aquabene edasi müünud.
  57. Ehitussektoris kuuluvad kohaldamisele ka eriseadusest tulenevad hoolsusnõuded. Tallinna Ringkonnakohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-06-1928 selgitanud, et tehingute ehtsust võivad tõendada erinevad dokumendid tehingute tegemise asjaolude kohta (hinnapakkumised, arvete üksikasjalikud spetsifikatsioonid, transpordi tellimiskirjad ja saatelehed; ehituse korral nõuetekohaselt peetavad ehitustööde päevik jms). Ehitussektoris saab maksukohustuslane tehingute tõendamisega seonduvaid riske paremini maandada ehitustööde päeviku nõuetekohase täitmisega. Ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 31 sätestab ehitamise dokumenteerimise nõuded ning näeb lg 2 p-s 2 ette ehitustööde päeviku pidamise kohustuse. Andmete loetelu, mis ehitustööde päevikus kajastuma peavad, on välja toodud EhS § 31 lg 3 alusel kehtestatud majandus ja kommunikatsiooniministri määruse „Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded“ §-s
  58. Nõuetekohaselt täidetud ehitustööde päeviku alusel on võimalik ka tagantjärele tuvastada arvetel näidatud kuupäevadel objektil tehtavad tööd, olukorra ja mehhanismide olemasolu ning muud tehinguid iseloomustavad ning nende toimumist kinnitavad asjaolud. Seega võimaldab ehitusseaduses nõutava dokumentatsiooni nõuetekohane koostamine ning muude mõistlikule ettevõtjale omaste käitumisnormide järgimine minimeerida hilisemaid võimalikke tõendamisprobleeme. Vastustaja märgib, et käesoleval juhul maksuhaldurile eelnimetatud dokumente tehingute tõendamiseks ei esitatud.
  59. OÜ Selago Projekt kajastas maksustamisperioodil 2010 jaanuar käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu hulgas kontori laiendamise ja remondikulusid, OÜ Scanet Capital nimel väljastatud arve alusel, millel kajastati käibemaksu summa 69 720 krooni. Ka selle tehingu puhul on maksuhalduril etteheide tehingu dokumenteerimisele. Üleandmisaktil on tööde kirjeldusena kajastatud tegemata tööd, kuid samas ei nähtu arvest ega üleandmisaktist, millises mahus ja millises ajavahemikus millised tööd teostati, kuidas kujunes tööde maksumus ning mida ja kui palju arvel näidatud hind sisaldab. On küll koostatud hinnapakkumine, kuid millal hinnapakkumises kajastatud tööd teostati ja millises mahus, seda üleandmisaktilt ei selgu.
  60. PMTK pöördus M. P. poole, kellele on OÜ-st Scanet Capital deklareeritud töötasude väljamakseid, samas on töötasudelt siiani tasumata maksud. M. P. selgituste kohaselt tegi tema lepingu A. Metsniiduga ja töid teostas 2010 jaanuaril A. Metsniidu eramajas Nõmmel. Firmat Scanet Capital ei tule talle meelde. Töid teostas ta objektil täiesti üksinda, kokku 3 nädalat. Seletuste kohaselt tõi kõik materjalid Andrus ise ja käis kohapeal töid kontrollimas. Eeltoodust 9 nähtub, et M. P. ei olnud ise teadlik asjaolust, et ta töötab ja saab töötasu OÜ-st Scanet Capital. Kuivõrd temale väljamakstud töötasudelt on siiani maksud tasumata, on tõenäoline, et tööle vormistamine on olnud fiktiivne, et jätta muljet, nagu oleks ehitustöid teostanud OÜ Scanet Capital.
  61. OÜ Scanet Capital juhatuse liige I. Torvi on andnud seletused, et on võtnud tööle M. P. ning veel kolm vene nimega inimest. Samas nähtub OÜ Scanet Capital raamatupidamisest, et väljamakseid on deklareeritud neljale isikule, kuid vene nimega on kaks isikut ning üks palga saajatest on tema ise. See seik annab aluse kahelda I. Torvi seletuste tõepärasuses. Eeltoodut kinnitab ka see, et I. Torvi ütluste kohaselt tellisid nad osa töid allhanke korras OÜ-lt Baltland Ehitus. Samas on OÜ Baltland Ehitus juhatuse liige Marika Lanno andnud selgitusi, et on üksnes variisik ja ei tea äriühingu majandustegevusest mitte midagi. Samuti ei ole I. Torvi oma eeltoodud selgituste kinnituseks esitanud maksuhaldurile ka dokumente, mis tõendaksid allhanke korras tööde tellimist OÜ-lt Baltland Ehitus. Nähtuvalt eeltoodust on ilmne, et ehitustööde tegemist finantseeris ja organiseeris A. Metsniit ise ning vastavad tööd tegi ära M. P., saades selle eest tasu A. Metsniidult, mitte aga OÜ-lt Scanet Capital. Seega on tõendamist leidnud, et eeltoodud tehingut kaebuse esitaja ja OÜ Scanet Capital vahel ei toimunud.
