← Eesti

3-10-3425/45

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-

§ 7

lg 2 kohaselt omandireformi õigustatud subjektiks (otsuse p 2); 2) vara 1/3 mõttelise osa omaniku L Ti pärijatele on Saksamaa Liitvabariik maksnud kompensatsiooni (otsuse p 3), mistõttu ei ole taotlejal

§ 17

lg 5 kohaselt õigus nõuda selle vara tagastamist; 3) vara 1/3 mõttelise osa omanik A B T suri 02.03.1948 pärijateta ning seetõttu arvati temale kuulunud vara Tallinna Linna TSN Täitevkomitee 29.01.1952 otsusega nr 73 kohaliku nõukogu elamufondi kui vaibevara (otsuse p 4). Otsuse p-ga 5 otsustati jätta otsuses toodud andmed endiste omanike ja vara registrisse kandmata. Otsuse p-ga 1 lõpetati F Se 30.01.2006 avalduse alusel tema taotluse menetlemine. 4. 02.11.2010 esitasid H G R, VK R ja B T kui G Ti ainupärija Tallinna Halduskohtule kaebused ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2011 otsuse nr 12992 p-de 2-5 tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks vara tagastamise toimikute üleandmiseks maakonnakomisjonile asja uueks läbivaatamiseks ning taotluse teha kindlaks, et maja müümine neljale isikule maatükil, kus olid välja selgitamata omandiõiguse suhted, oli õigusvastane (haldusasi nr 3-10-2838). 08.11.2010 määrusega tagastas Tallinna Halduskohus kaebajate nõude Vana-Pärnu mnt 5 asunud endise kinnistu nr 2654 elamu korterite müügitehingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes, leides, et nõue ei kuulu halduskohtu pädevusse. 10.12.2010 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus kaebajate määruskaebused ning tühistas Tallinna Halduskohtu 08.11.2010 määruse osas, millega kaebus osaliselt tagastati. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebajad on esitanud kohtule eluruumide erastamise otsustuste kui haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise taotluse. 2

(7)3-10-3425 28.06.2011 määrusega jättis Tallinna Halduskohus kaebuse esitamise tähtaja Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste õigusvastaseks tunnistamise nõudes ennistamata ning lõpetas vastavas osas menetluse (p-d 1 ja 2). Sama määrusega võttis halduskohus vastu kaebajate loobumise ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p 2 tühistamise nõudes ning lõpetas selles osas menetluse (p 3). 28.09.2011 määrusega eraldas kohus H G R, VR Ki ja B Ti kaebuse Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste õigusvastaseks tunnistamiseks haldusasjast 3-10-2838 ja andis sellele uue haldusasja numbri 3-10-
  1. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.12.2011 kohtumäärusega H G R, VR Ki ja B Ti määruskaebused, tühistas Tallinna Halduskohtu 28.06.2011 määruse nr 3-10-2838 p-d 1 ja 2 ning saatis asja tagasi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebajate sooviks oli esitada kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste tühisuse tuvastamise nõudes, mitte aga õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Tallinna Halduskohus jätkas pärast eelnimetatud kohtumääruse jõustumist H G R, VR Ki ja B Ti kaebuste menetlemist haldusasjas nr 3-10-3425 Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste tühisuse tuvastamise nõudes.
  2. Haldusasjas nr 3-10-2838 jätkus H G R, VR Ki ja B Ti kaebuste menetlemine ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-de 3-5 tühistamise ja Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemise nõudes anda vara tagastamise toimikud üle asja uueks läbivaatamiseks Harju maakonnakomisjonile. Tallinna Halduskohus tühistas 20.10.2011 otsusega haldusasjas nr 3-10-2838 ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-d 3 ja 4, jättis kaebuse rahuldamata otsuse nr 12992 p 5 tühistamise nõudes ning tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse vara tagastamise toimikute üleandmiseks maakonnakomisjonile asja uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 05.04.2012 otsusega haldusasjas nr 3-10-2838 Tallinna Halduskohtu 20.10.2011 otsuse osas, millega tühistati ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-d 3 ja 4 tühistamise nõudes ja tehti Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutus vara tagastamise toimikute üleandmiseks maakonnakomisjonile asja uueks läbivaatamiseks. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega jättis H G R, VR Ki ja B Ti kaebused vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohtu otsus jõustus 20.06.
  4. Haldusasjas nr 3-10-3425 põhjendasid kaebuse esitajad Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste tühisust kokkuvõtlikult järgmiselt. Kuna Vana-Pärnu mnt 5 hoonete ja maa kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kompenseerimise menetlus oli pooleli, siis nõustus vastustaja õigusvastaselt Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamisega. Sellised vastustaja eluruumide erastamise otsustused on tühised. Vastustaja ei oleks tohtinud kuni haldusmenetluse lõppemiseni Vana-Pärnu mnt 5 asuva kinnistuga käsutustehinguid teha, millele viitab ka

