KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 04.11.2011; Tallinn Haldusasja number 3-09-2605 Haldusasi A.K.i kaebus Maksu- ja Toll

§ 8

lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. A.K.ile etteheidetavad teod on maksuhaldur võtnud kokku vastutusotsuse punktis 4.2 „A.K.i tegevus juhatuse liikmena“. Sellest punktist nähtuvalt maksuhaldur aga ei heidagi kaebajale ette

§-st 8 tulenevate kohustuste rikkumist, vaid väidab hoopis, et kaebaja jättis täitmata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg 5 nõuded. Selline süüdistus ei saa aga olla vastutusotsuse tegemise aluseks. PMTK otsus peaks olema põhistatud mõne § 8 kohustuse rikkumisega. See, et A.K. tegi töötajatele väljamakseid, mida hiljem ei deklareeritudki, ei ole oluline, kuna väljamakse tegemine ning selle deklareerimine on täiesti erinevad asjad ning tema tehtud väljamakse deklareerimine ei olnud ju enam tema kohustus. 21.

§ 40

kohaselt peab PMTK tõendama, et konkreetse isiku tegevus põhjustas maksuvõla ja täidetud peab olema §

1. Vastutusotsuse lk 36 punktist 4.1 tulenevalt on J.K. selgitanud oma tegevust deklaratsioonides esitatud andmete ja tšekkide päritolu kohta ning tunnistanud oma tahtlust. On selgitanud ka seda, et teised juhatuse liikmed ei olnud tema tegevusest teadlikud. Otsuse lk 37 on PMTK tegelikult ise tuvastanud, et raamatupidamine oli J.K.i ülesanne, mis teeb kummastavaks maksuotsuse lõppjärelduse kõigi solidaarvastutuse osas. Ilmselgelt ei olnud OÜ-s Kumetek nii, et kõigepealt esitas J.K. maksuhaldurile OÜ Kumetek deklaratsioonid, seejärel V.K. ja 4 siis A.K.. Samuti ei ole võimalik üksteise tegevusi dubleerida. Siit järeldub, et iga maksuvõla põhjustaja põhjustab mingis summa osas võla alati ainuisikuliselt.
2. Teiseks on vastutusotsuses maksuhaldur moonutanud kaebaja ütlusi. Leheküljel 39 kirjutab maksuhaldur, et kaebaja oli isikuks, kes tegi deklareerimata töötasu makseid. A.K. ei saanud seda ju eitada, kuna J.K. tunnistas oma tegevuse üles ja OÜ Kumetek tegevusest rääkides rääkiski A.K. J.K.i tegudest. 26.05.2004 A.K.i menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollist nähtuvalt (punkt 15) vastaski A.K. küsimusele, kas OÜ Kumetek on töötajatele maksnud deklareerimata töötasu. Samas on haldusasjas kogutud materjalidest nähtuv, et deklaratsioonidesse ja raamatupidamisse puutuvad küsimused olid juhatuse liikmetest J.K.i ülesannete hulgas. Kaebaja juhib tähelepanu, et töötajate ütlused OÜ Kumetek poolt palkade deklareerimise kohta ei ole üldse mitte mingid tõendid, kuna keegi ei too ehitajat objektilt kontorisse vaatama, mida raamatupidaja deklaratsiooni kannab. PMTK on loonud kunstlikke tõendeid.
3. Lisaks töötasude deklareerimise kohustuse täitmata jätmisele süüdistab PMTK A.K.i AS-i Betox Grupp fiktiivsete arvete maksmises ja küsimises. Kaebaja juhib tähelepanu, et AS Betox Grupp ja OÜ Kumetek vahel olid reaalsed majandussuhted ning AS Betox Grupp juhatuse liige V. Ž. suhtles tõepoolest OÜ Kumetek juhatuse liikmetega. Kaebaja vastuväide maksuotsusele ja vastutusotsusele on nüüd selles, et PMTK on ebaõigesti maksuotsuses ja vastutusotsuses märkinud nagu oleks AS Betox Grupp juhatuse liige V. Ž. 28.06.2006 öelnud, et A. ja V.K. tahtsid saada fiktiivseid arveid. 28.06.2006 ütles AS Betox Grupp juhatuse liige V. Ž., et AS Betox Grupp nimel küsisid arveid A. ja V.K., mitte A. Vastutusotsuse punktis 4.3 leheküljel 41 leiab PMTK, et deklareerimata töötasu maksmisega ja fiktiivsete arvete küsimisega tegeles hoopis V.K.. Sama PMTK otsuse leheküljel 37 süüdistab PMTK selles ka J.K.i. See asjaolu näitab, et tegelikkuses ei ole PMTK süvenenud, ega kindlaks teinud, kes isikuliselt andis deklareerimata töötasu töötajatele üle ja kelle ülesanne oli see deklareerida. Otsuse lehel 37 viitab PMTK ka ise V.K.i ütlustele, kus viimane kinnitab, et tema tegeles kassaga.
