← Eesti

3-10-3425/26

Obsah (7)§ 180§ 182§ 6§ 3§ 9§ 158§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprillil 2012. a, Tallinnas Haldusasja number 3-10-3425 Haldusasi H. G. R

§ 180lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1).

Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. H.G.R., V.R. K., G. T. ja F. S. esitasid
  2. aastal Tallinna Linnavalitsusele avaldused oma vanaemale L. T. kuulunud, endisel aadressil Vana-Pärnu mnt 5 asunud endise kinnistu nr 2654 ehitiste ja maa tagastamiseks.
  3. Nõmme Linnaosa Valitsus sõlmis 07.03.1996 L. S. ostu-müügi lepingu, mille kohaselt L. S. ostis ja Nõmme Linnaosa Valitsus müüs Vana-Pärnu mnt 5 korteri nr 4 koos sellele vastava muu osaga elamust, mis asus Tallinnas Nõmme Linnaosas. Nõmme Linnaosa Valitsus sõlmis 28.03.1996 E.-J. R. ostu-müügi lepingu, mille kohaselt E.-J. R. ostis ja Nõmme Linnaosa Valitsus 1 müüs Vana-Pärnu mnt 5 korteri 1 koos sellele vastava muu osaga elamust, mis asus Tallinnas Nõmme Linnaosas. Nõmme Linnaosa Valitsus sõlmis 28.03.1996 Ü. K. ostu-müügi lepingu, mille kohaselt Ü. K. ostis ja Nõmme Linnaosa Valitsus müüs Vana-Pärnu mnt 5 korteri nr 3 koos sellele vastava muu osaga elamust, mis asus Tallinnas Nõmme Linnaosas. Nõmme Linnaosa Valitsus sõlmis 18.04.1996 T. L. ostu-müügi lepingu, mille kohaselt T. L. ostis ja Nõmme Linnaosa Valitsus müüs Vana-Pärnu mnt 5 korteri nr 2 koos sellele vastava muu osaga elamust, mis asus Tallinnas Nõmme Linnaosas.
  4. ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2010 otsusega nr 12992 jäeti H. G. R., V.R. K.i ja G. T. endisel aadressil Vana-Pärnu mnt 5 asunud endise kinnistu nr 2654 hoonete ja maa tagastamise taotlused rahuldamata, kuna 1) vara 1/3 mõttelise osa omanik E. T. ei olnud seisuga 16.06.1940 Eesti Vabariigi kodanik, mistõttu ei saa tema ega tema pärijad olla omandireformi õigustatud subjektiks (otsuse punkt 2); 2) vara 1/3 mõttelise osa omaniku L. T. pärijatele on Saksamaa Liitvabariik maksnud kompensatsiooni (otsuse punkt 3); 3) vara 1/3 mõttelise osa omanik A. B. T. suri xx xx xxxx pärijateta ning seetõttu arvati temale kuulunud vara Tallinna Linna TSN Täitevkomitee 29.01.1952 otsusega nr 73 kohaliku nõukogu elamufondi kui vaibevara (otsuse punkt 4). Eelviidatud otsuse punktiga 5 otsustati Tallinna Linnavaraametil jätta otsuses toodud andmed endiste omanike ja vara registrisse kandmata (kd I, lk. 6-8).
  5. 02.11.2010 esitasid H.G.R., V. K. R. ja B.T. kui G. T. ainupärija Tallinna Halduskohtule kaebuse ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 31.08.2011 otsuse nr 12992 punktide 2-5 tühistamiseks, Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks vara tagastamise toimikute üleandmiseks maakonnakomisjonile asja uueks läbivaatamiseks ning taotluse teha kindlaks, et maja müümine neljale isikule maatükil, kus olid välja selgitamata omandiõiguse suhted oli õigusvastane (haldusasi nr 3-10-2838).
  6. 08.11.2010 määrusega tagastas kohus kaebajate nõude Vana-Pärnu mnt 5 asunud endise kinnistu nr. 2654 elamu korterite müügitehingute õigusvastasuse tuvastamise nõude pädevuse puudumise tõttu. 10.12.2010 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 08.11.2010 määruse osas, millega kaebus osaliselt tagastati. Ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebajad on esitanud kohtule eluruumide erastamise otsustuste kui haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise taotluse.
  7. 29.06.2011 määrusega jättis kohus kaebajate kaebuse esitamise tähtaja Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste õigusvastaseks tunnistamise nõudes ennistamata ning lõpetas vastavas osas menetluse. Kaebajad esitasid menetluse osalise lõpetamise määrusele määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
  8. 28.09.2011 määrusega eraldas kohus H. G. R., V.R. K.i ja B.T.i kaebuse Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt. 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste õigusvastaseks tunnistamiseks haldusasjast 3-10-2839 ja andis sellele uue haldusasja numbri 3-10-