§ 18lg 1.

Saksa õiguse kohaselt on seadusega vastuolus olevad ja eriti suurte vigadega haldusaktid mitte üksnes õigusvastased, vaid ka tühised. Vana-Pärnu mnt 5 korterite võõrandamise otsustuste tegemise ajal oli elus üks endise omanike lastest ning vastustajal oli võimalus seda kindlaks teha dokumentidega tutvudes. Kaebajad ei pidanud ette nägema, et nende korterid müüakse salaja nende seljataga maha, samas ei saanud nad aastatel 1996-1999 midagi teha, kuna nende suhtes puudus subjektiotsus, millele kaebajad saanuks tugineda. Kaebajate põhjendatud huviks on esitada tuleviks kahju hüvitamise nõue Tallinna linna vastu, 3

(7)3-10-3425 kuna pika aja möödumise ja kortereid erastanud isikute õiguskindluse tagamise vajaduse tõttu ei ole erastamistehingute tagasipööramine ilmselt eriti perspektiivikas.
  1. Tallinna Linnavalitsus palus jätta kaebused rahuldamata. Linnaosa vanema korraldus ei olnud eluruumide erastamise aluseks ning selliseid korraldusi ei antud ühegi eluruumi erastamiseks.
  2. Tallinna Halduskohtu 18.04.2012 otsusega haldusasjas nr 3-10-3425 jäeti H G R, VR Ki ja B Ti kaebused rahuldamata. Kaebajate menetluskulud jäeti nende endi kanda. Põhjendused: 1) Vaidlus puudub selle üle, et korraldusi Vana-Pärnu mnt 5 korterite erastamiseks paberkandjal vormistatud ei ole. Samas on Tallinna Ringkonnakohus 10.12.2010 määruses haldusasjas nr 3-10-2838 leidnud, et hoolimata otsustuste kirjalikult vormistamata jätmisest on tegemist haldusaktidega; 2) 12.12.2011 määruses haldusasjas nr 3-10-3425 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et kaebajate väljendatud huvi esitada Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõue on piisav tühisuse tuvastamise kaebuse menetlemiseks. Seetõttu kohus kaebajate kaebeõiguse teemal rohkem ei peatu. Kaebajate põhjendatud huvist lähtudes ei pea kohus vajalikuks kaasata käesoleva haldusasja menetlusse vaidlusaluste korterite omanikke; 3) Kuna HKMS § 158 lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga, tuleb hinnata, kas vaidlustatud haldusaktid olid võimaliku andmise ajal kooskõlas

§-ga 18 ning kas vastuolu nimetatud sättega võib kaasa tuua haldusaktide tühisuse HMS § 63 lg 2 järgi.

§ 18

lg-s 1 sätestatud vara omandivormi muutmise keeld kehtis ka Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise suhtes, sest avaldused Vana-Pärnu mnt 5 vara tagastamiseks esitati

  1. a ehk enne
  2. a ja
  3. a. seisuga ei olnud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon veel õigusvastaselt võõrandatud vara koosseisu kohta otsust teinud. Samas ei saa vaidlustatud haldusaktide tühisus tuleneda

§ 18

lg-st 1, sest haldusakt ei ole samastatav korteri võõrandamistehinguga, kuid

§ 18lg 1 sätestab tehingute, mitte haldusaktide kehtetuse.

