← Eesti

3-12-1372/64

Obsah (4)§ 278§ 152§ 201§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2012, Tallinn Haldusasja number 3-

§ 278lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tallinna Keskkonnaamet avaldas 30.03.2012 (muudetud 11.04.2012, 10.05.2012, 18.05.2012, 07.06.2012, 25.06.2012, 04.07.2012, 09.07.2012, 01.08.2012) riigihangete registris riigihanke „Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumisvahendite tühjendamise ja jäätmete transportimise teenuse osutamine“ (viitenumber 132831) hanketeate (HT). HT p III.1.1 lõige 2 nägi 18.05.2012 redaktsioonis ette, et Täitja kohustub Lepingust tulenevate kohustuste ja Tellijale Täitja poolt Lepingu rikkumisest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks esitama Tellijale hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates Lepingu allkirjastamisest krediidivõi finantseerimisasutuse või kindlustusandja tingimusteta ja tagasivõtmatu esimesel nõudel garantii summas 50 000 € ning kehtivuse tähtajaga minimaalselt kolm kuud pärast Lepingu 3-12-1372 punktis 4.3 sätestatud Teenuse osutamise aja lõppemist. Alternatiivina garantiile võib Täitja deponeerida nimetatud rahasumma Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele SEB pangas, arveldusarve nr 10220061051017, kohustuslik viitenumber
  2. Alates 09.07.2012 näeb sama lõige ette, et Täitja kohustub Lepingust tulenevate kohustuste ja Tellijale Täitja poolt Lepingu rikkumisest tulenevate nõuete täitmise tagamiseks esitama Tellijale hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates Lepingu allkirjastamisest krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja tingimusteta ja tagasivõtmatu esimesel nõudel garantii jäätmeveopiirkonnas nr 9 summas 50 000 €, jäätmeveopiirkonnas nr 1 summas 31 500 €, jäätmeveopiirkonnas nr 7 summas 27 000 €, jäätmeveopiirkonnas nr 5 summas 24 000 €, jäätmeveopiirkonnas nr 6 summas 17 500 € (lepingu sõlmimisel jäetakse lepinguga mitteseotud piirkondade garantiisummad lepingu tekstis välja) kehtivuse tähtajaga minimaalselt kolm kuud pärast Lepingu p-s 4.3 sätestatud Teenuse osutamise aja lõppemist. Alternatiivina garantiile võib Täitja deponeerida nimetatud rahasumma Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvele SEB pangas, arveldusarve nr 10220061051017, kohustuslik viitenumber
  4. OÜ Prügivedu esitas 29.05.2012 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse HT p III.1.1, p III.2.2 alap-de 1 ja 3, hankedokumentide (HD) lisaks oleva hankelepingu p-de 6.32 ja 6.33 ning hankija poolt määratletud hanke eeldatava maksumus peale.
  5. VAKO 21.06.2012 otsusega nr 119-12/132831 rahuldati vaidlustus osaliselt ning kohustati Tallinna Keskkonnaametit viima HT p III.1.1 ja III.2.2.3 ning HD lisa 3 „Lepingu projekt“ p 6.32 (vastutuskindlustuse osas) ja HT p III.2.2.1 (rahaliste vahendite olemasolu või saamise võimaluse osas) vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
  6. OÜ Prügivedu kaebuses paluti tühistada VAKO 21.06.2012 otsuse p-d 6.2 ja 8 koos HT p III.1.1 garantii osaga ja hankija poolt määratletud riigihanke eeldatava maksumusega. Garantii kehtivuse tähtaeg peab vastustaja tingimustest lähtuvalt olema kokku 51 kuud, lepingu kehtivuse periood 48 kuud, millele lisandub 3 kuud. Garantii pikkus pole seotud hankelepingu pikkusega. Vastustaja on rikkunud riigihangete seaduse (RHS) § 3, sh ei ole kasutanud rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, kuna ebaproportsionaalne garantii tõstab pakkumuse ja seega ka hankelepingu maksumust. Riigihanke eeldatav maksumus ei ole põhjendatud ega vasta tegelikele kuludele. HD p 9.3.1 kohaselt on vastustajal õigus tagasi lükata kõik pakkumused, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust. Seetõttu on hankemenetluses osalejatel oluline olla kindel selles, et hankemenetlus lõpeb hankelepingu sõlmimisega, sest muidu on pakkujad hankemenetluses osalemiseks teinud mõttetuid kulutusi. VAKO jättis tähelepanuta vastustaja esitatud olulised andmed ja kaebaja poolt esitatu. Vastustaja poolt fikseeritud eeldatav maksumus põhineb hiljemalt 31.01.2012 käsitletud andmetel, mida korrutati kahega (kuna selle seisuga käsitleti 2-aastast perioodi, 30.03.2012 aga 4-aastast perioodi). Seega on vastustaja ise tõendanud, et ta ei ole lähtunud RHS § 20 lg-s 2 toodud põhimõttest, et eeldatava maksumuse arvutamisel lähtutakse hankemenetluse teate riigihangete registris avaldamise hetke hinnatasemest. Vastustaja lähtus eeldatavate maksumuste määratlemisel tema poolt ainuõiguse saanud korraldatud jäätmeveo teenuse osutajalt saadud andmetest. Seega põhineb vastustaja fikseeritud eeldatav maksumus mitte turuhinnal, vaid ainuõiguse saanud korraldatud jäätmeveo hinnal, millest vastustaja on arvutanud maha enda poolt määratud osakaalus klienditeeninduskulud ja käitlemiskulud. Vastustaja ei ole lähtunud RHS § 20 lg-s 2 toodud põhimõttest. 2

(12)3-12-1372 Kaebajale teadaolevalt ei ole võimalik vastustaja poolt osutatud eeldatava maksumusega hankelepingut sõlmida. Vastavalt veebis kättesaadavatele andmetele on nt jäätmeveo teenust osutava Veolia Keskkonnateenuste tühjenduse turuhind kuni 0,14 m³ mahuga konteineri puhul 3,25 € (km-ta), 4,5 m³ mahuga konteineri puhul 25,94 € (vaba turu hind Kiili vallas) ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas Pirital kuni 0,14 m³ mahuga konteineri puhul 1,62 € (km-
