M Ä ÄR US Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2012, Tartu Haldusasja number 3-12-1863 Haldusasi Letofin Trading OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 15.06.
- a maksuotsuse nr 12.2-3/8171-41 tühistamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Letofin Trading OÜ määruskaebus Halduskohtu 13.09.
- a määrusele Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 13.09.
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). Edasikaebamise kord Tartu ASJAOLUD
- Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) 15.06.
- a maksuotsusega nr 12.2-3/8171-41 kohustati OÜ-d Letofin Trading tasuma täiendavalt käibemaksu summas 594 419,04 eurot. Kaebaja esitas vaide MTA 15.06.
- a maksuotsuse nr 12.2-3/8171-41 tühistamiseks. MTA 03.08.
- a vaideotsusega nr 6-12/956-2 jäeti vaie rahuldamata.
- Letofin Trading OÜ esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse MTA 15.06.
- a maksuotsuse nr 12.2-3/8171-41 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega peatada vaidlustatud maksuotsuse täitmine kuni vaidluse lõppemiseni. Määratud maksusumma on äärmiselt suur ja selle tasumine on käesoleval hetkel kaebaja jaoks ülejõu käiv. Kaebaja ei ole hetkel maksejõuetu, aga tal on vajadus jätkata oma majandustegevust, kuid tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Maksuvõla sissenõudmine võib kaebajale kaasa tuua negatiivseid pöördumatuid tagajärgi püsiva maksejõuetuse tekkimise näol. Maksuotsuses nõutud summa tasumisel ei suudaks kaebaja maksta töötajatele välja töötasusid ning muutuks püsivalt maksejõuetuks.
- Tartu Halduskohus jättis 13.09.
- a määrusega Letofin Trading OÜ taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Kaebaja põhjendus võimalikust püsivast maksejõuetusest on liiga üldsõnaline. Samuti ei ole kaebaja oma taotluses arvestanud võimalusega võtta likviidsete vahendite suurendamiseks laenu. Kaebaja tegevusmaht ja töötajate arv on viimasel ajal märkimisväärselt kahanenud. Seega võib kaebaja muutuda maksejõuetuks kohtumenetluse kestel ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Kaebaja arveldusarvel olevate rahaliste vahendite arestimisega on tagatud küll kriminaalasjas maksukuriteo läbi omandatud kriminaaltulu konfiskeerimise võimalus, kuid mitte vaidlustatud maksuotsusest tuleneva kohustuse täitmine. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Letofin Trading OÜ esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 13.09.
- a määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kaebaja arveldusarvel arestitud rahalised vahendid iseenesest tagavad maksuotsuse täitmise. Juhul kui maksuhaldur peaks alustama maksuotsusega nõutud maksusumma sundtäitmist lisaks juba varasemalt paralleelselt toimuva kriminaalmenetluse raames arestitud rahalistele vahenditele, on kaebaja püsiv maksejõuetus paratamatu ning äriühingu juhatus on sunnitud esitama pankrotiavalduse. Esialgse õiguskaitse taotluse puhul ei saa eeldada samavõrd põhjalikku selgitamist ja tõendamist, kui kaebuse põhistamisel. Esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise korral on kaebaja jaoks pöördumatu negatiivse tagajärje saabumine üheselt selge. Kaebaja pangakontode arestimise tõttu ei ole tal enam võimalik tasuda tarnijatele ja teenusepakkujatele. Tarnijad ja teenusepakkujad tõenäoliselt lõpetavad arvete tasumata jätmise korral majandustegevuse jätkamiseks vajalike kaupade müügi ja teenuste osutamise. Kaebaja arveldusarved on arestitud ja kõik sinna laekuvad rahalised vahendid võetakse maksuvõla katteks. Seega pole kaebajal võimalik täita kohustusi töötajate ees. Kaebaja majandustegevust ei mõjutanud negatiivselt mitte üksnes kaebaja rahaliste vahendite kasutamise piiramine Rahapesu andmebüroo ettekirjutusega, vaid ka kaebaja maine langus nii hankijate, klientide kui ka pankade silmis, mis kaasnes kriminaalasja nr 10730000442 avalikustamisega. Olukorras, kus pangad ei olnud valmis jätkama krediteerimist senises mahus ja tingimustel, on ilmselge, et puudub võimalus, et pangad oleksid valmis krediteerima kaebajat maksuvõla tasumisel. Seega puuduvad kaebajal sisuliselt igasugused võimalused täiendava võõrkapitali kaasamiseks. Hoolimata tekkinud keerulisest majanduslikust olukorrast ja väga suures mahus rahalistest vahenditest ilmajäämisest, on kaebaja teinud pingutusi ja jätkanud majandustegevust. Kaebaja bilansist nähtuvalt ei jätku kaebajale vabu vahendeid samaaegselt maksuotsusega määratud maksusumma tasumiseks ja majandustegevuse jätkamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on vajalik ka ainuüksi selle tõttu, et kaebaja ei kaotaks oma kogenud ja spetsiifilisi erialaseid teadmisi omavat personali. Juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata, on ilmselge, et kaebaja töötajad lahkuvad ning see tähendab koheselt kaebaja majandustegevuse lõppemist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