Seetõttu saab kohus erastamistehingute aluseks olevate haldusaktide tühisust tuvastada vaid HMS § 63 lg-s 2 sätestatud aluste esinemisel. Kohtule esitatud eluruumide erastamise ostu-müügi lepingutest ei saa kohus ilmselgelt järeldada seda, et võimalikud eluruumide erastamise otsustused oleks teinud selleks pädevust mitteomav haldusorgan, selgusetu oleks haldusakti adressaat või oleks haldusorgan kohustanud haldusakti adressaate toime panema õigusrikkumise. Lepingute põhjal puudub alus järeldada, et erastamisotsuste tegemisel ei olnud selged poolte õigused ja kohustused, kohustused olid vastukäivad või neid ei olnud muudel objektiivsetel põhjustel kellelgi võimalik täita. Seda, et lepingutele eelnenud haldusorgani otsuseid eluruumide erastamiseks oli võimalik täita, kinnitavad ka eluruumide üürnikega sõlmitud ostu-müügi lepingud. Seetõttu ei ole erastamisotsused tühised HMS § 63 lg 2 alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9. H G R apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu 18.04.2012 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, „millega kohus rahuldab kaebajate nõuded“. Apellant leidis, et halduskohus on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud. Tehingud õigusvastaselt võõrandatud varaga, mida

§ 18lg 1 reguleerib, on alati seotud haldusorganite 4

(7)3-10-3425 otsustustega. Apellant viitas HMS § 63 lg 2 p-le 4, mille kohaselt on haldusakt tühine, kui see kohustab toime panema õigusrikkumise, ja märkis, et sellekohased haldusaktid on Nõmme Linnaosa Valitsuse eluruumide erastamise komisjoni tõendid, mille kohaselt ei ole tegemist õigusvastaselt võõrandatud eluruumiga, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras. Niiviisi tekitati kaebajatele rasket ülekohut. Tegemist oli üleskutsega võõra vara riisumisele, sest vara oli „usaldusvarana“ kaitstud. Kuni vara õigusliku seisundi kindlakstegemiseni puudus vastustajal

§ 18lg 1 kohaselt õigus varaga käsutamistehinguid teha.

Erastamisotsused ja Nõmme Linnaosa Valitsuse eluruumide erastamise komisjoni tõendid olid petislikud ning vastanduvad õiguskorralduse väärtuskujutlustele, eksitades ka notarit. Müügikeeluvastaste tõendite tõttu osutusid võimalikuks uskumatult madalate hindadega korterimüügid, millele kaebajad ei saanud reageerida, sest otsused, tõendid ja tehingud toimusid nende selja taga. Seetõttu tuleb kaebajatele hüvitada ka kõik neile tekkinud kahjud ja kulud.

  1. Nõmme Linnaosa Valitsus palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustus halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas halduskohus vääralt materiaalõigust, leides, et vaidlusaluste haldusaktide kehtivuse hindamisel ei tule juhinduda

§ 18lg-st 1, vaid üksnes HMS § 63 lg-st 2.

  1. Vaidlustatud haldusaktide andmise ajal ja kuni
  2. märtsini 1997 kehtis

§ 18

lg 1 järgmises redaktsioonis: „Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara omandivormi muuta, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud.“

§ 18sätestab otsesõnu tõesti tehingute, mitte haldusaktide kehtetuse.

Kuid sätte tõlgendamisel tuleb arvestada ka selle eesmärki ja ajalugu. 13. Riigikohus on nimetatud sätte tsiteeritud redaktsioonis tõlgendamisel asunud seisukohale, et

§ 18

lg 1 eesmärk on vältida tehinguid, millega kaasneks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise võimatus. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab seadus ka tagajärje: keeldu rikkuvate tehingute kehtetuse (Riigikohtu 3. jaanuari 2011. a otsus nr 3-2-1-158-00 ning 24. aprilli 2003. a otsus nr 3-2-1-44-03). 14.

vastuvõtmise ajal

  1. juunil 1991 ei olnud Eesti õiguses veel juurdunud Riigikohtu erikogu
  2. detsembri
  3. a määrustes nr 3-3-1-8-01 (p 20, 25) ja nr 3-3-1-15-01 (p-d 1920, 37) väljendatud arusaam, et haldusorgani otsustusel tsiviilõiguslik leping sõlmida võib olla kahetine iseloom – ühelt poolt on tegemist tsiviilõigusliku tahteavalduse ja teiselt poolt avalik-õiguslikke küsimusi reguleeriva otsusega – haldusaktiga – sõltumata sellest, kas see haldusakt on nõuetekohaselt vormistatud. Riigikohus viitas selleks ajaks väljakujunenud kohtupraktikale - Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused
  4. veebruarist
  5. a tsiviilasjas nr 3-21-20-96, RT III 1996, 9, 128;
  6. maist
  7. a tsiviilasjas nr 3-2-1-44-99, RT III 1999, 15, 154;
  8. aprillist
  9. a tsiviilasjas nr 3-2-1-64-00, RT III 2000, 12, 135 - kus tunnustati maa- ja linnakohtute pädevust otsustada omandireformi õigustatud subjekti või eluruumide 5