4. Kui PMTK juhatuse liikmete tööjaotust kahtluse alla ei sea, siis tuleb kaebus A.K.i suhtes tehtud vastutusotsuse tühistamise nõudes rahuldada. Kassa ja raamatupidamise eest vastutas J.K.. Käesoleval juhul A.K.i rasket hooletust või tahtlust ei saa esineda. Samamoodi on üheselt maksuasjas ja kohtumenetluse käigus kogutud tõenditega tõendatav, et A.K.il puudus puutuvus Rautakesko AS fiktiivsete arvetega. Seega ei saa A.K. vastutada maksuvõlgade eest, mis on tekkinud AS Rautakesko nimel esitatud arvete alusel tehtud väljamaksete alusel ning mille eest on PMTK määranud täiendavale tasumisele maksud. Seega igal juhul tuleks A.K.i vastutusotsusest jätta välja Rautakesko AS osas täiendav käibemaks 319867.- krooni ja täiendav tulumaks 440163.krooni. Kokku 760030.- krooni.
5. Kaebuse esitaja toonitab, et OÜ Kumetek ei ole tõend, millele saaks vastutusotsuse tegemisel tugineda. Vastasel juhul ei saaks vastutusotsust üldse vaidlustada kui mingil põhjusel on maksuotsus jäänud vaidlustamata – näiteks kaebetähtaja möödalaskmisel. 28.06.2006 protokollist nähtub koosmõjus teiste Ž. avaldustega PMTK-le, et Ž. ei ole saanud tegelikult aru, mis tähendab fiktiivne arve. Ž. seletab koos fiktiivse arve jutuga samas dokumendis ka seda, et AS Betox Grupp oli 28.06.2006 protokollis loetletud objektidel vahendaja ja Betox Grupp AS töid ei teinud ja OÜ-le Kumetek tegi need tööd reaalselt keegi teine. Seega selgitab Z. peatöövõtjate-alltöövõtjate suhet. Sellel protokollil on oluline tõenduslik tähendus, kuna siin ütleb Ž., et töid ei teinud OÜ Kumetek ise. Kui tööd tegi OÜ-le Kumetek Betox Grupp AS asemel ja OÜ Kumetek eest keegi muu äriühing, siis tuleb lugeda need arved ettevõtlusega seotuks ja täiendavat tulumaksu pole alust määrata. Mis puudutab V. Ž. ütlusi, siis tema on öelnud ka seda, et OÜ-le Kumetek ega selle juhatuse liikmetele mingit raha ei tagastatud. Raha kanti edasi muudele äriühingutele. Ka nende 5 äriühingute juhatuse liikmed on kinnitanud, et Kumetek OÜ-le ega selle juhatuse liikmetele nemad raha andnud ei ole. Maksuotsuse leheküljel 45 asuvast tabelist nähtuvalt määrati AS-de Rautakesko ja Betox Grupp arvetega koos kokku täiendavat tulumaksu 1163663.- krooni. Summa, millelt tulumaks arvestati oli 3311966.- krooni ning arvestati tulumaksu protsendi 26/74 alusel. Arvutuse kontroll näitab, et 26 % 3311966-st on 861111.- krooni, mitte 1163663.- krooni. Seega on OÜ-le Kumetek ainuüksi arvutusvea tõttu määratud 302552.- krooni eest alusetut maksu. 26.

§ 40

lg 1 näeb solidaarvastutuse ette üksnes

§ 8raske hooletuse ja tahtlusega toimepandu suhtes.