  62. Asjaolu, et Andrus Metsniit oli ajavahemikus 08.12.2009 – 10.01.2010 Austraalias, ei välista kuidagi lepingu sõlmimist M. P., kuivõrd lepingu sai sõlmida varem. Samuti oli A. Metsniidul võimalik teostada ehitustööde üle järelvalvet peale 10.01.
  64. Kuivõrd maksumenetluses on tuvastamist leidnud, et tehinguid nimetatud äriühingute vahel ei ole toimunud, siis ei ole asjakohane kaebuses märgitud etteheide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tööd oleks toimunud ja raha oleks maksutud kellelegi teisele kui OÜ-le AEK ja OÜ-le Scanet Capital. Vastustaja on seisukohal, et maksuhaldur on maksuotsuses selgitanud, milliseid tõendeid ja mis põhjustel ta peab usaldusväärseks ning milliseid mitte. Seega märgib vastustaja, et maksuhaldur on kontrollimenetluse läbi viinud nõuetekohaselt, sh järgides uurimispõhimõtet.
  65. Vastustaja märgib veel, et Riigikohus on oma lahendis haldusasjas nr 3-3-1-34-07 märkinud, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Samuti MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust kaebuse esitaja poolt esitatud andmete õigsuses ning maksuhalduril oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma, siis peab maksukohustuslane ise tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel. Oma argumentide tõendamiseks pidanuks kaebuse esitaja esitama maksumenetluses asjakohaseid tõendeid.

§ 59

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul kaebusele lisanud ühtegi oma väiteid kinnitavaid tõendeid. Kaebusele on kaebuse esitaja juurde lisanud vaid maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud ja maksuotsuses järelduste tegemise aluseks olevaid tõendeid. Ka Tartu Halduskohus on lahendis haldusasjas nr 3-08-1113 sedastanud, et kui maksuhaldur on maksuotsuses oma kahtlusi nõuetekohaselt põhjendanud, siis läheb tõendamiskohustus üle maksumaksjale. 10 KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
  2. Kogu 2010 jaanuarikuu käive moodustus OÜ-l Selago Projekt tehingutest, mille eest väljastati arved OÜ-le Aquabene ventilatsioonitööde teostamise eest Tallinnas Kuuli 4 objektil. Vaidlus on selles, kas OÜ Selago Projekt on vaidlusaluseid ventilatsiooniseadmeid omandanud OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital ja kas ta on need seadmeid OÜ-le Aquabene edasi müünud. Vaidlus on ka selle üle, kas Tallinnas Jaama tn 9 asuval objektil teostas remondi OÜ Scanet Capital.
  3. Ventilatsioonitööde teostamise tõendamiseks Kuuli tn 4 objektil on kaebaja esitanud järgmised dokumendid: - arve 11.01.2010 nr 0101 selgitusega „Tööd vastavalt Töövõtulepingule Leping 12.11.2009“, kogus 1, hind 294 3154,00 krooni, millele lisandub käibemaks 58 863,00 krooni. - 11.01.2010 üleandmisakt lisa 2, tööde kirjeldus järgmine: „Ventilatsioonitööd vst, Töövõtulepingule 12.11.09, hinnapakkumine, mõõtühik: leping, töödemaht: 1; hind kokku 294 315,00 krooni. - 12.11.2009 OÜ Selago Projekt (töövõtja) ja OÜ Aquabene (Tellija) vahel sõlmitud töövõtuleping nr 11/01/2009, mille sisu on järgmine: töövõtja kohustub kohale tooma ja paigaldama vastavalt hinnapakkumisele (lisa 1) ventilatsiooni materjalid ja Lepingu punkt 2 kohaselt teostatakse tööd 30 päeva jooksul graafiku alusel: I etapp nädal 47, 2009 mõõtmiste ja vanade materjalide eemaldamine ning tehniliste tingimuste väljastamine; II etapp: nädal 48, 2009 – üldehituslike tööde, demontaaži teostamine, torustike ja lisasoojustuse paigaldus; III etapp: nädal 49-50, 2009, Lisaseadmete paigaldus ja ühendamine olemasolevate seadmetega ning mõõtmiste teostamine, katsetamine ja passitamine. Tööde ja /või seadmete tellimise alguskuupäev on 16.11.