  10. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 12.12.2011 kohtumäärusega H. G. R., V.R. K.i ja B.T.i määruskaebused ning tühistas Tallinna Halduskohtu 28.06.2011 määruse nr 3-10-2838 punktid 1 ja 2 ning saatis asja tagasi Tallinna Halduskohtule menetluse jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et kaebajate sooviks oli esitada kaebus Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste tühisuse tuvastamise nõudes, mitte aga õigusvastasuse tuvastamise nõudes. Tallinna Halduskohus jätkas pärast eelnimetatud kohtumääruse jõustumist H. 2 G. R., V.R. K.i ja B.T.i kaebuste menetlemist Nõmme Linnaosa Valitsuse Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustuste tühisuse tuvastamise nõudes. KAEBAJA VÄITED
  11. Vastustaja sõlmis Vana-Pärnu mnt 5 korterite elanikega õigusvastaselt ostu-müügilepingud, kuid ostu-müügitehingutele eelnes vastustaja poolne eluruumide erastamise otsuste tegemine. Kuna Vana-Pärnu mnt 5 hoonete ja maa kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kompenseerimise menetlus oli pooleli, siis nõustus vastustaja õigusvastaselt Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamisega. Sellised vastustaja eluruumide erastamise otsustused on tühised. Vastustaja ei oleks tohtinud kuni haldusmenetluse lõppemiseni Vana-Pärnu mnt 5 asuva kinnistuga käsutustehinguid teha, millele viitab ka ORAS § 18 lg
  12. Saksa õiguse kohaselt on seadusega vastuolus olevad ja eriti suurte vigadega haldusaktid mitte üksnes õigusvastased, vaid ka tühised. Vana-Pärnu mnt 5 korterite võõrandamise otsustuste tegemise ajal oli elus üks endise omanike lastest ning vastustajal oli võimalus seda kindlaks teha dokumentidega tutvudes. Kaebajad ei pidanud ette nägema, et nende korterid müüakse salaja nende seljataga maha, samas ei saanud nad aastatel 1996 kuni 1999 midagi teha, kuna nende suhtes puudus subjektiotsus, millele kaebajad saanuks tugineda. Kaebajate põhjendatud huviks on esitada tuleviks kahju hüvitamise nõue Tallinna linna vastu, kuna pika aja möödumise ja kortereid erastanud isikute õiguskindluse tagamise vajaduse tõttu ei ole erastamistehingute tagasipööramine ilmselt eriti perspektiivikas. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  13. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt oli eluruumide erastamisel kohustatud ette valmistama ostu-müügilepingu notariaalseks tõestamiseks alljärgnevad dokumendid: riiklik ehitisregistri kinnitatud väljavõte eluruumi kuulumise kohta müüjale; tõend, et vastavale eluruumile ei ole esitatud avaldust tagastamiseks või kompenseerimiseks; tõend et vastav eluruum ei ole lülitatud erastamisele mittekuuluvate objektide nimekirja, ei kuulu tööandja eluruumide hulka, ei ole riikliku või kohaliku kaitse all ega kuulu ajaloolisse kaitsetsooni või leping kohustuste ja sanktsioonide kohta kaitserežiimi rikkumisel; eluruumi hindamise akt ja järelmaksukohustus (järelmaksuga erastamisel); linnaosa valitsuse otsus hinna alandamise kohta; tõend selle kohta, et eluruumi üürniku vastu ei ole esitatud hagi üürilepingu muutmiseks, lõpetamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Linnaosa vanema korraldus ei olnud eluruumide erastamise aluseks ning selliseid korraldusi ei antud ühegi eluruumi erastamiseks. Vastustaja taotleb jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Käesolevas haldusasjas on kaebajad vaidlustanud Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise otsustused, taotledes viimaste tühisuse tuvastamist. Vaidlus puudub selle üle, et korraldusi eeltoodud korterite erastamiseks faktiliselt paberkandjal vormistatud ei ole. Samas on Tallinna Ringkonnakohus
  15. detsembri
  16. a määruses haldusasjas nr. 3-10-2838 (praegune haldusasi nr. 3-10-3425) leidnud, et hoolimata otsustuste kirjalikult vormistamata jätmisest on tegemist haldusaktidega. Ka asus Tallinna Ringkonnakohus viidatud määruses seisukohale, et „kaebuses on esitatud eluruumide erastamise otsustuste kui haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise taotlus. Sellise taotluse esitamine on ette nähtud

