Obsah (5)

§ 2§ 19§ 20§ 1§ 4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-3026 Haldusasi Exotique Luxberry OÜ kae

§ 2

lg 2 sätestab, et ettevõtlus

tähenduses on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Antud juhul on kaebaja alustanud tegelemist ettevõtlusega

mõttes - kaebaja on osutanud lektoriteenust Tartu Kutsehariduskeskusele. Selle asjaolu tõendamiseks esitas kaebaja maksuhaldurile koos käibemaksukohuslaseks registreerimise avaldusega ka tõendid – lektoriteenuste arve ja kaebaja arveldusarve väljavõtte. 6. Vastavalt

§ 19

lg 1 tekib käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus isikul siis, kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot.

§ 20

lg 2 kohaselt võib isik esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks ka siis, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud. Ehk sisuliselt on antud isikule õigus taotleda enda maksukohuslasena registreerimist nö vabatahtlikult enne registreerimiskohustuse tekkimist. 7. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et

§ 20

lg 2 ega ükski teine õigusakt ei sea isikule kohustust põhjendada maksukohuslaseks registreerimise vajadust või eesmärki. Küll aga võib maksuhaldur eeldada, et registreerimist taotleb isik selleks, et saada õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ja seeläbi oma äripartneritele ka konkurentsivõimelistel tingimustel teenust osutada. Kaebaja on maksuhaldurile ka selgitanud, et maksukohuslasena registreeritud isik saab pakkuda oma klientidele konkurentsivõimeliste hindadega teenust, omades sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Nimelt on enamus koolitusettevõtjatest maksukohuslasena registreeritud ja omavad seeläbi õigust kantavatelt kulutustelt maha arvata sisendkäibemaks. Sellise võimaluse puudumine pärsib oluliselt kaebaja konkurentsivõimet. 8.

§ 20

lg 41 esimene lause sätestab, et isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Maksuhalduri roll on kontrollida, kas üks nendest eeldustest on täidetud avalduse esitamise ajal ning kui üks kahest eeldusest on täidetud, siis peab maksuhaldur isiku maksukohuslasena registreerima. Kontrolli eesmärk on kaebaja arvates see, et välistada fiktiivsete tehingute alusel registreeringu andmine, mis oleks ilma täiendava kontrollita sisuliselt võimalik. Antud juhul on fakt see, et ettevõtlusega on alustatud ning on osutatud lektoriteenust Tartu Kutsehariduskeskusele. Tegemist ei ole fiktiivse tehinguga. Tähtsust ei oma registreeringu andmisel ka asjaolu, et avalduse esitamise ajaks oli toimunud vaid üks tehing.

ei näe ette kindlat tegevuse mahtu või käibe suurust. 9. Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei vaidle vastu sellele, et lektoriteenuste osutamine kui teenuse osutamine on ettevõtlus

§ 2lg 2 mõttes.

Küll aga ei ole kaebaja hinnangul maksuhaldur veendunud selles, et kaebaja “tegeleb ettevõtlusega”. Kaebajale jääb maksuhalduri otsusest mulje, et maksuhaldur tõlgendab “ettevõtlusega tegelemist” millegi katkematu ja pidevana. Lektoriteenuste osutamise iseloomust tulenevalt võib nö heal kuul olla teenuse osutamist (loengupäevi) mitu, samas teatud perioodil tegeletakse lektoriteenuse osutamiseks ettevalmistustega (loengute sisu ja kavade ettevalmistus ning turundustegevus). Samas kui kaebaja näiteks

