3-12-2200/18

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene 11. detsember 2012, Tartu Haldusasi AS Eesti Eine kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 7. juuni 2012. a toetuse tagasinõudmise otsuse nr 13-6/1206 ja 19. septembri 2012. a vaideotsuse nr 13-4/264 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2012. a määrus AS Eesti Eine määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-2200 Kaebaja AS Eesti Eine, esindaja v. adv Ott Saame Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2012. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 7. juuni 2012. a otsusega nr 13-6/1206 nõuti AS-lt Eesti Eine 1. septembri 2011. a otsuse nr 13-6/1688 alusel välja makstud toetuse tagasimaksmist. AS Eesti Eine esitas PRIA-le vaide otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid 19. septembri 2012. a vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. 2. AS Eesti Eine esitas 19. oktoobril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse nimetatud otsuse tühistamiseks. Vaidlustatav otsus on kaalutusvigadega ning õigusvastane. Vaideotsuses on antud otsuse õiguspärasusele ebaõige hinnang ning vaideotsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ja on põhjendamata. 3. Koos kaebusega esitas AS Eesti Eine Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada eelnimetatud otsuse kehtivus kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt peatada nimetatud otsuse täitmine. Esialgse õiguskaitse taotluse põhjenduste kohaselt omab toetuse tagasinõudmine väga suurt mõju kaebaja majanduslikule olukorrale ning võib päädida raskuste tekkimisega lepingute täitmisel. Kuna kaebaja peamised lepingupartnerid on haiglad, koolid ja lasteaiad, on valdav enamus kaebaja toitlustusteenuse osutamise lepinguid vähempakkumistel põhinevad avaliku asutusega sõlmitud lepingud, mis on võrdlemisi madala kattega. Kuivõrd toetuse tagasinõudmise mõju kaebaja ettevõtte rahavoole oleks märkimisväärne, võib toetuse tagasinõudmine avaldada niigi madala kattega lepingute täitmisele ning osutatava teenuse kvaliteedile olulist negatiivset mõju. Väärib rõhutamist, et kaebajal on kohustused toitlustada suurt hulka patsiente ja tudengeid igapäevaselt. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine võib avaldada mõju ka kaebaja palgafondile, mis võib sundida kaebajat pöörduma krediidiasutuste poole, et säilitada võimekus maksta korrektselt töötasusid. Kaebaja on toetuse realiseerinud taotletud tegevuse tarbeks, mistõttu oleks ebamõistlik saavutatud nurjamine olukorras, kus taotluse tagasinõudmise õigus on niivõrd kaheldav ning esialgse õiguskaitse ajutise rakendamisega kaasnevad tagajärjed vastustajale niivõrd väheintensiivsed. Lisaks ei ole kaebus ilmselt perspektiivitu ning puuduvad ülekaalukad avalikud huvid, mis õigustaks taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmist. 4. Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2012. a määrusega jäeti AS Eesti Eine esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt on taotlus põhjendamatu. Määruse põhjenduste kohaselt võib kaebaja muuta end kohtuvaidluse ajal teadlikult maksejõuetuks ja vältida lõppkokkuvõttes tagasinõutavate summade tagasimaksmist täies ulatuses. Avalikes huvides on vajalik tagada, et vaidlustatud haldusakti täitmise võimalus ei langeks üldse ära ning haldusakti täitmine ei muutuks kaebaja tegevuse tulemusena oluliselt keerukamaks. Kaebuse rahuldamise korral kuulub toetussumma kaebajale tagastamisele, seega on kaebaja õigused kaitstud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib muuta PRIA toetuse tagasinõude otsuse täitmise võimatuks. Lisaks ei ole PRIA oma senise halduspraktika käigus pooleliolevas kohtumenetluses saatnud tagasinõudmise otsuseid sundtäitmisele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. AS Eesti Eine esitas 7. novembril 2012 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 24. oktoobri 2012. a määruse tühistada ning peatada kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni PRIA 7. juuni 2012. a otsuse nr 13-6/1206 kehtivus või alternatiivselt täitmine. Määruskaebuse põhjendused:

1. a)Halduskohus ei ole korrektselt tuvastanud kaebaja õiguskaitsevajadust ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise ettenähtavaid tagajärgi kaebaja jaoks. Ebaõige toetusraha tagasinõudmine kaebajale kohtumenetluse kestel siiski kaasa tuua väga rasked majanduslikud tagajärjed, mille kõrvaldamine hiljem on ebamõistlik.