  4. Lepingu kohaselt on tööde maksumus 294 315 krooni. Lisadokumentideks on märgitud: Lisa 1, hinnapakkumine nr 11/1 (ventilatsioonitööd) 2.11.2009; - 19.10.2010 arve nr 0102 selgitusega: „Tööd vastavalt Töövõtulepingule Leping, 01.12.
  5. Üleandmisakt 19.01.2010“, kogus 1, hind 662 840,00 krooni, millele lisandub käibemaks 132 568,00 krooni. - 19.01.2010 üleandmisakt lisa 2, tööde kirjeldusega: „Ventilatsioonitööd vst, Töövõtulepingule 01.12.09, hinnapakkumine, mõõtühik: leping, töödemaht: 1, hind kokku 662 840,00 krooni; - 01.12.2009 OÜ Selago Projekt (Töövõtja) ja OÜ Aquabene (Tellija) vahel sõlmitud töövõtuleping nr 12/01/2009, töövõtja kohustusega tuua kohale ja paigaldada vastavalt hinnapakkumisele (lisa 1) ventilatsiooni materjalid ja seadmed. Objektiks on Kuuli 4, Tallinn asuv 2-korruseline tootmishoone. Tööde teostamise ajaks on märgitud 45 päeva graafiku alusel. I etapp nädal 50, 2009 mõõtmiste ja vanade materjalide eemaldamine ning tehniliste tingimuste väljastamine; 11 II etapp: nädal 51-53, 2009- üldehituslike tööde, demontaaži teostamine, torustike ja lisasoojustuse paigaldus; II etapp nädal 1-3, 2010 seadmete paigaldus ja ühendamine olemasolevate sedmetega ja mõõdistamine, katsetamine ja passitamine.
  6. Tööde ja/või seadmete tellimise alguskuupäev on 04.12.2010 ja kogumaksumuseks 662 840 krooni tasumisega peale ekspluatatsiooni andmist. Lepingu dokumentideks on märgitud Lisa 1, hinnapakkumine nr 11/2 (ventilatsioonitööd) 27.11.
  8. Maksuotsuses leiti, et OÜ Selago Projekt ei ole OÜ-le Aquabene tema poolt väljastatud arvetel märgitud ventilatsioonitöid teostanud ega OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital ventilatsioonitöid ning remonditeenust saanud, kuna tööde dokumentatsioon oli puudulik, sh puudus ehituspäevik. Maksuhalduriga ei saa iseenesest nõustuda selles, et arvele märgitud selgitus „kogus 1“ ei ole piisav, kui seal on ühtlasi viidatud töövõtulepingule. Kui konkreetse arvega ongi tasutud kogu summa töövõtulepinguga kokku lepitud tööde eest ja arvel on selge viide töövõtulepingule, siis sisaldub arve majanduslik sisu hoopis töövõtulepingus. See, millises mahus tehti töid nädalate kaupa, ei pea kohtu hinnangul nähtuma arvelt. Piisab, kui arve viitab dokumendile, millest maksekohustus tekib, antud juhul siis töövõtulepingule. Kui tööde vastuvõtmine toimus ühes osas ei ole ka üleandmis-vastuvõtmisaktil vaja tingimata märkida, millised tööd tehti millisel nädalal, kuna akti funktsiooniks on määratleda, kas kõik kokku lepitud tööd on tehtud. Siin on õigus kaebajal, et akti võib märkida ka selle, millised tööd on veel tegemata ehk mida üleandmis-vastuvõtmisakt ei hõlma. Kohus ei nõustu maksuhalduriga, juskui puudunuks arvetel majanduslik sisu või see oleks kajastatud ebapiisavalt. Arve funktsiooniks on viidata majadustehingule. Arvetel on aga viidatud konkreetsetele töövõtulepingutele ning arvel ei ole vaja tingimata kajastada tööde ja materjali hinda liigendatult, ammugi seda, millistel nädalatel millised tööd thti ja kuidas hind kujunes.