1. aasta veebruarikuus ühegi loengupäeva ulatuses lektoriteenust ei osuta, kuid tegeleb sellel perioodil erialase kirjanduse omandamisega (ostab poest raamatu), selle läbitöötamisega ning asjakohase kohtupraktika läbitöötamisega, siis oleks kohatu öelda, et just sellel kuul kaebaja ettevõtluse kui sellisega ei tegele. 2
2. Kui kõnealust sätet tõlgendada nii, et isik võiks saada maksukohuslasena registreeritud vaid siis, kui ta aktiivselt “tegeleb ettevõtlusega”, siis võiks kaebaja puhul tulla kõne alla üksnes maksukohuslasena registreerimise avalduse esitamine loengupäeva keskel, kus avalduse esitamisele vahetult eelneks ja järgneks “ettevõtlusega tegelemine”. Kaebaja hinnangul ei ühtiks selline tõlgendus seadusandja tahte ja normi eesmärgiga.
3. Juhul, kui maksuhaldur leiab, et kaebaja avalduse esitamise hetkel enam ei tegelenud Eestis ettevõtlusega, on kaebaja hinnangul sellise asjaolu tõendamine maksuhalduri ülesanne. Maksuhaldur peaks eeldama isiku esitatud andmete ja informatsiooni õigsust ning eeldama seda, et kui isik juba on alustanud ettevõtlusega tegelemist Eestis, siis ta seda ka jätkab.
4. Kaebaja juhib tähelepanu ka sellele, et juhul, kui isik esitab maksuhaldurile täiendavaid tõendeid ja annab täiendavaid selgitusi, peaks maksuhaldur neid ka otsuse (haldusakti) tegemisel kaaluma või vähemalt põhjendama, et miks ta mõned tõendid või argumendid tähelepanuta jätab. Antud vaidluse puhul maksuhaldur ei ole sisuliselt põhjendanud kaebaja poolt esitatud tõendite ja esitatud seisukohtade tähelepanuta jätmist (valikulist tähelepanu pööramist). Näiteks ei ole maksuhaldur põhjendanud seda, et miks ta on jätnud kaalumata ettevõtlusega tegelemise tõendina kaebaja poolt esitatud pearaamatut. 13.

§ 20

lg 41 neljas lause sätestab, et maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. See säte väljendab otseselt, et maksuhaldur saab isiku jätta registreerimata vaid siis, kui isik ei tegele ettevõtlusega. Üheski

käibemaksukohustuslasena registreerimise sättes ei ole mainitud seda, et milline peab olema registreeringu eesmärk. Avalduse tegemise loogiline eesmärk ongi saada avaldus rahuldatud, antud juhul saada käibemaksukohustuslaseks.

1. Maksuhaldur peab põhjendama, millest lähtuvalt on ta leidnud, et isik ei tegele ettevõtlusega, kuigi on tõendatud ettevõtlusega alustamine. Maksuhaldur ei ole seda põhjendanud. Maksuhaldur on ettevõtlusega tema hinnangul mittetegelemise põhistamise asemel pikalt lahanud seda, mida on varasemalt väidetavalt teinud kaebaja juhatuse liige Siim Kuusik. Kaebaja hinnangul ei puutu antud juhul kaebaja poolt esitatud avalduse rahuldamisesse või rahuldamata jätmisesse see, et millega on kaebaja juhatuse liige varasemalt tegelenud.Kaebaja juhib tähelepanu ka sellele, et kaebaja taotles enda maksukohuslasena registreerimist, mitte aga enda juhatuse liikme Siim Kuusiku maksukohuslasena registreerimist.
2. Kaebaja hinnangul diskrimineeritakse Siim Kuusikut tema võimekuse tõttu juhtida erinevaid äriühinguid.
3. Maksuhaldur ei ole hinnanud seda, et kaebaja juhatuse liige on tunnustatud lektor (õigusalaste koolituste valdkonnas) ja omab ka vastavat kutsetunnistust (andragoog II tase). Nimetatud asjaolu on kaebaja juhatuse liige korduvalt rõhutanud maksuhaldurile suulisi selgitusi andes ning märkinud ka kaebaja maksukohuslasena registreerimise avalduse lisas. Maksuhaldur ei ole pidanud vajalikuks sellise asjaolu tõele vastavust kontrollida ega täiendavat informatsiooni selle kohta koguda.
4. Kaebaja märgib, et maksuhaldur registreeris kaebaja juhatuse liikme poolt juhitava äriühingu Silenzio Consultazione OÜ 16.12.2011 maksukohuslaseks (kohustuse alguskuupäev 13.12.2011.a.) ilma, et oleks ühtegi lisatõendit või lisainfot soovinud. VASTUSTAJA SEISUKOHT
5. Maksuhaldur ei ole kunagi väitnud, et kaebaja ettevõtlusega tegelemine on leidnud kinnitust. Seda kinnitab ka asjaolu, et kooskõlas