2. b)Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise ettenähtavate tagajärgede hindamisel lähtunud alusetutest kaalutlustest. Kaebajale jääb arusaamatuks halduskohtu ja vastustaja seisukoht, et kaebaja asub end kohtumenetluse ajal teadlikult maksejõuetuks muutma. Kaebaja ei ole teinud midagi, mis põhjustaks temalt sellise käitumise ootamist. Samas ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tegelikkuses kaebaja hinnangul välistada seda, et kaebaja muutub mistahes põhjusel menetluse kestel maksejõuetuks.
3. c)Halduskohus ei ole analüüsinud kaebaja õigustatud huve ega ole neid teiste protsessiosaliste huvidega sisuliselt kaalunud. Halduskohus on jätnud arvestamata asjaolu, et õiguspäratu oleks nõuda tagasi toetust, mille väljamaksmine on toimunud kooskõlas õigusaktidega. Sellest tulenevalt on halduskohtul jäänud tähelepanuta mitmed negatiivsed tagajärjed, mis kaasnevad toetuse tagasimaksmisega. Avalik huvi antud asjas seisneb ka selles, et Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud toetusi ei küsitaks tagasi ennatlikult või õiguspäratult. 6. PRIA vastust määruskaebusele ei esitanud. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Määruskaebus jääb rahuldamata. 8. Iseenesest on õige võtta rahalise kohustuse täitmise takistamisele suunatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvesse ka seda, kas kaebaja võib muuta end kohtuvaidluse ajal teadlikult maksejõuetuks ja vältida lõppkokkuvõttes tagasinõutavate toetussummade tagasimaksmist täies ulatuses. Aga et sellele argumendile tuginedes esialgset õiguskaitset kohaldamata jätta, kui muud esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud, peaks ringkonnakohtu hinnangul olema oht kaebaja maksejõuetuks muutmiseks teatud reaalse tõsidusastmega. Esinema peaksid mingid konkreetsed asjaolud, mis viitavad sellele, et oht kaebaja maksejõuetuks muutmiseks lahendatavas asjas tõepoolest esineb. Sellega ei ole sama kaalukas üksnes abstraktne väide, et kaebaja võib end maksejõuetuks muuta. Käesoleval juhul on halduskohus piirdunud just abstraktse väitega, et kaebaja võib end maksejõuetuks muuta. Konkreetsetele asjaoludele, mis seda ohtu kinnitaksid, halduskohus ei viita. Sellele ei viita ka vastustaja. 9. See ei ole siiski halduskohtu määruse tühistamise ja esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks. Vastustaja on kinnitanud, et PRIA senine halduspraktika on selline, et poolelioleva kohtumenetluse käigus ei saadeta tagasinõudmise otsuseid sundtäitmisele. Sellele ei vaidle vastu ka kaebaja, ehkki leiab, et see asjaolu ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist. Ringkonnakohtu arvates välistab see asjaolu praegu siiski esialgse õiguskaitse kohaldamise. Sisuliselt tuleneb sellest asjaolust, et väidetud kahjuliku tagajärje ohtu kaebajale ei ole. Kui otsust ei täideta ega pöörata sundtäitmisele, siis ei jää kaebaja ilma ka oma rahalistest vahenditest ning seega puudub tegelikult esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldus HKMS § 249 lg 1 mõttes. 10. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei aitaks ära hoida ka tasutava summa suurenemist intressi näol. Tagasinõudeotsuse kohaselt tuleb kaebajal tasuda alates otsuse teatavakstegemisest kuni toetuse tagasimaksmiseni intressi (tl 35). Kui esialgne õiguskaitse lõppeb ja kaebus jääb rahuldamata ning haldusakt kehtima, siis mõjub esialgse õiguskaitse äralangemine tagasiulatuvalt - see tähendab, et isikul tekib kohustus tasuda raha ning maksta intresse tagasiulatuvalt, st alates sellest ajast, mis oli haldusaktis ette nähtud (RKHKo 3-3-121-08, p 8). Seega ei mõjutaks esialgse õiguskaitse kohaldamine käesolevas asjas tasumisele kuuluva summa suurust. 11. Seetõttu ei ole kaebajale arvestatavat kahjulike tagajärgede ohtu ning esialgse õiguskaitse kohaldamine pole põhjendatud. Ringkonnakohus osundab, et tagasinõudeotsuse sundtäitmise alustamise korral on kaebajal võimalik alati esitada esialgse õiguskaitse taotlus uuesti Madis Ernits Maili Lokk 3 Einar Vene