- MTA palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja on endiselt seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastustajale jääb arusaamatuks väide, mille kohaselt maksuotsuse täitmise korral ei ole kaebajal võimalik tasuda jooksvaid tööjõu kulusid. Ravikindlustuse aluseks on deklaratsioonide esitamine ning nende alusel arvestatud maksude tasumist ei saa panna sõltuvusse töötajate ravikindlustuse kehtivusest. Ravikindlustus katkeb töötajal olukorras, kui tööandja ei ole kahe kuu jooksul töötajat deklareerinud. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks tuleb tuvastada esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olev asjaolu. 2 Esialgse õiguskaitse rakendamiseks peab taotlus olema põhjendatud viisil, mis võimaldaks kohtul jõuda järeldusele, et haldusakti täitmise peatamine on vajalik ja vastupidisel juhul võib kaasneda kaebaja õiguste pöördumatu rikkumine. Käesoleval juhul on kaebaja väited ja seisukohad ebaveenvad. Kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendused on üldsõnalised ja ei ole piisavad selleks, et peatada maksuotsuse täitmine. Lisaks on kaebaja väited esialgse õiguskaitse kohaldamiseks asjakohatud ja ei vasta esialgse õiguskaitse kohaldamise nõuetele halduskohtumenetluse seadustiku § 250 lg 2 tähenduses. Maksuotsusega kaasnenud maksusumma tasumise kohustust ei saa pidada selliseks pöördumatuks tagajärjeks, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kuigi näiliselt toimub maksuotsuse täitmise peatamisega üksnes laekumise edasilükkamine, võib see tegelikkuses kaasa tuua olukorra, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei ole pärast kohtumenetluse lõppemist maksusummade reaalne sisenõudmine võimalik. Kaebaja tegevus viitab pigem sellele, et ta püüab maksuvõla sissenõudmist lükata võimalikult kaugesse tulevikku ja isegi ei püüa leida vahendeid oma maksukohustuse täitmiseks. Maksuvõla sissenõudmisel on väga suur osatähtsus ka avalikul huvil. Kaebaja poolt esitatud väidetest ja tõenditest ei nähtu veenvalt, et kaebajalt oleks maksuvõlga võimalik välja nõuda pärast kohtumenetlust. Vastustaja märgib, et kaebajale on vaidlustatud maksuotsusega määratud täiendav käibemaks
- a septembri eest, kuid arestitud summad kajastavad perioodi
- a oktoober kuni
- a veebruar. Pealegi on võrreldes
- a-ga
- a-l kaebaja käive langenud kordades, samuti on vähenenud töötajate arv ja samuti on ta võõrandanud oma vara. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.09.
- a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 alusel arvestab kohus ka avalikku huvi. Kaebaja on määruskaebuses viidanud sellele, et maksusumma kohese tasumise tagajärjel satub ta sellisesse seisukorda, kus tal ei ole enam võimalik oma majandustegevust jätkata ja ta on sunnitud välja kuulutama pankroti. Seejuures on ta viidanud ka sellele, et kaebaja arveldusarved on arestitud ja sinna laekuvad rahalised vahendid võetakse maksuvõla katteks. Ringkonnakohus taolise kaebaja seisukohaga ei nõustu. Esiteks nähtub Harju Maakohtu 04.05.
- a määrusest, et kaebaja arveldusarvete arestimise eesmärgiks on tagada maksukuriteo läbi omandatud kriminaaltulu säilimine kriminaalasjas kohtuotsuse tegemise ajaks, et seda oleks võimalik konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel. Seega ei toimu arestitud arveldusarvetel oleva raha arvelt vaidlustatud maksuotsusega mõistetud maksuvõla tasaarveldamist.
- Ringkonnakohus nõustub nii halduskohtu kui vastustaja seisukohaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib tekkida olukord, kus kaebajale negatiivse kohtulahendi tegemisel võib tekkida olukord, kus maksuhalduril ei ole võimalik maksusummat kätte saada tekkinud majandusliku olukorra tõttu. Vastustaja on välja toonud asjaolu, et kaebaja äriühingu käive on langenud kordades, samuti on toimunud ka töötajate arvu vähenemine. Kaebaja on võõrandanud osa oma vara AS-le Letofin, samuti on sinna üle läinud ka tema töötajad. Seega võib maksuotsuse täitmise peatamisel tekkida olukord, kus kaebaja 3 võõrandab oma vara ning maksuhalduril puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks. Samuti puudub kaebajal ka vara, millele pöörata sissenõuet, kuna ainuke XXX asuv mitteeluruum on koormatud hüpoteekidega ja isegi ilma nendeta ei oleks selle realiseerimisest saadav tulu piisav maksuvõla kustutamiseks.
- Kuigi kaebaja on väitnud, et pangad ei ole nõus teda krediteerima, ei ole ta esitanud ühtki seda väidet kinnitavat tõendit. Samuti on tal võimalik taotleda maksuhaldurilt maksuotsuse täitmise ajatamist, mida ta aga vastustaja kinnitusel ei ole teinud. Kuna kaebaja omanikeks on AS Letofin ja JBM Investeeringute OÜ, siis on kaebajal võimalus ka taotleda neilt maksusumma tagamist taotleda Kuigi kaebaja on väitnud, et maksuhaldur kindlasti maksuotsuse täitmist ei ajataks, siis kindlasti ei ole maksuhalduri eesmärgiks kaebaja majandustegevuse lõpetamine ja suure tõenäosusega on ta nõus ajatamisega juhul, kui kaebaja esitab piisava tagatise. Madis Ernits Einar Vene 4 Agu Timmi