PMTK ei ole selles osas oma otsust põhistanud. See, et A.K. tegi töötajatele väljamakseid, mida hiljem ei deklareeritudki, ei ole oluline, kuna väljamakse tegemine ning selle deklareerimine on täiesti erinevad asjad ning tema tehtud väljamakse deklareerimine ei olnud ju enam tema kohustus. Ilmselgelt ei olnud OÜ-s Kumetek nii, et kõigepealt esitas J.K. maksuhaldurile OÜ Kumetek deklaratsioonid, seejärel V.K. ja siis A.K.. Samuti ei ole võimalik üksteise tegevusi dubleerida. Siit järeldub, et iga maksuvõla põhjustaja põhjustab mingis summa osas võla alati ainuisikuliselt.

1. Kaebuse esitaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta A.K.i kaebuse rahuldamata (tl 230232).
3. Maksuotsustes ja vastutusotsuses sisalduvad maksuhalduri seisukohad selle kohta, et OÜ Kumetek on kontrollitaval perioodil kajastanud maksudeklaratsioonides valeandmeid, s.h vähem deklareerinud äriühingus töötanud isikutele töötamise eest töötasuna väljamakstud summasid, OÜ Kumetek ei ostnud maksuotsuse lisas 3 toodud Rautakesko AS-i 92 arve alusel materjale Rautakesko AS-ilt ning AS Betox Group väljastas OÜ-le Kumetek fiktiivseid arveid ning reaalselt AS Betox Group väljastatud arvete alusel äriühing OÜ-le Kumetek teenuseid ei osutanud, ei ole oletuslikud ega paljasõnalised, vaid tuginevad konkreetsetele tõenditele. Kaebaja ei ole maksuotsuste ja vastutusotsuse järeldusi millegagi ümber lükanud. Kaebaja on kohtumenetluses üksnes paljasõnaliselt eitanud enda vastutust eeltoodu suhtes ning esitanud vastutusotsuse ja maksuotsuse konteksti moonutavalt maksuhalduri seisukohti, mis ei anna aga maksuhalduri seisukohtadest erinevale seisukohale asumiseks alust.
4. Kaebaja seisukoht rajaneb väitel, et juhatuse liikme A.K.i solidaarvastutuse kohaldamise eeldused puuduvad. Vastustajale on kohtumenetluses kaebaja võetud positsioon üllatav, et kaebaja sisuliselt eitab oma seost OÜ Kumetek juhatusega ja osalemist juhatuse töös ning OÜ Kumetek tegevuse juhtimises. Maksumenetluses tuvastatud, et OÜ-d Kumetek esindasid suhtluses AS-iga Betox Group A.K. ning V.K., kes tahtsid saada fiktiivseid arveid AS Betox Group nimel. A.K.i PMTK-le 21.02.2009 antud selgitustest nähtub, et isik oli tegelikult teadlik, et “olid tšekid, millega tegeles Jevgeni ning need olid kehtetud”. A.K. on PMTK-le 26.05.2004 ning 29.03.2006 antud selgitustes ise öelnud, et teatud juhtudel töötajatele makstud töötasu/preemiaid OÜ Kumetek deklareerinud ei ole. Ainuüksi eelneva põhjal on alust järelduseks, et kaebaja osales OÜ Kumetek igapäevases juhtimises, mis põhines juhatuse kooskõlastatud tegevusel.