  1. ta)ja 4,5 m³ mahuga konteineri puhul 15,39 € (km-
  2. ta)ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas SiiliSääse-Szolnok kuni 0,14 m³ mahuga konteineri puhul 1,75 € (km-
  3. ta)ja 4,5 m³ mahuga konteineri puhul 16,68 €. Seega on olulised erinevused juba korraldatud jäätmeveo tühjendushindade puhul ja veelgi suuremad vahed turuhinna ja korraldatud jäätmeveo hinna vahel. HD osaks olevas hankelepingus on tehtud 17.05.2012 muudatus, mille kohaselt on tõstetud presskonteineri tühjendustasu 50 €-lt 80 €-le. Kui tühjendamistasu suureneb, peaks ka riigihanke eeldatav maksumus suurenema. Vastustaja tõi VAKO istungil välja, et tegemist ei olnud eeldatava maksumuse suurenemisega, kuna toimus vaid diferentseerimine. Seega on tõendatud, et vastustaja on rikkunud eeldatava maksumuse määramisel RHS § 20 lg-s 2 toodud põhimõtet. Järelikult ei ole tõene VAKO väide, et ei ole tõendatud, et vastustaja on riigihanke eeldatava maksumuse määramise korra vastu eksinud. Vastustaja poolt fikseeritud hankelepingu eeldatavad maksumused ei saa olla vastavad, kuna hankelepingu maksumus peaks sõltuma jäätmeveo piirkonnas elavate inimeste arvust ja vastustaja poolt esitatud jäätmete kogusest, kuid hankelepingute eeldatavad maksumused ei ole proportsioonis ei inimeste arvu ega jäätmete kogusega. Vastustaja ei ole põhistanud hankelepingu eeldatavat maksumust ei olemasolevate lepingute analüüsiga ega muul viisil. Hankelepingu eeldatav maksumus on jäätmeveo piirkonnas nr 9 (Kesklinn) 1 600 000 eurot, piirkonnas nr 1 (Haabersti) 1 000 000 €, piirkonnas nr 7 (Põhja-Tallinn, KalamajaPaljassaare) 860 000 €, piirkonnas nr 5 (Kristiine) 760 000 € ja piirkonnas nr 6 (PõhjaTallinn, Pelguranna-Kopli) 550 000 €. Seega erineb hankelepingute eeldatav maksumus piirkondade vahel rohkem kui kolm korda. Samas puudub seos inimeste arvu ja hankelepingu eeldatava maksumuse vahel. Jäätmete kogused ei saa olla põhjuseks, miks erineb vastustaja määratletud hankelepingu eeldatav maksumus piirkondades rohkem kui kolm korda. Asjaolu, et korraldatud jäätmevedu on subsideeritud vaba turu teenuste arvelt, on üldteada. Selle on välja toonud erinevad jäätmeveo osutajad, samuti on vastustajale teada kütusekulu suurenemine alates 2007. aastast (53,5%) ning tööjõukulude suurenemine pea poole võrra. Nimetatud näitajad esitas kaebaja Tallinna Ettevõtlusametile ja sealtkaudu vastustajale 2011. aastal esitatud taotluses teenustasude muutmiseks korraldatud jäätmeveo piirkonnas nr 6. Kuna riigihange teostatakse osade kaupa, siis on vastustajal õigus pakkumus tagasi lükata samuti osade kaupa. Sellest tulenevalt on kaebajal, kes hetkel pakub teenust ühes piirkonnas, oluline huvi, et kõikides piirkondades eraldi oleksid eeldatavad maksumused määratletud vastavalt tegelikele kuludele. Kaebaja hinnangul peaks vastustaja tegema vastavalt riigihangete seadusele turu-uuringu, määratlemaks riigihanke eeldatavat maksumust, ning eeldatav maksumus peab olema põhistatud vastavalt riigihangete seaduses sätestatule. RHS § 48 lg 3 on vastuolus põhiseadusega osas, mis ei võimalda põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste osas otsuse tegemist. Õigusakt, mis välistab kohtuliku kontrolli võimaluse, riivab isiku põhiõigusi. Selline tulemus oleks vastuolus põhiseaduse § 15 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhiõiguse olemusega ja rikuks ebaproportsionaalselt menetlusosalise põhiõigusi, lisaks rikub hankija poolse tegevuse kontrollimatus Euroopa Ühenduse asutamislepingus sätestatud asutamisvabaduse, teenuste osutamise vabaduse, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. 3
(12)3-12-1372
  1. Tallinna Keskkonnaamet leidis vastuses, et kaebus on põhjendamatu. Hankelepingute eeldatavad maksumused on õiged. Lisaks piirkonnas asuvate elanike arvule ja jäätmekogustele mõjutab transporditeenuse hinda piirkonna liikluskorraldus, liikluskoormus, mahutite asukohad ja nendele ligipääsetavus, mahutite lukustatavus jms. Kesklinna piirkonnas kujuneb kõigi eelduste kohaselt ühe kogumisvahendi tühjendamise tasu kõrgemaks võrreldes teiste piirkondadega, kuna kogumisvahendi tühjendamisele kuluv aeg on liikluskoormuse tõttu tunduvalt suurem, tööde tegemise ajale on piirangud (tipptund hommikul ja õhtul), kogumisvahenditele ligipääsu takistavad parkivad autod, mahutite tühjendamiseks on vaja kasutada võtmeid (kesklinna piirkonnas on kõige enam lukustatud konteinereid, mis on piirkonna eripära), ühele veoringile kuluv aeg võrreldes elamurajooniga on pikem, autojuhi töötasu sellega kõrgem ja jäätmeveoki kulu suurem. Olenemata sellest, et hankelepingu eeldatava maksumuse vahe on 3-kordne, on 1 m3 jäätmete veoteenuse vahe alla 2 korra. Vastustaja on esitanud arvutused hankelepingute eeldatava maksumuse kohta, tõendamaks, et hankelepingu eeldatav maksumus on õige. Ainuüksi piirkondade hankelepingute eeldatavate maksumuste erinevused ei too kaasa eeldatavate hankelepingute ebaõiget maksumust. Kaebuses viidatud 0,14 m3 ja 4,5 m3 suuruste mahutite teenustasude erinevus tuleb jätta tähelepanuta, sest kaebaja ei ole välja toonud nende hangete hindamiskriteeriume ja seega ei ole need käesolevas hankevaidluses võrreldavad ega asjakohased. Hankeid koostatakse erinevate hindamiskriteeriumidega ja juhul, kui nt 0,14 m3 suuruseid mahuteid piirkonnas ei esine ja see annab kõrgeid punkte, siis pakutakse sellele mahutile soodushinda. Hankelepingu eeldatavat maksumust ei mõjuta üksnes elanike arv piirkonnas, vaid ka muud tegurid, mistõttu kõigis 5 piirkonnas hankelepingute eeldatava mahu jagamisel selle piirkonna inimeste arvuga ei saa järeldada, et lepingu eeldatav maksumus mingis piirkonnas on määratud valesti, kuna see ei kattu teise piirkonna tulemustega. Kesklinna jäätmeveopiirkonna hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel on arvestatud eelmainitud asjaoludega. Vastustaja rõhutab täiendavates seisukohtades (tl 178-179), et hankes on kõik eriliigilised teenused eraldi hinnastatud ja mingisugust ristsubsideerimist ei toimu. Jääb arusaamatuks, kuidas sai toimuda ristsubsideerimine teiste piirkondade arvelt, kui