§ 20

lõikega 41 edastas PMTK kaebajale 30.10.2011 korralduse nr 12.3/4933-1 lisatõendite esitamiseks ja selgituste andmiseks. Samuti nähtub otsusest, et kaebaja avaldus jäeti rahuldamata, kuna pole tõendatud, et isik tegeleks ettevõtlusega. Seega kaebaja väide on ebaõige ja paljasõnaline. Käesoleval juhul ongi küsimus selles, kas 3 väidetavat ühekordset teenuse osutamist ja selle eest tasumist saab lugeda

§ 20lõike 41 tähenduses ettevõtlusega tegelemiseks.

18.

§ 20

lõige 41 sätestab, et isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Seega selleks, et maksuhaldur registreeriks isiku käibemaksukohustuslaseks peab ta olema veendunud, et isik tegeleb ettevõtlusega või alustab ettevõtlusega tegelemisega.

§ 2

lõike 2 kohaselt on ettevõtlus

tähenduses isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemusest.

§ 1

lõike 1 punkti 1 järgi on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti ning

§ 4

lõike 1 punkti 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. Siinjuures on asjakohane viidata ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 9, mis avab maksukohustuslase ja majandustegevuse mõisted, kuna see aitab avada sõnaühendi „ettevõtlusega tegelemine“ sisu. Artikli kohaselt on maksukohustuslane iga isik, kes mis tahes paigas teostab mis tahes majandustegevust, olenemata nimetatud tegevuse eesmärgist või tulemusest. Majandustegevus on tootja, ettevõtja ja teenuseid osutava isiku mis tahes tegevus, sealhulgas kaevandamis- ja põllumajandusalane tegevus ning kutsealane tegevus. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil. Eeltoodust tuleneb, et „ettevõtlusega tegelemine“ kujutab endast isiku iseseisvat majandustegevust, mis on suunatud käibe tekkimisele – kauba müümisele või teenuse osutamisele ettevõtluse käigus ning kestva tulu saamisele. Seega on ettevõtlusega tegelemise kindlaks tegemisel üheks kriteeriumiks ka see, et tegutseda tuleb kestva tulu saamise eesmärgil, mis käesolevas asjas ei ole kinnitust leidnud.