5. Vastutusotsuse tegemiseks ja maksukorralduse seaduse § 40 lg 1 kohaldamiseks lasus käesoleval juhul maksuhalduril kohustus tuvastada ja tõendada vastutusotsuses: A.K.’i süü tahtluse vormis, A.K.’i õigusvastane käitumine ja põhjuslik seos A. K. õigusvastase käitumise ja 6 maksuvõla tekkimise vahel. PMTK on seisukohal, et eelnimetatud eeldused on vastutusotsuses selge motiveeringuna välja toodud. Asjas kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et juhatuse liikmed osalesid aktiivselt ja kooskõlastatult äriühingu juhtimises ja igapäeva töös, sealhulgas esitasid raamatupidamise aluseks vajalikke dokumente. Kuna kaebaja on lähtunud valedest eeldusest, on kaebaja väide, et ajal mil ta ei olnud enam juhatuse liige ei saanud ta tagada OÜ Kumetek kohustuste täitmist, vale. Fiktiivsete arvete kajastamine raamatupidamises ja nn ümbrikupalkade maksmine on oma olemuselt tahtlikud maksuseaduste rikkumised. Nn ümbrikupalkade maksmist on kaebaja tunnistanud. Kõnesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus A.K. juhatuse liikmena ei ole täitnud oma kohustust korraldada (õigete andmetega) raamatupidamist ning ei ole esitanud raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele vastavaks raamatupidamiseks vajalikku teavet. A.K., kui äriühingu juhatuse liige ja seaduslik esindaja, oli teadlik fiktiivsete arvete deklareerimisest ja palgaväljamaksete deklareerimata jätmisest ning sellise käitumisega teadis, et deklareerimiskohustust rikutakse. A.K. oli kontrollitaval perioodil OÜ Kumetek juhatuse liige ja seega juriidilise isiku seaduslik esindaja, kelle ülesandeks oli esindada ja juhtida osaühingut, korraldada raamatupidamist ning kohustus tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. A.K.i tegevus, kasutades ära oma positsiooni esindatava äriühingu suhtes, on käsitletav tahtliku tegevusena, millega kahjustati esindatava äriühingu õigusi ning tekitati äriühingutele varalist kahju täiendavalt määramisele kuuluvate maksusummade näol. Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, millises osas on tahtluse põhjendatus puudulik, vaid viitab üksnes sellele, et ei ole tõendatud. Vastustaja toonitab, et tahtlik tegevus on otseselt seotud maksuvõla tekkimisega. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses maksuhalduri poolt tuvastatud tahtlusele ning sellele viitavatele asjaoludele vastu vaielnud, st et kaebuse esitaja on üksnes üldsõnaliselt väitnud, et tahtlus ei ole vastutusotsuses motiveeritud. PMTK on seisukohal, et vastutusotsuses on põhjalikult selgitatud, mis on viinud maksuhalduri veendumusele, et A.K. on vastutav maksukohustuste täitmata jätmise eest.
6. Maksuhaldur on seisukohal, et A.K., kes reaalselt kogu OÜ Kumetek tegevust organiseeris ja korraldas, oli teadlik, et tehinguid nende isikute vahel ei toimunud ja OÜ Kumetek on vähem deklareerinud äriühingus töötanud isikutele töötamise eest töötasuna väljamakstud summasid ning maksuhaldur on selgitanud seda jõustunud maksuotsuses. Kaebaja väidab, et samamoodi on üheselt maksuasjas ja kohtumenetluse käigus kogutud tõenditega tõendatav, et A.K.il puudus puutuvus Rautakesko AS fiktiivsete arvetega. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid nende asjaolude kohta. A.K. tahtliku ja õigusvastase tegevuse tulemusena, milleks on raamatupidamiskohustuse ja deklareerimiskohustuse rikkumine, on äriühingul tekkinud maksuvõlg. Täidetud ja motiveeritud on vastutusotsuse andmise eeldused ja juhatuse liikme vastutuse alused on tuvastatud. Vastustaja ei pea vajalikuks esitada vastuväiteid kaebaja väljamõeldistele selle kohta, mida maksuhaldur ei ole väitnud, näiteks, et OÜ Kumetek ei ole tõend, millele saaks vastutusotsuse tegemisel tugineda.
7. Mis puutub kaebaja väidetesse, et tulumaksu pole alust määrata, märgib vastustaja järgmist. Käesoleval juhul käib vaidlus selle üle, kas OÜ Kumetek poolt vaidlusaluste arvete alusel tehtud ülekanded (väljamaksed) on ettevõtlusega seotud kulu või mitte. Viimasel juhul tõusetub küsimus selliste väljamaksete tulumaksuga maksustamisest. Maksuhaldur on maksustamisel lähtunud asjaolust, et OÜ Kumetek oli teadlik, et ta teeb väljamaksed mittetegelikule teenuse müüjale. Seega tuleb vastata küsimusele, kas olukorras, kus ostja teeb teadlikult väljamaksed mittetegelikule müüjale, on põhjendatud need väljamaksed maksustada kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. OÜ Kumetek kassast on fiktiivsete arvete alusel tehtud sularahas väljamakseid tundmatutele isikutele, kelle isikusamasus on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega sätestatud korras tuvastamata. Vastustaja hinnangul ei saa ka välistada, et väljamakstud raha jõudis ringiga tagasi ülekandeid teinud OÜ-le Kumetek. Teisisõnu on tegemist olukorraga, kus kuludokument ei kajasta majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel ja väljamakse on tehtud teadlikult mittetegelikule 7 müüjale. Seega on tulumaksu määramine põhjendatud. Kui ostja (OÜ Kumetek) teadis, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga, siis on maksuhalduril õigus maksustada sellisele müüjale makstud summad kui ettevõtlusega mitteseotud kulutus.