  2. aastal pakkumust tehes polnud Tallinnas ühtegi vaba turu jäätmeveopiirkonda. Kohaliku omavalitsuse kohustus on hankemenetluse kaudu saada jäätmevaldajatele kõige madalama hinnaga pakkumine. Hankija peab hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel lähtuma just korraldatud jäätmeveopiirkonna teenustasudest, mitte vaba turu teenustasudest, mis ei allu kohaliku omavalitsuse kontrollile ja pole kujunenud hankemenetluse käigus. Hanketingimuste muutmisel pole hanke eeldatavat maksumust muudetud põhjusel, et hankija on tasu vastavalt eri tüüpi presskonteineritele diferentseerinud. Lisaks on hankija ette näinud tasu maksmise 5 € kuus, kui mahuti on lukustatud, ja seda olenemata avamiskordadest ja lukkude arvust. Presskonteinerite tühjendamise tasu ja lukuavamise tasu moodustavad hankelepingu eeldatavast maksumusest minimaalse osa. Samal ajal on hankija vähendanud teenuse mahtu, jättes hankelepingust välja suurjäätmete kogumise ja veo, mis oleks andnud alust eeldatava maksumuse vähendamiseks, kuid hankija pole seda teinud.
  3. Tallinna Halduskohus lõpetas 15.08.2012 otsusega asjas

§ 152

lg 1 p 4 alusel menetluse HT p III.1.1 (garantii suuruse osas) ja VAKO 21.06.2012 otsuse 119-12/132831 p 6.2 (garantii suurust käsitlevas osas) tühistamise nõudes (p 1); jättis ülejäänud osas kaebuse rahuldamata (p 2); mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 355,48 € (p 3). 4

(12)3-12-1372 Vastustaja muutis 09.07.2012 HT p III.1.1 garantii osa, sidudes garantii suuruse hankelepingu eeldatava suurusega, mis on erinevate piirkondade lõikes diferentseeritud, samas on endiselt esitatud nõue garantii kestusele kolm kuud üle hankelepingu kestuse. VÕS § 155 lg 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses isik (garantii andja võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Seega garantii on tagatavast võlasuhtest sõltumatu kohustus ja ka tagatava kohustuse suurusest ning selle kehtivus ei pea olema lepingu kehtivusega piiratud. Nõude kehtestamine, et garantii kehtivus peab olema kolm kuud üle hankelepingu kehtivuse, ei ole vastuolus RHS § 3 lg-ga
  1. Garantii ei anna antud juhul üksnes lisatagatist pakkuja maksejõuetuse puhuks, vaid garantiinõude eelduseks saab olla kohustuse rikkumine või selle tagajärjel kahju tekkimine. Õige on kaebaja väide, et VAKO ei ole garantii jõusoleku tähtaega vaidlustatud otsuse põhjendava osa p-s 6.2 käsitlenud, ent kaebaja ei ole esitanud ühtegi argumenti, miks ta taotleb seetõttu nimelt osundatud otsuse p 6.2 tühistamist ehk miks pidanuks vastav käsitlus olema just selles punktis. Selle küsimuse käsitlemata jätmine võib tingida otsuse õigusvastasuse (milleks taotlust esitatud pole), mitte aga p 6.2 tühistamise. Kaebaja väide, et hankija viib riigihanget läbi ilma eesmärgita sõlmida hankelepingut, on oletuslik. Puudub igasugune alus arvata, et Tallinna linn ei soovi täita jäätmeseadusest tulenevat kohustust korraldada jäätmete vedu. VAKO on otsuse p-s 8 märkinud, et eeldatava maksumuse määramine võimaldab tuvastada, millise hinnaga on hankijal võimalik riigihankega taotletav eesmärk saavutada. Sealjuures on nii AS Ragn-Sells kui ka AS Veolia Keskkonnateenused vaidlustanud halduskohtus sama riigihanke hankedokumente (asjad nr 3-12-1046 ja 3-121048), ent kumbki pole pidanud eeldatavat maksumust sätestatuks tasemel, millel pole võimalik pakkumust teha, nagu leiab kaebaja. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine on prognoos, mille tegemiseks on RHS-s sätestatud reeglid. VAKO leidis õigesti, et riigihanke eeldatava maksumuse korra rikkumist saab tuvastada üksnes juhul, kui rikkumine on ilmne, kui hankija on täielikult eiranud RHS §-st 20 tulenevaid reegleid või RHS §-i 21 või lähtunud valedest faktilistest eeldustest. Õige on ka VAKO seisukoht, et riigihanke eeldatava maksumuse määramise peamine eesmärk on järgida riigihanke läbiviimisel õigeid menetlusreegleid RHS alusel. HT üldandmetest nähtuvalt on riigihanke eeldatav maksumus määratletud võrdsena rahvusvahelise piirmääraga või seda ületavana ja vaidlus puudub hankija poolt hankemenetluse reeglite valiku õiguspärasuse üle. Riigihanke osade eeldatavaid maksumusi HT-s ega HD-s toodud pole ning sellist nõuet ei sätesta ka RHS. Samas peavad RHS § 31 lg 2 p 15 kohaselt hankedokumentides sisalduma kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused, kui hankija soovib neid kehtestada. HD p-s 9.3.1 on sätestatud, et hankijal on õigus kõik pakkumused tagasi lükata juhul, kui kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust (RHS § 49 lg 1 p 1). Kaebuses on vaidlustatud hankija poolt määratud riigihanke eeldatav maksumus koosmõjus HD p-ga 9.3.