1. Tulenevalt asjaolust, et kaebaja maksukohustuslaseks registreerimise avalduse alusel ei lugenud maksuhaldur ettevõtlusega tegelemist tõendatuks, kogus PMTK lisatõendeid ja tegi kaebajale korralduse lisatõendite ja selgituste andmiseks. Exotique Luxberry OÜ juhatuse liikme Siim Kuusiku selgitused ettevõtlusega tegelemise kohta olid üldsõnalised ja vastuolulised. Kaebaja juhatuse liige väitis, et ta ei tea, kas toimunud koolitus jääb ainukeseks või toimub koolitusi veel. Samas selgitas juhatuse liige, et registreeringut vajab isik selleks, et ta oleks klientidele usaldusväärne ja tal oleks sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Kaebaja seadusliku esindaja selgitustes esineb ebakõla. Vastustajale jääb arusaamatuks see, et isik põhjendab registreerimise vajadust sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamisega ja klientides usaldusvääruse tekitamiseks, kuid seejuures ise möönab, et toimunud koolitus võib jääda esimeseks ja viimaseks.
2. Kaebaja juhatuse liige on seoses äriühingu müügiga öelnud, et kui tuttavad soovivad ettevõtet osta, siis on see võimalik. Lisaks selgitas kaebaja juhatuse liige, et OÜ Paragrahv, mille ainuosanik ja juhatuse liige on samuti Siim Kuusik, tegeleb äriühingute müügiga ning äriühingute müügihind on kallim, kui äriühing on käibemaksukohustuslane. Siim Kuusiku selgitustest tuleneb, et kaebaja peab võimalikuks lektoriteenuste osutamise lõpetamist ja äriühingu müümist.
3. Kaebaja ettevõtlusega tegelemise seab kahtluse alla ka asjaolu, et käibemaksukohustuslaseks registreerimise avalduse lisa kohaselt leiab kaebaja kliendid juhatuse liikme tutvuste kaudu ning sadu koolitusi läbi viinud juhatuse liige omab väga laia tutvusringkonda, mis võimaldab maksukohustuslasel ettevõtluse käivitamise faasis hõlpsasi leida klientuuri. Samas juhatuse liikme selgitustest nähtub, et Exotique Luxberry OÜ-l puuduvad konkreetsed 4 kliendi/koostööpartnerid, samuti pole kaebaja tõendanud, et ta jätkab koostööd Tartu Kutsehariduskeskusega.
4. Võttes arvesse kaebaja juhatuse liikme vastuolulisi ja üldsõnalisi selgitusi on vastustaja seisukohal, et ühekordne juhuslik lektoriteenuse osutamine ei kujuta endast ettevõtlusega tegelemist. Samuti soovib vastustaja rõhutada, antud juhul ei saa pelgalt ühe tehingu põhjal lugeda piisavalt tõendatuks, et isik tõepoolest ettevõtlusega tegeleb. Selleks, et saaks lugeda isiku ettevõtlusega tegelevaks on maksuhalduril kohustus muu hulgas veenduda, et isik tegutseb püsiva tulu saamise eesmärgil. Antud juhul ei ole see kinnitust leidnud ning isegi juhatuse liikme enda ütlustest, ei tulene kindlat soovi lektoriteenuse osutamisega jätkata.
5. Kaebajal lasub kohustus maksuhaldurile tõendada, et ta tõepoolest ettevõtlusega tegeleb. Kui maksuhaldur leiab, et ettevõtlusega tegelemine pole piisavalt tõendatud on PMTK-l

§ 20lõige 41 alusel kohustus keelduda isiku registreerimisest.

Antud juhul ei ole kaebaja mitte mingil viisil tõendanud, et ta tõepoolest tegeleb ettevõtlusega ning seetõttu oli maksuhalduril kohustus keelduda isiku registreerimisest ja keeldumise otsus on õiguspärane. 24. Vastustaja nõustub kaebajaga aga selles, et

-st ega muust õigusaktist ei tule sõnaselgelt kohustust registreerida soovival isikul põhjendada registreerimise soovi, kuid PMTK ei nõustu täielikult sellega, et registreerimise puhul pole tähtsust, milleks seda tehakse. Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 740 SE III seletuskirjas toonitatakse, et

§ 20

lõike 41 puhul on tegemist sättega, mille eesmärk on ennetada käibemaksupettuste läbiviimise eesmärgil soovivate isikute registrisse kandmist (ühiskonna ja majanduse kaitsmine) ning tagada, et registrisse kantakse Eestis reaalselt majandustegevust omavad või omama hakkavad isikud.

1. Vastustaja rõhutab, et kui registreerida sooviv isik on osutanud vaid ühekordse teenuse, edasise tegutsemise kohta annab üldsõnalisi selgitusi ning Exotique Luxberry OÜ esindaja ja omanik on isik, kellele kuulub ka OÜ Paragrahv, mis tegeleb käibemaksukohustuslaseks registreeritud äriühingute edasimüügiga ning kaebaja juhatuse liige on varem tema poolt asutatud äriühingute puhul kasutanud sama mustrit (asutanud äriühingu, taotlenud äriühingu registreerimist käibemaksukohustuslaseks ühe osutatud teenuse alusel, peale käibemaksukohustuslaseks registreerimist võõrandanud äriühingu), siis on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, mida pole kaebaja suutnud tõendite esitamisega ümber lükata, et väidetava ühekordse lektoriteenuse osutamise eesmärgiks oli kasutada vastavaid dokumente ettevõtlusega tegelemise tõendamisel kaebaja käibemaksukohustuslaseks registreerimisel. Kaebaja säärane tegevus viib olukorrani, kus on võimalik osta äriühing, mis tegelikult ettevõtlusega ei tegele, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslase registris.
2. Vastustaja ei pea Exotique Luxberry OÜ omaniku ja juhatuse liikme, Siim Kuusiku, varasema käitumise analüüsi otsuses põhjendamatuks ja asjasse mittepuutuvaks. Teadaolevalt otsustab ettevõtte võõrandamise üle ettevõtte omanik. Kuna käesoleval juhul registreerimist taotleva isiku ainuomanik ja juhatuse liige Siim Kuusik, on varasemalt mitmel korral võõrandanud temale kuuluva ettevõtte vahetult peale käibemaksukohustuslaseks registreerimist, siis selle alusel on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et isik ei tegele ettevõtlusega, vaid selle omaniku eesmärk on saada ühe väidetavalt osutatud teenuse alusel registreering käibemaksukohustuslase registrisse ja hiljem äriühing võõrandada. 5 KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamatu, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
4. Vaidlust ei ole selles, et äriühingul on