8. Ülaltoodule tuginedes on PMTK jätkuvalt seisukohal, et esineb piisav ning selge kausaalne seos kaebuse esitaja käitumisaktide ning maksuvõla tekkimise vahel. A.K. on tahtlikult esitanud valede andmetega deklaratsioone. Maksuhaldur on põhjendatult asunud seisukohale, et A.K. on äriühingu OÜ Kumetek juhatuse liikmena korraldanud äriühingu raamatupidamist ja tegevust tahtlikult viisil, mis on kausaalses seoses äriühingu maksuvõlgade tekkimisega ning võimaldas A.K.il isikliku kasu saamist. PMTK on eelnevalt selgitanud, et A.K. on süüliselt rikkunud oma kohustusi. KOHTU PÕHJENDUSED
9. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud vastutusotsust, mis on tehtud lähtuvalt maksukorralduse seaduse § 40 lg-st 1 ja §-st 96 A.K.ile, J.K.ile ja V.K.ile kui maksuvõlgnikust osaühingu Kumetek juhatuse liikmetele. Eelnimetatud vastutusotsust vaidlustab A.K.. Teiste juhatuse liikmete kaebused haldusasjades 3-09-2408 ja 3-09-2604 on käesolevaks ajaks tagastatud halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 3 alusel ja vastavad määrused on jõustunud.
10. OÜ Kumetek maksukohustuste täitmist kontrolliti perioodi jaanuar 2003 kuni september 2004 osas ja 25.01.2007 koostati sellekohane maksuotsus nr 12-5/
11. Nimetatud maksuotsusega kohustati OÜ-d Kumetek tasuma 634 147 krooni käibemaksu, tulumaksu summades 1 163 663 ja 200 320 krooni, töötuskindlustusmakseid 12 681 krooni, sotsiaalmaksu 278 921 krooni ning kinnipeetud kohustusliku kogumispensioni makset 3 526 krooni, kokku 2 293 258 krooni (tl 191-215). Vastutusotsusest nähtuvalt fikseeriti osaühingu Kumetek maksuvõlg seisuga 29.04.2009 summas 2 049 107 krooni ning punktis 3 on toodud välja ka vastav tabel. Samuti on kirjeldatud maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks sooritatud toiminguid ning selgitatud, et 15.05.2009 edastas maksuhaldur vastava täitemenetluse algatamise avalduse summas 2 049 107 krooni (tl 24, pöördel). Nendes asjaoludes ei ole menetlusosaliste vahel sisulist vaidlust ka olnud. Vastutusotsuse punktis 5.1 on osundatud A.K.i 21.09.2009 seletusele, milles kinnitati, et praktiliselt lõppes OÜ Kumetek tegevus peale maksuotsuse kättesaamist
12. aasta veebruaris. Vastutusotsuse punktis 4.4 on maksuhaldur eraldi välja toonud asjaolu, mille kohaselt ei täidetud ka juhatuse liikme kohustust esitada lähtuvalt äriseadustiku § 180 lg-st 51 pankrotiavaldus kui osaühing oli maksejõuetu. Selles osas ei ole kaebuse esitaja samuti vastuväiteid esitanud.
13. Kaebuse esitaja vaidlustab vastutusotsust seonduvalt solidaarvastutuse kohaldamise eelduste väidetava puudumisega, maksuhalduri poolt tehtud valede järeldustega AS-lt Betox Group saadud fiktiivsete arvete osas ning 25.01.2007 maksuotsuses sisalduvate võimalike arvutusvigadega (kohtuistungi protokoll, tl 240-241). Kaebuse esitajal tekkis vastutusotsuse adressaadina õigus äriühingu suhtes tehtud maksuotsust ka sisuliselt vaidlustada sõltumata sellest, kas ta äriühingu seadusliku esindajana vaidlustamise võimalust vahetult maksuotsuse koostamise järgselt kasutas või mitte. Eelnimetatud võimaluse olemasolule on juhitud tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 02.04.2009 lahendis haldusasjas 3-07-
14. Seejuures ei ole kaebuse esitajatel vaja taolistes olukordades esitada eraldi maksuotsuste tühistamise taotlust, sest õiguste kaitseks piisab (vastavate) maksuotsuste õigusvastasuse tuvastamisest, et lahendada vastutusotsuse tühistamistaotlust. Lähtuvalt eelnimetatust nõudis kohus antud juhul haldusasja materjalide juurde Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt OÜ Kumetek suhtes 25.01.2007 koostatud maksuotsuse nr 12-5/43, avaldajal võimaldati esitada kaebuse kokkuvõtlikud seisukohad koos vastavate lisadega ning vastustajal sellekohased vastuväited (kohtuistungi protokoll, tl 188). 8 Kokkuvõtvate seisukohtade esitamine on oluline, sest varasema maksuotsuse kontrollimine praeguses menetlusjärgus võikski olla põhjendatud ainult selles ulatuses, mille menetlusosaline seonduvalt vastutusotsuse vaidlustamisega selgelt ja konkreetset kontrollimist võimaldavalt esile toob.