  2. HD p 9.3.1 ei riku iseenesest kaebaja õigusi. Hankija selgitas kaebajale, et hankelepingu eeldatavad maksumused on kinnitatud Tallinna Keskkonnaameti juhataja 31.01.2012 käskkirjaga nr 4-4.1710 hankeplaanis, mis tuleb korrutada kahega, kuivõrd käesolevas hankemenetluses sõlmitakse leping 4 aastaks. Kaebaja ei ole nimetatud käskkirja vaidlustanud. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-99-09 märkinud, et pakkumismenetluses pakkumise kutse dokumentide kohta selgituste andmise korral muutuvad antud selgitused siduvaks nii konkursi läbiviijale kui ka konkursil osalejatele ning pakkumise kutse dokumentide vaidlusi põhjustanud punkti tuleb kohaldada selgitustes tõlgendatud viisil (p 20). Riigikohus selgitas lahendi p-s 21, et kaebaja oleks pidanud vaidlustama pakkumise kutse 5
(12)3-12-1372 dokumentide vastava punkti ja selle kohta antud selgituse. Selles kohtulahendis toodud seisukohtadest lähtuvalt on laiema tõlgenduse korral võimalik asuda seisukohale hankija määratletud riigihanke eeldatava maksumuse vaidlustamise lubatavuse kohta. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja poolt fikseeritud eeldatav maksumus, mis põhineb hiljemalt 31.01.2012 andmetel, mida on korrutatud kahega, ei ole käsitletav hankemenetluse teate riigihangete registris avaldamise hetke hinnatasemena. Õige on, et hanketeade avaldati 30.03.2012, ent kaebaja ei ole toonud esile ühtki asjaolu, mille põhjal saaks väita, et hiljemalt 31.01.2012 seisuga andmed hinnataseme kohta ei saa olla samasugused ka 30.03.2012 seisuga. Seadusandja pole mõiste „registris avaldamise hetke hinnatasemest“ juures silmas pidanud sama, mis kaebaja, sest reaalselt poleks sellise hinnataseme väljaselgitamine teostatav. Vastustaja pole eeldatava maksumuse fikseerimisel rikkunud RHS § 20 lg 2 nõudeid. Väär on kaebaja seisukoht, et keskmise turuhinnana tuleb mõista nn vabal turul jäätmevedajate määratud hindu. Kaebaja pole ümber lükanud vastustaja väidet, et uued jäätmeveokonkursid langetasid osade Tallinna jäätmeveopiirkondade jäätmeveo hindu 45% võrra. Samuti pole kaebaja vastu vaielnud vastustaja väitele, et kaebaja tõstis alates 01.06.2012 segaolmejäätmete vedamise ja käitlemise tasu 40%. Ringkonnakohus leidis 20.07.2012 määruses põhjendatult, et kui teenusepakkuja võib klientidest ilmajäämist kartmata tõsta hinda pea poole võrra, on alust arvata, et hind pole turupõhine, st nii tarbijat kui ka konkurente arvestav. Samas toimub korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine konkursi alusel ning seetõttu puudub alus väita, et tegemist pole turuhinnaga. Vastustaja on hinna kujunemist veenvalt selgitanud ja ümber lükanud kaebaja väited, et vastustaja määratletud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimine on võimatu. VAKO on õigesti leidnud, et käesoleval juhul pole tõendatud, et hankija oleks riigihanke eeldatava maksumuse määramise korra vastu eksinud. RHS § 48 lg 3 pole käesolevas vaidluses asjassepuutuv, sest selle sätte põhiseadusele vastavuse küsimus ei mõjuta kaebuses esitatud nõuete lahendamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. OÜ Prügivedu apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus kaebuse rahuldamata jätmise osas ja rahuldada uue otsusega kaebus; tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks riigihangete seadus osas, mis ei võimalda pakkujal vaidlustada põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi, välja arvatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumust, mis on ühtlasi edukas pakkumus. Jäätmete veoteenuse turuhind ei ole samane korraldatud jäätmeveo hinnaga, millest vastustaja arvutas maha enda poolt määratud osakaalus klienditeeninduskulud ja käitlemiskulud. Vastustaja määratles riigihanke eeldatava maksumuse vääralt (turuhinnal põhinevast maksumusest oluliselt väiksemas maksumuses) ning ei käsitle seetõttu põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi käesolevas hankes põhjendamatult madala maksumusega pakkumusena. Kohus jättis riigihanke eeldatava maksumuse määramise seisu hetke arvestamisel tähelepanuta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004 direktiivi 2004/18/EÜ art 9 lg 2, kohaldades seetõttu RHS § 20 lg-t 2 ebaõigesti. Seaduse mõte on fikseerida keskmine turuhind ja seega ka eeldatav riigihanke maksumus vahetult enne hanketeate avaldamist, kuna keskmine turuhind võib muutuda ja varem eeldatud riigihanke maksumus võib olla väär. Seisukohta kinnitab Euroopa Kohtu menetluses oleva kohtuasja C-159/11 kohtujuristi 23.05.2012 arvamus. Riigihanke eeldatava maksumuse määramisel on jäetud arvestamata veoteenuse osutamise maksumust oluliselt mõjutav kütusehinna tõus perioodil 31.01.2012 kuni 31.03.
