lg 1 ja TSMS § 38 lg 1 p 3 omal algatusel menetluse kinniseks tulenevalt vajadusest kaitsta kaebaja eraelu. 4. Kuivõrd kaebaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, määrab kohus asja arutamisele istungimenetluses.
lg 1 kohaselt määratakse kohtuistungi aeg viivitamata pärast seda, kui asi on eelmenetluses piisava põhjalikkusega ette valmistatud. 5. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 1 peavad menetlusosalised esitama oma avaldused nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on asja kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik.
lg 3 kohaselt uusi asjaolusid või taotlusi sisaldav avaldus tuleb esitada nii, et selle saaks teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne kohtuistungit.
lg 4 kohaselt kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või
lg-tes 1-3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
lg 3 esimese lauses sätestatut, annab kohus menetlusosalistele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks kuni 3.01.2013. Kohus hoiatab menetlusosalisi, et hiljem esitatud tõendeid ei pea kohus vastavalt
7. Kaebuse esitaja on taotlenud kuulata üle tunnistajana vanglaametnik Margus Peberg, kuna viimane saab kaebaja arvates kinnitada kaebaja keeldumist toidust (kaebaja näljastreiki) ning kes väidetavalt isiklikult nõudis kaebajalt avaldust näljastreigi lõpetamiseks. Vastustaja vaidleb kaebuse esitaja taotlusele tunnistaja ülekuulamiseks vastu ja palub jätta taotluse rahuldamata, kuna Margus Peberg on vanglale kirjalikult kinnitanud, et ei ole kaebaja näljastreigist teadlik.
lg 1 kohaselt on tõend igasugune teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et halduskohtumenetluses võivad tõenditeks olla 2 kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja käesolevas seadustikus lubatud tõendid. Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse TsMS §-des 236-243 sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Vastavavalt TsMS § 251 lg 1 tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. Kohus leiab, et käesolevas haldusasjas ei ole vaidluse all asjaolu, kas kaebaja keeldus söögist või mitte ehk kas toimus kaebaja poolne näljastreik. Kaebaja on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses kaebaja kambri olmetingimuste mittevastamisega nõuetele, samuti motiivil, et lähedastega suhtlemise piiramisega riivati tema kodu ja eraelu puutumatust ning põhjusel, et kaebajale ei võimaldatud arstiabi. Antud vaidluse raames kontrollib kohus, kas esines eeltoodud asjaoludel vastustaja õigusvastane ja süüline tegevus/tegevusetus ning kas mittevaraline kahju on kaebajale tekkinud ning kas esineb põhjuslik seoses kahju tekkimise ja vangla õigusvastase ja süülise tegevuse/tegevusetuse vahel. Seega, kui kaebaja ise keeldus toidust, siis selline tegevus on kaebaja enda tegevus ning selle tuvastamine ei ole antud asja raames kaebajale vastustaja poolt kahju tekitamise tõendamiseks vajalik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja taotlus tunnistajana üle kuulata Margus Peberg tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab siinkohal, et arsti vastuvõtu mittevõimaldamist saab kaebuse esitaja tõendada omapoolsete pöördumiste esitamisega, milles kaebaja taotles arsti vastuvõttu. Vastustaja poolt on kohtule esitatud kaebaja pöördumised, millest nähtub, et kaebaja on 22.07.2011 pöördunud Harku ja Murru Vangla peaarsti poole kambri tingimustega seonduvalt ja soovinud arstiabi. 27.07.2011 on kaebajale vastanud meditsiiniosakonna juhataja, et kambri niiskus ei ole meditsiiniline probleem ning arsti vastuvõtule saamiseks tuleb pöörduda kontaktisiku poole. 2.08.2011 on kaebaja kirjutanud avalduse arsti juurde saamiseks ning kaebaja kinnitab 4.08.2011, et probleem on lahendatud. Kui kaebaja on esitanud veel pöördumisi arsti juurde saamiseks, mis on kaebaja arvates jäetud õigeaegselt lahendamata ja mistõttu on kaebajale tekkinud tema arvates kahju, tuleb tal need kohtule esitada või taotleda nende väljanõudmist kohtu kaudu vanglalt viidates kuupäevalise täpsusega konkreetsele pöördumisele. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.