15. Menetlusosalised pidasidki vajalikuks lähtuda edaspidiselt eelkõige avaldaja 29.09.2011 kokkuvõtlikes seisukohtades väljatoodust ning vastustaja poolt 13.10.2011 esitatud sellekohastest vastuväidetest (kohtuistungi protokoll, tl 239).
16. Üheks kaebuse esitaja poolt tõstatatud põhiküsimuseks on solidaarvastutuse eelduste olemasolu või puudumine. Avaldaja hinnangul ei heidagi maksuhaldur ette maksukorralduse seaduse §-st 8 tulenevate kohustuste rikkumist, vaid väidab, et täitmata jäeti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg-s 5 toodud nõuded. Samuti peab kaebuse esitaja oluliseks, et raamatupidamine ei olnud A.K.i ülesanne, selle eest vastutas J.K. ja et töötasu deklareerimine ning vastavad väljamaksed on erinevad asjad (tl 220-221). Vastustaja viitab seoses eelnimetatuga maksukorralduse seaduse § 8 lg-le 1, mille kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Maksuhaldur tõi olulise aspektina välja veel asjaolu, mille kohaselt juhatuse liikmete poolset fikseeritud tööjaotust ei olnud ning maksumenetluse materjalist nähtuvalt tegelesid kõik juhatuse liikmed praktiliselt kõikide küsimustega (kohtuistungi protokoll, tl 240). Kohus nõustub siinkohal vastustajaga selles, et reeglina laieneb vastutus äriühingu igale juhatuse liikmele ja kui üksikasjalikku tööjaotust ei ole fikseeritud, siis ei ole erand aktsepteeritav. Vastutusotsuses on osundatud J.K.i seletusele, mille kohaselt tegeles (ka) A.K. dokumentidega, tööde organiseerimisega ning lepingute sõlmimisega (tl 9). Vastutusotsuses on viidatud veel V.K.i 21.02.2005 seletusele, mille kohaselt oli töö jaotatud juhatuse liikmete vahel nii, et iga juhatuse liige korraldas tööd oma kindlal objektil. Samuti osundatakse kaebuse esitaja 29.03.2006 seletusele, millest nähtub, et avaldaja oli teadlik vähemalt sellest, et lühikest aega tööl olnud töötajate palgad jäid deklareerimata (tl 9-10). Nimetatud seisukohti ei ole avaldaja ümber lükanud. 29.09.2011 kokkuvõtvatele seisukohtadele on lisatud OÜ Kumetek ühe lepingupartneri AS Betox Group tegevdirektori V. Ž. vastus maksuhalduri korraldusele, kuid see ei lükka vastutusotsuses väidetut ümber ning muuhulgas nähtub selle vastuse esimesest punktist, et suheldi siiski ka kaebuse esitajaga (tl 223). Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt ei heida maksuhaldur avaldajale ette mitte maksukorralduse seaduse §-st 8 tulenevate kohustuste rikkumist, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg-s 5 toodud nõuete täitmata jätmist. Eelnimetatu on ainult üheks aspektiks ja sellest ei saa teha taolist järeldust nagu kaebuse esitaja on teinud. Väide on toodud selleks, et täiendavalt motiveerida maksuhalduri põhimõttelist seisukohta, et taolises olukorras oli kohustuste rikkumise ja maksude tasumata jätmise puhul tegemist tahtliku tegevusega. Nimetatud seisukohaga tuleb nõustuda. Täiendavalt on viidatud juhatuse liikme individuaalse