  9. Vaatamata aga üldjoontes korrektselt vormistatud töövõtulepingutele, üleandmisvastuvõtmisaktidele ja arvetele nõustub kohus vastustaja järeldusega, et tegelikkuses ei ole kaebaja ventilatsiooniseadmete paigaldust OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital ostnud. Vastustaja on oma sellekohaseid järeldusi maksuotsuses piisavalt põhjendanud. Maksuotsuses tehtud järeldused on kooskõlas hiljem 02.07.2012 OÜ Scanet Capital esindaja Indrek Torv’i poolt maksuhaldurile antud ütlustega (tlk 214 jj).
  10. Kohtu hinnangul viitavad töövõtulepingutes sätestatud hinnad 294 315 krooni ja 662 840 krooni (ilma käibemaksuta), mis arvetelt nähtuvalt kujunesidki krooni pealt lõplikeks hindadeks, sellele, et töövõtulepingutesse märgiti hind tagantjärele. Kohtu hinnangul puudub igasugune vajadus leppida sadadesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvat hinda (mille kujunemine ei ole 100% teada ja on osaliselt siiski vaid prognoos) lepingutes toodud täpsusega, mitte ümardades, nt 295 000 krooni ja 663 000 krooni. Kohtule on arusaamatu, kuidas kujunes nii täpne hind, kui ei kaebaja ega maksumenetluses küsitletud kolmandad isikud ei ole osanud seda detailsemalt selgitada ja hinna aluseks võetud kalkulatsioone ja hinnapakkumisi esitada.
  11. Kohus nõustub vastustajaga selles, et üldehitustööde ning ventilatsiooniseadmete puhul ei ole tõenäoline, et hinnapakkumised tehti suuliselt. Nende tööde hind kujuneb paljudest erinevatest koostisosadest (sh võib olla välja toodud eraldi osade materjalide hind) ning tegemist on märkimisväärsete summadega. Hinna kujunemine on teenuse tellijale oluline, hindamaks, kas antud pakkumine on talle soodne või võib see sisaldada teenuse pakkuja liialt suurt vaheltkasu. Majanduslikult mõtlev ettevõtja üritab eelduslikult võtta pakkumisi ka teistelt pakkujatelt ja ka hindu alla kaubelda. Mingeid hinnaläbirääkimisi kaebaja ja teenuseid väidetavalt osutanud äriühingute vahel käesoleval juhul tõendatud ei ole. Asjaolu, et kaebaja on käitunud tellijana liiga heldekäeliselt, tasudes prensioonideta ja kirjalike kalkulatsioonideta nii algselt kokkulepitud tööd 12 kui ka mahukad lisatööd, viitab koos teiste maksuotsuses märgitud asjaoludega samuti sellele, et arved ei kajasta tegelikke majandustehinguid.
  12. Ka AS Systemair arvel objekti TTÜ 4 korpus mahakriipsutamine ja selle asendamine Kuuli 4 objektiga süvendab koos teiste asjaoludega kahtlust, et Kuuli tn 4 objektil arvel näidatud tooteid ei kasutatud.
  13. Kohus märgib, et antud juhul joonistub asjaolu, et teenuseid ei osutanud kaebajale arvetel märgitud äriühingud, just erinevate detailide koosmõjust. Ainuüksi üks parandus arvel, liiga napisõnaline töövõtuleping, ehituspäeviku pidamata jätmine ei ole ilmselt veel piisav järelduseks, et tehing ei saanud vaidlusaluse isikuga toimuda. Kuid kui selliseid eelviidatud asjaolusid esineb mitmeid, nagu see käesoelval juhul on, ning kui sellele lisaks asjaomased isikud ei suuda meenutada tehingute üksikasju ja annavad maksuhaldurile ebamääraseid ütlusi, siis selline asjaolude kogum on piisav väitmaks, et arvel näidatud tehinud ei ole tegelikud.
  14. Kuna kaebajale on määratud tasumiseks vaid sisendkäibemaks, siis ei ole oluline, kas ventilatsioonitööd tegelikult teostati (maksuotsusest nähtuvalt Jaama tn 9 objektil üldehitustööde teostamist iseenesest maksuhaldur kahtluse alal ei sea). Oluline on, et töid ei teistanud arvetel näidatud äriühingud, mistõttu ei ole teada, kas tööde tegelik teostaja oli käibemaksukohustuslane või mitte ja seetõttu puudubki õigus arvetel märgitud käibemaksu maha arvamiseks.