  2. Kütusehindade tõus on üldteada tõsiasi, mida kohus pidanuks otsuse tegemisel arvestama. 4-aastase 6
(12)3-12-1372 hankelepingu eeldatav maksumus ei ole samane 2-aastase hankelepingu korrutamisel kahega, sest see ei arvesta kolmanda ja neljanda aasta kütusehindade ja keskmise brutopalga tõusuga. Hankeobjekti tehnilise kirjelduse muutumisega pidi muutuma ka hanke eeldatav maksumus. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-5-06 leidnud, et hanke kogumaksumus sõltub otseselt hankeperioodist ning ostetavate kaupade ja teenuste tehnilistest näitajatest. Nende näitajate kindlaks määramiseta ei ole võimalik piisavalt täpselt hinnata riigihanke eeldatavat maksumust. Jäätmete veoteenuse keskmine turuhind ei ole samane korraldatud jäätmeveo teenuse osutajate hinnast tuletatud veoteenuse hinnaga. Teenuse turuhinda saab määratleda teenuse kohaliku keskmise müügihinnana. Turuhind tuleb määratleda analoogse teenuse osutamise koha või muu mõistlikult aluseks võetava koha konkreetsest ajahetkest, so asendustehingu tegemise ajast tulenevalt teenuse osutamise hinnast. Kui eeldada, et jäätmete veoteenuse keskmine turuhind on samane korraldatud jäätmeveo keskmise maksumusega, ei võrrelda mitte erinevaid turul olevaid pakkumusi, vaid arvutatakse edukate, so kõige madalama maksumusega pakkumuste keskmist maksumust. Sel viisil leitav teenuse maksumus on oluliselt madalam keskmisest jäätmete veoteenuse turuhinnast. Kuna RHS-s ei ole turuhinna mõiste selgitust, tuleb seda mõistet käsitleda üldmõistega kooskõlas tsiviilseadustiku üldosa seaduses tooduga. Riigihanke eeldatava maksumuse aluseks olevad korraldatud jäätmeveo hinnad (AS RagnSells hinnad Kalamaja-Paljassaare piirkonnas) on tekkinud vastustaja poolse hinnakujunduse tulemusena. Sellele viitab asjaolu, et kõik ainuõiguse pikendamisel jäätmeveo piirkonnas ainuõiguse saanud jäätmevedajad on vähendanud hinda samaaegselt ainuõiguse saamisega. Asjaolu, et vastustaja võttis korraldatud jäätmeveo hinnaks olukorra, kus ainuõiguse pikendamisega on hinda vähendatud 5-60%, on tegemist fikseeritud hinnaga turuga, mitte turuhinna alusel tegutseva turuga või lähtuvalt konkurentsitingimustest esitatud pakkumusega. Vastustaja väide, et subsideerimine on lubatud, kohaldub eelkõige korraldatud jäätmeveo kui terviklahenduse puhul. Riigihangete üldpõhimõtete kohaselt pole põhjendamatult madalad pakkumused aktsepteeritavad. Kohus jättis tähelepanuta RHS-st ja EL-i seadusandlusest tuleneva regulatsiooni riigihangete konkurentsile avamisest ja tegevuste läbipaistvuse tagamisest. Kohus jättis tähelepanuta, et ka pärast 01.06.2012 kaebaja osutatava teenuse hinnatõusu on tema pakutav jäätmeveo hind endiselt madalam kui teise Koplis prügiveo teenuse osutaja AS Ragn-Sells oma. Lisaks näitab olukord, kus ka pärast hinnatõusu on teenusele jätkuvalt kliente, teenuse hinna ja kvaliteedi seost ehk vastavust turuhindadele. Kuna kaebaja pakub teenust vaba turu piirkondades, on kõik kliendid vabad endale teenuseosutajat valima. Kuna RHS sätestab riigihanke eeldatava maksumuse seose hankelepingu esemega, sõltub hanke kogumaksumus otseselt hanke perioodist ning ostetavate kaupade ja teenuste tehnilistest näitajatest. Hankeobjektiks on jäätmete veoteenuse hange, mis on üks osa korraldatud jäätmeveost. Kaebaja esitatud andmetest (eeldatava jäätmekoguse, jäätmeveokite kulu, kütusekulu, tööjõukulu ja kogukulu kohta) nähtub, et teenuse osutamine riigihanke eeldatava maksumuse piirides ei ole võimalik. Tallinna Halduskohus on 30.09.2009 otsuses nr 3-09-1344 leidnud, et hankelepingu eeldatavat maksumust ei saa tuletada ilma analüüsita hangitava objekti eri osade maksumuse kohta. Kohus jättis kaebaja esitatud andmed tähelepanu. Riigihanke eeldatava maksumuse määramine ei põhinenud turuhindadel, vaid AS Ragn-Sells ja vastustaja koostöös fikseeritud hindadel. Kohtu- ja vaidlustuskomisjoni praktika kohaselt ei ole riigihanke eeldatav maksumus mitte hankija soovitud maksumus, vaid peab põhinema RHS-s sätestatud regulatsioonil. Sarnasel viisil pole jäätmeveo teenust läbi viidud, sest hankega on hõlmatud vaid osa korraldatava jäätmeveo tegevusest. Kuna korraldatud jäätmeveo hinnad subsideeritakse, on meelevaldne määratleda veoteenuse maksumus, lähtudes subsidee7