süü kindlakstegemise vajadusele ja kaebuse esitaja ei pea põhjendatuks vastutusotsuse tegemist A.K.i suhtes kui J.K. on omapoolset tahtlust tunnistanud ning selgitanud, et teised juhatuse liikmed ei olnud tema tegevusest teadlikud. Avaldaja esitas ka vastavad Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrused kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (tl 174-186). Samas ei lükka see maksuhalduri seisukohti ümber ja ei välista vastutust maksumenetluses. Seoses eelnimetatuga viitas vastustaja Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2011 lahendile haldusasjas 3-07-1863, milles aktsepteeriti näiteks juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamist ja süü tuvastamist tahtluse vormis olenemata sellest, et varasemas väärteomenetluses kvalifitseerus see hooletusest tulenevaks ettevaatamatuseks aga mitte tahtluseks (kohtuistungi protokoll, tl 242). Pealegi nähtub antud juhul vastavast kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest, et OÜ Kumetek raamatupidamisele esitas avansiaruandeid ka A.K., milles omakorda näidati AS Rautakesko nimelt võltsitud arveid ja kassaorderite kviitungeid. Selle kohta on kriminaalmenetluse lõpetamise määruses 22-punktiline tabel, mis hõlmab perioodi jaanuar 2003 9 kuni aprill
17. Kriminaalmenetlus lõpetati aga peamiselt seetõttu, et A.K. ei pruukinud olla teadlik, et avansiaruannetes näidatud arved olid võltsitud ja et avansiaruanded tõi allakirjutamiseks J.K.. Seega tõlgendati kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks ning menetlus lõpetati seoses kuriteokoosseisu puudumisega (tl 174-182). Samas nähtub eelnevast, et äriühingu juhtimise mõttes kaebuse esitaja siiski kõrvalseisev isik ei olnud ning kokkuvõtlikult tuleb järeldada eeltoodust, et maksuhalduri seisukohta kõigi kolme juhatuse liikme tegelemise kohta kõikide või peaaegu kõikide juhtimisalaste küsimustega, ei ole kaebuse esitaja poolt ümber lükatud. Sellest omakorda järeldub, et vastutus on solidaarne.
18. Teine osa kaebuse esitaja põhiväidetest seostub AS-i Betox Group juhatuse liikme V. Ž. poolt maksumenetluse käigus antud ütlustega ning nendest tehtud (väidetavalt) ebaõigete järeldustega OÜ-d Kumetek puudutanud eelnevas maksumenetluses ning järgnevalt ka vastutusotsuse koostamisel (kohtuistungi protokoll, tl 240). Kaebuse esitaja osundab kokkuvõtlikes seisukohtades maksuotsuses ja vastutusotsuses viidatule, mille kohaselt olevat V. Ž. öelnud 28.06.2006, et AS Betox Group nimel küsisid arveid A. ja V.K., mitte A.K. (tl 221). Avaldaja märgib veel, et samast 28.06.2006 protokollist nähtub koosmõjus teiste V. Ž. avaldustega, et ta ei saanud tegelikult aru, mida tähendab „fiktiivne arve“ ja et sooviti selgitada pelgalt peatöövõtjate ja alltöövõtjate vahelist suhet, sest AS Betox Group (kõiki) töid ei teostanud (tl 222). Vastustaja viitas seoses eelnimetatuga vastutusotsuse punktile 2, mille alapunktis 2.2.