  15. Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega ka seoses Jaama tn 9 objektiga. Siinjuures on kaalukas tõend, et OÜ Scanet Capital väidetav töötaja Margo Purre, kes kohapeal töid tegi, ise OÜ Scanet Capital ei teadnud, veel vähem seda, et ta oleks ise seal töötaja (M. P. selgitused maksuhaldurile). Tema kinnitusel andis talle töö A. Metsniit. OÜ Scanet Capital ei ole esitanud ka maksuhaldurile ühtegi dokumenti, mis tõendaks remondiks vaja läinud materjalide (nt küprok, värvid, tapeedid) soetamist.
  16. Asjas on kaalukad ka Marika Lanno antud selgitused, kust nähtub, et OÜ-l Baltland Ehitus oli esindajaks variisik ning see äriühing väljastas fiktiivseid arveid. OÜ Baltland juhatuse liige Marika Lanno käis 26.11.2012 PMTK-s selgitusi andmas (tlk 56-57) ja maksuhaldur on järeldanud tema selgitustest, et tegemist on nn variisikuga, kes üksnes allkirjastab dokumente ning ei tea äriühingu majanduslikust tegevusest mitte midagi. Uurides selgituste protokolli tuleb maksuhalduri sellise järeldusega nõustuda. M. Lanno kinnitusel piirdus tema seos OÜ-ga Baltland Ehitus mingitele paberitele
  17. septembris alla kirjutamisega. M. Lannol oli probleeme alkoholiga, ta pidi kodust välja kolima, tal puudusid elementaaarsed elatusvahendid ja ta pöördus oma tuttava K. K.’i poole laenusooviga, K. K. aga ei andnud laenu vaid tegi pakkumise anda raha eest allkirju. K. Kepp andis allkirjade eest raha üks kord 100 ja teine kord alla 500 krooni ja sõidutas ka M. Lannot Nordea panka OÜ Baltland nimele pangakaarti vormistama. Nordea pangas esitati M. Lannole palju küsimusi OÜ Baltland Ehitus kohta ja ta ei osanud neile vastata. Kui ta pidi teist korda veel minema Nordea panka asju ajama, keeldusid pangatellerid teda teenindamast. Seejärel saatis K. K. teda Sampo panka Rakveres, ka seal keelduti teda teenindamast. K. K. andis lubadusi, et M. Lanno pääseb allkirjastamisest, kuid tõi ka allkirjastamiseks tuludeklaratsiooni. M. Lanno kinnitas, et on tankist ja lisas, et on ka alkohoolik. Eeltoodud tõendite arvesse võttes on välistatud, et OÜ Baltland Ehitus reaalselt töid teostas. Väitest, et OÜ Scanet Capital andis tööde teostamise edasi OÜ-le Baltland Ehitus, loobus ka I. Torv 02.07.2012 selgituste andmisel. 13
  18. Kohtu hinnangul on maksuotsuses analüüsitud tehingute mitteteostamist arvetel märgitud äriühingute poolt loogiliselt ja piisavalt detailselt. Nagu kohus varasemalt märkis, on liigset tähelepanu osutatud arvete majandusliku sisu lakoonilisusele (vaid viide töövõtulepingule), kuid maksu määramine ei põhine vaid sellele järeldusele. Maksuhaldur on igakülgselt uurinud tõendeid ja analüüsinud asjaolusid. Kohus ei nõustu kaebaja etteheitega, et maksuotsus on raskesti loetav. Maksuotsus on üle keskmise hästi põhjendatud ja struktureeritud hästi loetavalt. Maksukohustuslasel ei oleks pidanud olema raske aru saada, mida talle maksuotsusega ette heidetakse.