(12)3-12-1372 ritavatest hindadest ja proportsioonidest. Vastustaja tõi kohtuistungil välja, et nt jäätmekäitluse kulu viimase lõppenud hankemenetluse tulemusena ei vastanud tema poolt eeldatud proportsioonile, vaid oli väiksem. Seega erineb tegelik proportsioon vastustaja fikseeritust. Teenuse osutamise võimatusele eeldatava riigihanke maksumusega osundasid ka teised jäätmeveo osutajad. AS Veolia Keskkonnateenused vaidlustas sama riigihanke seoses teenuse osutamise võimatusega vastustaja määratud tingimustel, sh transpordikulude määramatusega. Kuna VAKO rahuldas vaidlustuse osaliselt, sh ka põhjusel, et transpordikulu ei saa olla määramatu, siis kohtusse pöördumisel (asjas nr 3-12-1048) käsitleti konkreetseid HD ja hankelepingu punkte, mis mõjutavad teenuse osutamise hinda. AS Ragn-Sells pöördus teenuse eeldatava maksumuse vaidlustamisega VAKO poole ja VAKO rahuldas vaidlustuse osaliselt, misjärel pöördus AS Ragn-Sells kohtusse (asi nr 3-12-1046). Kaebaja ei tea, miks teised jäätmeveo osutajad on valinud hankeobjekti teenuse komponentide vaidlustamise, mitte riigihanke eeldatava maksumuse vaidlustamise. Samas oli kohtu viide AS Ragn-Sells ja AS Veolia Keskkonnateenused tegevusele asjakohatu ega ole seotud antud kaebuse lahendamisega. Riigihanke eeldatav maksumus on pakkujate jaoks oluline, kuna hankijal on õigus kõik pakkumused tagasi lükata, kui vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatavat maksumust ja tagasilükkamise puhul ei hüvitata hankemenetluses osalemise kulusid. Riigihanke eeldatav maksumus on otseses seoses põhjendamatult madala maksumusega, kuna riigihanke hea tava ja kohtupraktika kohaselt loetakse põhjendamatult madalaks maksumuseks pakkumust, mis on eeldatavast riigihanke maksumusest madalam ca 15-25% võrra. Seega on põhjendamatult madala maksumuse määramisel oluline riigihanke eeldatav maksumus, sest eeldatava maksumuse suurus on hankijale siduv. Pakkujate jaoks on tähtis, et fikseeritud oleks teenuse osutamise tegelikele kuludele vastav riigihanke eeldatav maksumus. Kohus on rakendanud vääralt RHS-s sätestatud regulatsiooni garantii pikkuse määramisel ja jätnud garantii kestvuse osas (miks on kohane 3 kuud, mitte nt 2 kuud) otsuse põhistamata. Asjaolu, et RHS ei võimalda pakkujal vaidlustada põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi (va eduka pakkumuse osas), on vastuolus nii Euroopa Liidu seadusandluse, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11.02.2007 direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse Nõukogu direktiivse 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ, mille kohaselt peab liikmesriik tagama hankija otsuste kiire ja tõhusa läbivaatamise, kui ka põhiseaduse §-ga 15, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Apellant taotleb abstraktset normikontrolli, kuna konkreetset normikontrolli ei ole võimalik taotleda. 8. Tallinna Keskkonnaamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, leides, et kuna apellant pole riigihanke 3 osale pakkumust esitanud, siis ei saa ta nende osade eeldatavat maksumust vaidlustada, kuna ta pole pakkuja, taotleja ega hankemenetluses osalemisest huvitatud isik RHS § 117 lg 1 mõttes. Apellandi pakkumused 2 riigihanke osale on võrreldes teiste pakkumustega ligi kaks korda kõrgemad ja ületavad eeldatavat maksumust. Hankija ei saa RHS § 49 alusel kõiki pakkumusi tagasi lükata, sest kõik pakkumused polnud eeldatavast maksumusest kõrgemad. Antud vaidluses saab apellandi õiguste või huvide rikkumine seisneda üksnes selles, et hankija on rikkunud RHS norme, mis reguleerivad eeldatava maksumuse määramist. Apellant peab tõendama, et vastustaja on seadust rikkunud. Hankija on riigihanke eeldatava maksumuse õigesti määranud. Seda tõendavad eelnevalt kohtule esitatud arvutused ja ka pakkumuste avamise protokoll. Kõik teised pakkumused jäid eeldatava maksumuse piiresse ja on apellandi pakkumusest kaks korda madalamad. Antud juhul pole oluline see, kas hankija on hankelepingu eeldatava maksumuse aluseks võtnud korraldatud jäätmeveoteenuse turuhinna või nn vabaturu jäätmeveoteenuse hinna. Oluline on, et eeldatava hankelepingu maksumus on määratud õigesti. Nagu hankija on eelnevalt kinnitanud, on 8
(12)3-12-1372 eeldatava maksumuse arvutamisel konkreetses piirkonnas võetud arvesse ka teisi asjaolusid, sh liikluskorraldus, mahutite avamisel kasutatavate lukkude avamise vajadus jne. Apellandi arvutused piirkonna nr 6 näitel maksumuse kujunemise kohta pole olulised, sest nendega ei saa ümber lükata turul tegutsevate ettevõtete poolt esitatud pakkumuste maksumusi. Kuna hankija pole eeldatava maksumuse määramisel võtnud aluseks
  1. a-l sõlmitud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingutes määratud hindu, tuleb jätta tähelepanuta apellandi esitatud tõendid, mis on seotud nende lepingute muutmisega (
  2. ja
  3. a korraldused).
  4. OÜ Prügivedu esitas 02.10.2012 apellatsioonkaebuse täiendused. Apellandil polnud võimalik esitada pakkumust kõigile viiele riigihanke osale. Vastustaja on vastutuskindlustuse ja pakkujatele esitatavate nõuete osas seadnud tingimused, mis piiravad apellandi võimalust hankemenetluses osaleda. Selles osas on käimas kohtumenetlus asjas 312-
  5. Käimasolevas menetluses toodud tingimustest piirab apellandi võimalust kõigis viies jäätmeveopiirkonnas pakkumust esitada garantii kehtivuse tähtajaga seotud nõue.