19. on kajastatud ka V. Ž. poolt Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale antud seletusi (tl 18). Nendest nähtub, et V. Ž. suhtles OÜ-st Kumetek kahe vennaga, kes olid maksuametile raha võlgu ja kuna mujalt raha ei tulnud, siis hakkasid nad kajastama OÜ Maxcell fiktiivseid arveid oma raamatupidamises, et enammakstud käibemaksu tagasi saada. V. Ž. on selgitanud muuhulgas, et tegi A. ja V.K.ile arveid
20. aasta aprillist augustini ja raha kanti (kõigepealt) teistele osaühingutele, mille eest sai V. Ž. umbes 5% vahendustasu. Esitatud arvete alusel AS Betox Group osaühingule Kumetek töid ei teinud. Maksuhaldur on kindlaks teinud, et summad, mis laekusid OÜ-lt Kumetek AS-i Betox Group Hansapangas avatud arvelduskontole, on osaliselt üle kantud osaühingutele Carmenta, Alferro või Recotrade ja osaliselt on võetud sularahas pangaautomaatidest välja (vastutusotsuse p 2.2.4.). Vastutusotsuses on viidatud ka V. Ž. 28.06.2006 seletusele, mille kohaselt ei ole AS Betox Group osaühingu Kumetek objektidel tööd teinud (vastutusotsuse p 2.2.7.). Nimetatud suuliste selgituste protokoll on ka eraldi haldusasja materjalide juures (tl 224, pöördel). Mis puutub kaebuse esitaja väitesse selle kohta, et V. Ž. on suhelnud Kumetek OÜ-st A. K. aga mitte A.K.iga, siis võis olla tegemist lihtsalt erineva nimekasutusega ning sellel asjaolul vaidlustatud haldusakti suhtes sisulist mõju olla ei saa. Haldusasja materjalist ei nähtu, et lisaks vastutusotsuses nimetatud isikutele oleks võinud olla tegemist veel neljanda juhatuse liikmega. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et tervikmaterjalide pinnalt lähtudes ei saa asuda sellisele seisukohale, et V. Ž. poolsel sõnakasutusel seonduvalt fiktiivse arve mõistega oleks saanud olla kardinaalselt erinev tähendus võrreldes tavaarusaamadega. Seega ei anna avaldaja poolt toodud väited seonduvalt AS-i Betox Group juhatuse liikme V. Ž. ütluste ja tegevusega vastutusotsuse tühistamiseks alust.
21. Kolmanda põhiväitena on osundatud võimalikele arvutusvigadele OÜ Kumetek suhtes 25.01.2007 tehtud maksuotsuses nr 12-5/
22. Kaebuse esitaja asus seisukohale, et baassummalt 3 311 966 krooni pidi olema tulumaks 861 111 krooni , aga mitte 1 163 663 krooni (kohtuistungi protokoll, tl 241). Vastustaja pidas tulemust õigeks ning selgitas avaldaja poolt esitatud seisukohta sellega, et arvestus võis toimuda teistsugustel alustel (kohtuistungi protokoll, tl 241). Eelnimetatuga tuleb nõustuda, sest maksustataval perioodil oli tulumaksu määraks 26/74 ja maksustatav summa oli vaja enne maksumääraga korrutamist vastava arvuga (antud juhul 0,74) läbi jagada. Taoliselt arvutades on kaebuse esitaja poolt viidatud ja maksuotsuse p-s 2.4 nimetatud 1 163 663 krooni suurune tulumaks summalt 3 311 966 krooni, õigesti leitud. Samal leheküljel oleva tabeli nr 9 viimasest veerust nähtub samuti, et arvestamisele kuuluv tulumaks oli 26/74 (tl 214). Lähtuvalt 10 eeltoodust ei saa kaebust (osaliselt) rahuldada ka arvutustega seonduvate väidete alusel. Mis puutub AS Rautakesko nimel esitatud arvete pinnalt määratud maksudesse, siis selles osas on kirjalikku kokkuvõtet (tl 221) täpsustatud ning selgitatud, et tegemist ei olnud võimalike arvutusvigadega, vaid küsimus taandus avaldaja hinnangul peamiselt sellele, et A.K. nende teemadega ei tegelenud (kohtuistungi protokoll, tl 241). Selles osas nõustub aga kohus vastustaja seisukohaga, et kõik juhatuse liikmed tegelesid peaaegu kõikide küsimustega ning pidid olema vastavatest juhtimisalastest otsustustest teadlikud.
23. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kaebuse esitaja ei ole maksuotsuse ja vastutusotsuse järeldusi millegagi ümber lükanud. Avaldaja on esitanud kaebuse kokkuvõtlike seisukohtade juurde AS Betox Group juhatuse liikme V. Ž. vastuse maksuhalduri küsimustele ning ühe suuliste selgituste protokolli (tl 223-224), kuid need vastustaja seisukohti küsitavaks ei muuda. Kohus nõustub maksuhalduri poolt tõenditele antud hinnangute ja neist tehtud järeldustega ega pea vajalikuks käesoleva haldusasja materjali juurde lisatud maksuotsuse ning vaidlustatud vastutusotsuse seisukohti siinkohal enam rohkem üle korrata. Kaebus jääb rahuldamata.
24. Halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 93 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamist taotlenud ning seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Enno Loonurm Kohtunik