§ 6lg 3 p-s 1.

Haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise taotluse lahendamine kuulub vastavalt

§ 3lg 1 p-le 1 halduskohtu pädevusse“ (kd I, lk.

41-43).

  2. detsembri 2011 määruses haldusasjas nr. 3-10-3425 (endine 3-10-2838) muutis Tallinna Ringkonnakohus oma varasemat seisukohta kaebajate nõude osas, leides: „ Ringkonnakohtu 3 hinnangul on halduskohus käesolevas asjas käsitlenud ekslikult kaebajate taotlust

§ 6

lg 3 p 1 kohase taotlusena.“ Samas asus ringkonnakohus ka seisukohale, et „kohtusse on pöördutud tuvastusnõudega otsustuste tühisuse tuvastamiseks ning

§ 9

lg 6 järgi võib kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks esitada tähtajatult, mistõttu ei tõusetu tähtaja rikkumise küsimust ja tähtaja ennistamise vajadust.“ Viidatud otsuses lahendas ringkonnakohus ka kaebajate kaebeõiguse küsimuse, leides: „Kaebajad on selgitanud oma põhjendatud huvi sooviga esitada Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõue, mööndes, et pika aja möödumise ja kortereid erastanud isikute õiguskindluse tagamise vajaduse tõttu ei ole erastamistehingute tagasipööramine ilmselt eriti perspektiivikas. Ringkonnakohus leiab, et kaebajate väljatoodud põhjendatud huvi on piisav tühisuse tuvastamise kaebuste menetlemiseks“ (kd I, lk. 206-209). Seetõttu kohus kaebajate kaebeõiguse teemal rohkem ei peatu. Kaebajate põhjendatud huvist lähtudes ei pidanud kohus vajalikuks kaasata käesoleva haldusasja menetlusse võimalikke korterite omanikke.

  1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 63 sätestab tühise haldusakti tunnused. HMS § 63 lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
  2. Riigikohus on haldusakti tühisuse tuvastamise kaebuse rahuldamise osas leidnud järgmist: „Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega“ (
  3. märtsi
  4. a määrus asjas nr. 3-3-1-21-03, p 13). Seega saab kohus kontrollida võimalike haldusaktide kooskõla vaid HMS § 63 lõikega 2, mitte HMS §-ga 54, mis sätestab õiguspärase haldusakti tunnused.
  5. Kaebajad tuginevad haldusaktide tühisust väites ORAS § 18 lõikele 1.