§ 20

lõike 2 kohaselt võimalus taotleda enda käibemaksukohustuslasena registreerimist ka enne 16 000 eurose aastakäibe saavutamist. Eelduseks on aga siiski, et äriühingul on reaalne majandustegevus. 29. Kohtu hinnangul on maksuhaldur 09.12.2011 otsuses veenvalt põhjendanud, miks tema hinnangul ei ole OÜ-l Exotique Luxberry majandustegevust ja teinud seetõttu õiguspärase otsuse teda käibemaksukohustuslasena mitte registreerida. 30.

§ 20

lõikest 41 tulenevalt peab isik registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Ettevõtlusega tegelemise kontrolli eesmärk on välistada registrist isikud, kes ettevõtlusega tegelikult ei tegele, kuna sellise isiku puhul võib käibemaksukohustuslasena registreerimise tegelik eesmärk olla käibemaksupettuste toimepanemine või neis osalemine. Ettevõtluseks loetakse

§ 2

lõike 2 esimese lause kohaselt isiku iseseisvat majandustegevust, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest. Käibemaksuseaduses on selgitatud, mida mõista kauba või teenuse all (§ 2 lg 3), samuti on avatud võõrandamise mõiste sisu (§ 2 lg 5).

1. Riigikohus on käsitlenud ettevõtluse mõistet käibemaksuseaduse tähenduses näiteks otsustes haldusasjades nr 3-3-1-62-00 (p 1-2) ja 3-3-1-74-04 (p 10). Käibemaksukohustuslasena registreerimisel tuleb ettevõtlusega tegelemist hinnata konkreetse isiku tegevuse iseloomust ja asja eripärast lähtuvalt ning selle tõttu ei saa anda õigusaktides või kohtupraktikas üksikasjalikke ettekirjutusi, mida lugeda ettevõtlusega tegelemiseks. Ka ettevõtlusega tegelemise piisava tõendatuse määr sõltub konkreetsetest asjaoludest. Kui maksukohustuslasele jääb maksuseaduses kasutatud mõiste sisu ebaselgeks, on tal õigus nõuda MKS § 14 alusel maksuhaldurilt selgitusi. Kohus leiab, et ühekordne lektoriteenuse osutamine 2011 novembris 4 akadeemilise tunni ulatuses ei ole piisav väitmaks, et OÜ-l Exotique Luxberry oli majandustegevus. Kaebaja ei ole tõendanud ei maksuhaldurile ega kohtule, et peale 18.11.2011 Tartu Kutsehariduskeskuse poolt väljastatud arvel näidatu oleks olnud veel mingeid tehinguid tehtud. Samuti ei nähtu, et oleks tehtud mistahes investeeringuid, reklaami, läbirääkimisi või ettevalmistusi järgnevateks loenguteks. OÜ-d Exotoque Luxberry ei olnud otsuse tegemise seisuga põhjust lugeda reaalselt tegutsevaks äriühinguks, kellel oleks majandustegevus ja käive. Kui kaebajal tekib reaalne majandustegevus, saab ta esitada maksuhaldurile uuesti taotluse enda käibemaksukohustuslasena registreerimiseks.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja aga menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 6