  19. Peale maksuotsust (mis anti 18.01.2012) kohtule esitatud I. Torv’i 02.07.2012 seletused, mida maksuhaldur maksuotsuse tegemise ajal ei teadnud ja millega ta ei saanud arvestada, on kooskõlas maksuotsuses tehtud järeldustega ja kinnitavad üheselt, et arvetel müüjatena märgitud äriühingud ei saanud reaalselt töid teostada. Indrek Torv’i 02.07.2012 suuliste selgituste võtmise protokollis küsitleti teda kui kui OÜ Scanet Capital juhatuse liiget. Protokollist nähtuvalt kinnitab Indrek Torv suuliste selgituste võtmise lõpupoole, et Scanet Capital ei teeninud Baltika tootmishoone (Kuuli tn 4) ventilatsioonisüsteemidelt midagi, ta ei ole ventilatsioonitorusid näinud ei enne ega pärast väidetavat vahetust, I. Torv koostas arved ja hinnapakkumsie A. Metsniidu ütluste järgi, I. Torv isiklikult ega OÜ Scanet Capital ei ole Kuuli tn 4 objektil ventilatsioonitööde teostamises osalenud, OÜ Scanet nimel OÜ-le Selago Projekt väljastatud arved on fiktiivsed, töövõtulepingus 12/02/2009 nimetatud töid reaalselt teostatud ei ole, hinnapakkumises märgitud ventilatsiooniagregaati ei ole soetatud ega paigaldatud, 16.11.2009 lepingu on fiktiivne ja seal nimetatud töid teostatud ei ole, sularaha (kviitungid nr 05, 22,01,2010 summa 240 000 krooni; nr 06, 29.01.2010, summa 211 962 reaalselt OÜe Selago Projekt OÜ-le Scanet Capital tasunud ei ole, sularaha reaalselt ei ole laekunud, ning raha, mis laekus OÜ Scanet Capital kontole seoses Kuuli tn 4 objektiga (31.01.2010 summas 418 320 krooni) võttis I. Torv välja ja andis A- Metsniidule. I. Torv kinnitas ka, et tema eelnevalt antud ütlused, et andis ventilatsioonitööde teostamise alltöövõtule teostamiseks OÜ-le Baltland Ehitus, on vale, et ta andis teadlikult valeinformatsioni ja kahetseb oma tegu. Suuliste selgituste protokoll ning ka leht kolmanda isiku õiguste ja kohustuste kohta on Indrek Torv’i poolt allkirjastatud, suulised ütlused on antud vanemrevidentide Aire Meieri ja Lemme Rajasalu juuresolekul, piisavalt detailselt protokollitud (alati on näha ka konkreetsed küsimused ja I. Torv’i vastus sellele) ja kohus ei kahtle nende usaldusväärsuses. Nimetatud tõend kinnitab üheselt, et OÜ Selago Projekt ei ole vaidlusaluseid ventilatsiooniseadmeid omandanud OÜ-lt AEK ja OÜ-lt Scanet Capital ja teiseks ei ole neid seadmeid ka OÜ-le Aquabene edasi müünud. Kaebaja selgitusi, et tegemist oli A. Metsniidule laenu tagastamisega, kohus tõeseks ei pea, kuivõrd enne I. Torvi seletuste protokolli saamist ei olnud kaebaja kordagi maininud OÜ Selago Projekt esidnajale raha laenamisest ja slele taagstamisest.
  20. Kohus märgib lõpetuseks, et vahendajad, kelle roll tundub jäävat majanduslikult arusaamatuks (miks ei oleks võinud OÜ Aquabene osta vajaminevad seadmed koos paigaldusega otse OÜ-lt Scanet Capital ja OÜ-lt AEK), tekitavad paratamatult maksupettuse kahtluse (juhul, kui esimese lüli teenuse osutaja või müüja ei ole tehingutelt käibemaksu riigile tasunud. Sellisel juhul tekib õigustatud kahtlus, et tehinguahela esimeseks lüliks on seatud juriidilised kehad, kellelt (nende majandustegevuse puudumise tõttu)
  21. Seega on maksuhaldur kontrollimenetluse käigus jõudnud õigele seisukohale, et OÜ Selago Projekt ei ole 2010 jaanuarikuus OÜ-le Aquabene väljastatud arvete alusel ventilatsioonitöid teostanud, kuna ta ei olnud neid ise eelnevalt saanud. Seda kinnitavad ka OÜ Aquabene esindaja Jaanus Kosemaa ebamäärased ütlused ventilatsiooniseadmete soetamsie kohta. Kaebuse esitaja on seega alusetult deklareerinud maksustamisperioodil 2010 jaanuarikuu 20% määraga maksustatavat käivet ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu. Samuti on leidnud tõendamist, et 14 OÜ-l Selago Projekt puudus õigus OÜ AEK ja OÜ Scanet Capital rekvisiitidega arvete alusel maha arvata sisendkäibemaksu, kuna vastavalt faktilistele asjaoludele ja kogutud tõenditele on leidnud kinnitust asjaolu, et OÜ Selago projekt ei ole ostnud teenuseid OÜ-st AEK ja OÜ-st Scanet Capital. Seega on vaidlusaluse maksuotsusega korrigeeritud maksustamisperioodi 2010 jaanuarikuu nii 20 % määraga maksustatavat käivet ja sellelt arvestatud käibemaksu kui ka sisendkäibemaksu. 65.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. Seega jäävad kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.