§ 158

lg 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. Seega tuleb kohtul hinnata, kas vaidlustatud haldusaktid olid võimaliku andmise ajal kooskõlas ORAS §-ga 18 ning kas vastuolu nimetatud sättega võib kaasa tuua haldusaktide tühisuse HMS § 63 lg 2 järgi. Kuni

  1. märtsini 1997 kehtis ORAS § 18 lg 1 järgmises redaktsioonis: „Kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ning teistel juriidilistel ja füüsilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud vara omandivormi muuta, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud.“ Riigikohus on nimetatud sätte tsiteeritud redaktsioonis tõlgendamisel asunud seisukohale, et ORAS § 18 lg 1 eesmärk on vältida tehinguid, millega kaasneks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise võimatus. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab seadus ka tagajärje: keeldu rikkuvate tehingute kehtetuse (Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a 4 otsus asjas nr. 3-2-1-158-00 ning
  4. aprilli
  5. a otsus asjas nr. 3-2-1-44-03). Mõlemas viidatud kohtuasjas pidasid kohtud tsiviilkohtumenetluse korras võimalikuks tuvastada ORAS § 18 lõikega 1 vastuolus olevate ostu-müügilepingute tühisust. Kehtiv ORAS § 18 lg 1 (sätet muudeti omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seadusega – RT I 1997, 13, 210) näebki ette ORAS § 18 lõikes 1 märgitud keeldu rikkuvate tehingute tühisuse.
  6. H. G. R., V. K.i, G. T. ja F. G. S. Vana-Pärnu mnt. 5 vara tagastamise toimikust nähtub, et avaldused Vana-Pärnu mnt 5 vara tagastamiseks esitati
  7. aastal ning võeti Tallinna Linnavarade Ameti teatiste kohaselt vastu
  8. aastal ehk enne
  9. aastat (vara tagastamise toimiku lk. 170-173; 179; 181-182a; 186-188, 190). Vaidlus puudub selle üle, et
  10. a. seisuga ei olnud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjon veel õigusvastaselt võõrandatud vara koosseisu kohta otsust teinud, kuid avaldused esitanud isikute taotlustest ning nende menetlemisest vara tagastamise toimikus võib teha järelduse, et ei saanud olla kahtlust selles, millise vara suhtes taotlused esitati. Seetõttu on kohus seisukohal, et ORAS § 18 lõikes 1 sätestatud vara omandivormi muutmise keeld kehtis ka Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamise suhtes.
  11. Olenemata eeltoodust on kohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusaktide tühisus ei saa tugineda ORAS § 18 lõikele
  12. Nimelt ei saa HMS § 51 tunnustele vastavat haldusakti samastada korteri võõrandamistehinguga, kuid ORAS § 18 lg 1 sätestab tehingute, mitte haldusaktide kehtetuse. Seetõttu saab kohus erastamistehingute aluseks olevate haldusaktide tühisust tuvastada vaid HMS § 63 lg-s 2 sätestatud aluste esinemisel. Kohus möönab, et kohtul puuduvad paberkandjal haldusaktid, mille kooskõla HMS § 63 lg-s 2 märgituga oleks võimalik kontrollida. Seetõttu hindab kohus haldusaktide võimalikku tühisust Nõmme Linnaosa Valitsuse
  13. aastal Vana-Pärnu mnt 5 korterite 1-4 erastamiseks sõlmitud ostu-müügilepingutest ja nende lisadest nähtuvate andmete alusel. Kohtule esitatud eluruumide erastamise ostu-müügi lepingutest ei saa kohus ilmselgelt järeldada seda, et võimalikud eluruumide erastamise otsustused oleks teinud selleks pädevust mitteomav haldusorgan, selgusetu oleks haldusakti adressaat või kohustaks haldusorgan haldusakti adressaate toime panema õigusrikkumise. Ka puudub kohtul alus lepingute põhjal järeldada, et erastamisotsuste tegemisel ei olnud selged poolte õigused ja kohustused, kohustused olid vastukäivad või neid ei olnud muudel objektiivsetel põhjustel kellelgi võimalik täita. Asjaolu, et lepingutele eelnenud haldusorgani otsuseid eluruumide erastamiseks oli võimalik täita kinnitavad ka eluruumide üürnike ning Nõmme Linnaosa Valitsuse vahel sõlmitud ostu-müügi lepingud. Seetõttu ei saa kohus tuvastada erastamisotsustuste tühisust HMS § 63 lõike 2 alusel.
  14. Eeltoodud kaalutlustel jääb kaebus rahuldamata. Vastavalt

§ 108lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Tiina Pappel kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.