(7)3-10-3425 erastamise õigustatud subjekti hagi alusel tehingute kehtivuse üle (määruse nr 3-3-1-8-01 p 19 ja määruse nr 3-3-1-15-01 p 17). 15. Haldusorgani poolt sõlmitud

§ 18

lg-s 1 viidatud tehingu puhul saab seega samuti rääkida haldusaktiks olevast otsustusest, mis on tehingu sõlmimise aluseks. HMS § 61 lg-st 1 ja § 63 lg-st 2 tulenevalt ei saa haldusakti aga pidada tühiseks pelgalt haldusakti vastuolu tõttu seadusega. Kui

§ 18

lg-s 1 viidatud tehingu kehtivus sõltuks selle tehingu sõlmimise aluseks oleva haldusakti kehtivusest, mida aga tuleks hinnata mitte

§ 18

lg 1, vaid HMS § 61 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel, tekiks niisiis olukord, kus haldusorgani poolt vara võõrandamisel

§ 18

lg-s 1 sätestatud keeldu rikkudes ei oleks võimalik

§ 18lg 1 eesmärki – sellise tehingu kehtetus – saavutada.

Seepärast tuleb

§ 18

lg-t 1 tõlgendada haldusakti tühisuse alust sätestava erinormina HMS § 61 lg 1 ja § 63 lg 2 suhtes.

§ 18

lg 1 ei erista selles märgitud tehingu ja selle tehingu sõlmimise aluseks oleva haldusorgani otsustuse kehtivust.

  1. Halduskohtu eeltoodud eksimus ei ole lõppkokkuvõttes siiski viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Apellandi kaebus tulnuks rahuldamata jätta juba põhjusel, et apellandil puudub kaebeõigus vaidlustatud haldusaktide tühisuse tuvastamiseks.
  2. Alates
  3. jaanuarist 2012 kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 283 lg 1 kohaselt tuleb käesolevas asjas kaebeõigus teha kindlaks kuni
  4. detsembrini 2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS v.r) alusel, mille kehtivuse ajal on käesolevas asjas kaebus esitatud. Tulenevalt HKMS v.r § 7 lg 1 teisest lausest, võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise kindlakstegemiseks (sealhulgas haldusakti tühisuse tuvastamiseks) esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi seisneb isikule reaalsete eeliste loomises oma rikutud õiguste kaitsel.
  5. Apellandi põhjendatud huvi Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsuste tühisuse tuvastamiseks välistavad ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-d 24, millega jäeti rahuldamata apellandi taotlus selle vara tagastamiseks. Jõustunud on Tallinna Halduskohtu 28.06.2011 määruse haldusasjas nr 3-10-2838 p 3, millega lõpetati apellandi kaebuse ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p 2 tühistamiseks menetlus kaebusest loobumise tõttu, ning Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-2838, millega jäeti rahuldamata apellandi kaebus ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsuse nr 12992 p-de 3 ja 4 tühistamiseks. Järelikult puudub apellandil VanaPärnu mnt 5 korterite 1-4 tagastamise nõudeõigus. Seetõttu ei saa apellandil olla ka õigust esitada nimetatud korteritest ilmajäämises seisneva kahju hüvitamise nõuet, mille esitamisega ta oma huvi erastamisotsuste tühisuse tuvastamiseks põhjendanud on.
  6. Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muudab üksnes halduskohtu otsuse põhjendusi H G R kaebuse rahuldamata jätmist puudutavas osas, asendades need käesoleva otsuse põhjendava osa p-des 17 ja 18 toodud põhjendustega.
  7. Tulenevalt apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest, jääb HKMS § 108 lg 1 alusel rahuldamata apellandi taotlus menetluskulude (apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 15,97 eurot) väljamõistmiseks. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. 6

(7)3-10-3425 Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.