  6. a majandusaasta aruandest nähtub, et vastustaja seatud tagatisnõuded (25 000 € ühe jäätmeveopiirkonna kohta, millele lisanduvad vastutuskindlustuse ja garantii perioodiga seonduvad rahalised tagatised) ületavad 27% võrra apellandi
  7. käivet, tagatiste väärtus kokku ületab rohkem kui poole võrra ettevõtte varade väärtuse ja moodustab rohkem kui 77% tema omakapitalist. Tagamaks pakkujatele esitavate tagatiste olemasolu ja hankemenetluses osalemiseks ettenähtud nõuete täitmist, on apellant vahetanud 04.05.2012 välja juhatuse. Uus juhatus on esitanud kõik hankemenetluses osalemiseks vajalikud majandusaasta aruanded ja äriregistris on muudetud põhitegevusala (tavajäätmete kogumine). Vastustaja korraldatud jäätmevedude pakkumismenetluses osalemise huvi tõendab ka see, et
  8. a on apellandiga seotud isik OÜ Pakendihai vaidlustanud korraldatud jäätmeveo pakkumismenetlustes pakkujatele esitatavad nõuded, kuid kuna nõudeid ei vähendatud, ei saanud apellant ega ka OÜ Pakendihai majanduslikel põhjustel pakkumismenetluses osaleda. Apellant on jätkuvalt huvitatud hankelepingute sõlmimisest kõikides riigihangete osades. Ei pakkumuste avamine ega asjaolu, et apellant ei esitanud pakkumusi kõigis riigihanke osades, ei piira kohtu õigust selgitada välja riigihanke eeldatava maksumuse ja garantii perioodi nõude õigusvastasus ning vastavad nõuded tervikuna tühistada. Vastustaja palus jätta tähelepanuta apellandi esitatud tõendid, mis näitavad
  9. a sõlmitud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse lepingute hindade muutmist
  10. ja
  11. a, kuna ta pole võtnud aluseks mitte
  12. a, vaid
  13. ja
  14. a hinnad. Kuna nimetatud andmete alusel on vastustaja näidanud piirkonnas tegutsevaid eelnevalt vastustaja poolt korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud ettevõtjaid, siis on oluline näidata ka seda, millisel viisil on selliste ainuõiguse saanud ettevõtjate poolt esitatud hinnad kujunenud. Alushindade kujunemist on oluline näidata muuhulgas põhjusel, et vastustaja on eelnevalt toonud välja, et tegemist on nn turuhinnaga. Lisaks on vastustaja ise eelnevalt rõhutanud, et ta on riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluseks võtnud
  15. ja
  16. a hinnad, mis on saadud
  17. a hindade alandamisel vastustaja ja vastava korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud ettevõtja kokkuleppel. Vastustaja esitatud 30.08.2012 pakkumuste avamise protokollist nähtuvad esitatud pakkumuste maksumused. Apellandi pakkumuse maksumus on kõige kõrgem. Ülejäänud pakkumuste maksumused on oluliselt väiksemad. Apellant esitas pakkumused piirkondades, mida ta hetkel teenindab (nr 7 ja osaliselt nr 6), ning seetõttu on tal detailne ülevaade jäätmekonteinerite hulgast, asukohast, mahutatavusest, tühjendusringist jne. Samas on vastustaja toonud küsimustele vastates välja, et: „Andmed on eelduslikud... Hankijal on õigus peale hankelepingu sõlmimist muuta tühjenduste arvu ja sagedust vastavalt jäätmevaldajate tellimustele. Pakkuja peab selle9
(12)3-12-1372 ga arvestama“ (10.04.2012, vastus nr 10). Samuti märkis vastustaja, et: „HD lisades on välja toodud piirkondade eeldatav maht. Pakkujal on võimalus enne pakkumuse tegemist tutvuda vastava piirkonnaga. Pakkuja poolt pakutud hind on lõplik“ (15.05.2012, vastus nr 1), „Pakkumuse koostamisel tuleb lähtuda HD-s välja toodud veopiirkonnas asuvate ühepereelamute ja mitme korteriga elamute arvust ning korterite arvust mitme korteriga elamutes, veopiirkonnas tekkivast eeldatavast jäätmekogusest ja veotingimustest – veo sagedus, aeg ja tehnilised tingimused, mis tulenevad Tallinna Jäätmehoolduseeskirjast. HD lisaks olevas Exceli tabelis toodud eeldatav maht, mis on saadud piirkonda teenindanud vedajalt, on abimaterjaliks pakkumuse koostamisel“ (21.05.2012, vastus nr 1), „Juhul, kui Põhja-Tallinna piirkonna nr 7 Exceli failis “kont_per“ ja „kont_interv“ esineb vastuolu, siis võib tugineda „kont_per“ (22.05.2012, vastus nr 1). Viimase näite puhul mõiste „kont_per“ all antakse konteineri tühjenduskordade arv järgmiselt: arvuga 1 tähistatakse tühjendamine rohkem kui 1 kord nädalas, arvuga 2 tähistatakse tühjendamine 1 kord nädalas, arvuga 3 tähistatakse tühjendamine 1 kord 2 nädala jooksul ja arvuga 4 tähistatakse tühjendamine 1 kord 4 nädala jooksul. Arvuga 1 tähistatud tühjendamiste puhul võib tühjendamiste arv olla nii 2 korda nädalas kui ka 4 korda nädalas. Seega pole vastustaja esitanud HD koosseisus tühjendamiskordade tegelikku arvu, tühjendusringi pikkust jms, millest sõltub nii tulu kui ka kulu suurus. Tühjendusringi pikkus ja tühjenduskordade tegelik arv mõjutab kuluartiklitest kõige rohkem kütusekulu ja tööaega. Riigihanke eeldatav maksumus peab olema seoses lepinguesemele tehtavate kulutustega. Vastustaja esitatud riigihanke eeldatavad maksumused ei kata tekkivaid kulusid. Selle tõendamiseks esitab apellant piirkonna nr 7 ja osaliselt ka piirkonna nr 6 tühjendusringi andmed, sh tööaja, kütusekulu ja läbitud vahemaad. Riigihanke eeldatava maksumuse määramise üheks oluliseks põhjuseks on ka vajadus teada võimalike põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste olemasolu esitatud pakkumuste hulgas. Riigihanke eesmärk on muu hulgas tagada pakkujate võrdne kohtlemine ja hanke läbipaistvus ning sellega ei ole kooskõlas pakkujate pankrotti või majanduslikult raskesse seisu ajamine, esitades informatsiooni puudulikult. Kuna hankijal on rohkem infot kui pakkujatel, siis eeldavad pakkujad, et hankija määratletud riigihanke eeldatav maksumus katab hankelepingu täitmisega seonduvad kulud ja mõistliku kasumi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaevatava otsusega lõpetas halduskohus asjas menetluse HT p III.1.1 ja VAKO 21.06.2012 otsuse 119-12/132831 p 6.2 garantii suurust käsitleva osa tühistamise nõude osas ning kuna pooled ei ole menetluse lõpetamise osas halduskohtu otsust vaidlustanud, siis on halduskohtu otsus selles osas jõustunud. 11. Kaebaja taotleb halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega jäeti kaebus rahuldamata. 12. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et kohus rakendas vääralt RHS-s sätestatud regulatsiooni garantii pikkuse määramisel ja jättis garantii kestvuse osas otsuse põhistamata. Nõude kehtestamine, et garantii kehtivus peab olema kolm kuud üle hankelepingu kehtivuse, ei ole ka ringkonnakohtu hinnangul vastuolus RHS § 3 lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Halduskohus ei ole jätnud garantii kestvuse osas otsust põhistamata, vaid on märkinud, et garantii kestvus ei pea olema lepingu kestvusega piiratud ja garantii ei anna antud juhul üksnes lisatagatist pakkuja maksejõuetuse puhuks, vaid garantiinõude eelduseks saab olla kohustuse rikkumine või selle tagajärjel kahju 10
(12)3-12-1372 tekkimine. Hanke tingimuste sätestamisel on hankijal ulatuslik kaalutlusruum ja sellise otsustuse kohtulik kontroll on piiratud (nt Riigikohtu 14.10.2003 otsus nr 3-3-1-54-03, p 38). Kohus ei saa otsustada selle üle, kui pikk peaks täpselt olema garantii kestvus. Kuivõrd hankelepingu võimalikud rikkumised võivad ilmneda alles pärast lepingus sätestatud teenuse osutamise tähtaja lõppemist, siis on hankija lähtunud täiesti asjakohastest kaalutlustest. Samuti on kolme kuu pikkuse garantii mõju pakkumuse maksumusele sõlmitava hankelepingu üldist kestust (neli aasta) arvestades eelduslikult väike, mistõttu ei saa ringkonnakohtu arvates garantii kestvuseks määratud kolme kuud pidada ilmselgelt ebamõistlikuks ja seetõttu õigusvastaseks. 13. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole riigihanke eeldatava maksumuse määramise õiguspärasusele hinnangu andmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega eksinud tõendite hindamisel. Halduskohtu kaalutlused on asjakohased ning otsus on kõnealuses osas seaduslik ja piisavalt põhjendatud. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus otstarbekaks neid korrata (

§ 201lg 4).

  1. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et keskmise turuhinnana RHS § 20 lg 2 tähenduses ei saa mõista jäätmevedajate poolt nn vabal turul määratud hinda. Arvestades korraldatud jäätmeveo erisusi (konkreetses piirkonnas ainuõiguse andmine teenuse osutamiseks) ja eriti kõnealuse konkursi eripära (üksnes tühjendamise ja veo teenuste hankimine), on paratamatu, et hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel saab tegemist olla üksnes võrreldavate konkursside andmetel põhineva hinnanguga. Samuti puudub hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel kaebaja poolt väidetud jäik seos pakkumuste põhjendamatult madalateks kvalifitseerimisel ja nende RHS § 48 lg 3 alusel tagasilükkamise otsustamisel, vaid iga pakkumust hinnatakse individuaalselt. Kui riigihanke eeldatavat maksumust saaks väljendada üksnes ühe tõsikindla summana, siis ei oleks sisuliselt mingi konkursi läbiviimine üldse võimalik, sest kõik pakkumused peaksid olema ühesuurused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankija hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel lähtunud ebamõistlikest ega sobimatutest andmetest.
  2. Hankija on muutnud hanketingimusi, diferentseerides kahte eri tüüpi presskonteinerite tühjendamise tasu ja nähes ette nn lukuavamise tasu ning jättes hankest välja suurjäätmete kogumise ja veo. Hankija väitel moodustavad presskonteinerite tühjendamise tasu ja lukuavamise tasu minimaalse osa hankelepingu eeldatavast maksumusest ning suurjäätmete hankest väljajätmine ei moodusta hankelepingu mahust sellist osa, et selle võrra oleks tulnud hankelepingu eeldatavat maksumust vähendada. Kuna hankija väitel muudatused tasakaalustasid teineteist, ei peetud vajalikuks hankelepingu eeldatava maksumuse muutmist. Hankija selliseid põhjendusi saab pidada mõistlikeks ja usutavateks.
  3. Põhjendatud ei ole ka kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks RHS osas, mis ei võimalda pakkujal vaidlustada põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi, välja arvatud põhjendamatult madala maksumusega pakkumust, mis on ühtlasi edukaks tunnistatud pakkumuseks. Ringkonnakohus leiab, et RHS-s sätestatud hankija tegevuse, dokumentide ja otsuste vaidlustamise kord lähtub põhjendatult kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise võimalikkuse aspektist ja tagab pakkujate õiguste piisava kaitse. Pakkujatel on võimalik vaidlustada pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid. Põhiseaduse § 15 ei nõua isikule kaebusega halduskohtusse pöördumiseks võimaluse ettenägemist sellistes olukordades, kus tema subjektiivsete õiguste rikkumist aset leida ei saa. Teiste pakkujate pakkumused, mida ei ole hankija poolt edukaks tunnistatud, kaebaja õigusi ei mõjuta. 11

(12)3-12-1372 17. Eelneva põhjal ja halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 200 p 1 alusel jääb OÜ Prügivedu apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus vaidlustatud osas muutmata. 18.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.