Obsah (4)

§ 69§ 4§ 56§ 64

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-1391 Otsuse kuupäev 22.12.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi O.N esindaja Margit Ahu kaebus Sillamäe Linnava

§ 69lg 1 ja lg 2, RVS § 22 lg 3 ja Ts

ÜS § 151 lg

1. Kaebaja palub kaebuse rahuldamist ja Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korraldus nr 263-k tühistamist ning menetluskulude välja mõistmist vastustajalt summas 1056 € kaebaja kasuks. Vastustaja Sillamäe Linnavalitsus leiab, et ei ole alust kaebuse rahuldamiseks ning esitas järgmised vastuväited: O.N märkis toimetuleku avaldustes, et elab aadressil XXX ning tal ei ole teist kinnistut. Seega O.N on varjanud linnavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna eest toimetulekutoetuse taotlemisel oma tegelikke kortereid ning ta peab 01.01.2005 kuni 31.10.2010 makstud toimetulekutoetuse summas 10 549,07 eurot tagastama. O.N on vaatamata raskustele oma pere toimetulekuks ostnud XXX Sillamäe korteri, mille korrastamine ja hooldamine on kulukas ja nõuab aega. O.N omandis olev teine kinnisasi saaks tagada temale toimetulekuks piisavaid elatusvahendeid, kuna ta võis vara võõrandada. Vastustaja leiab, et mingeid takistusi nimetatud tehinguks ei olnud. Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2008 määruses haldusasjas 3-07-1220 leiti, et “mõistlik ei oleks eeldada, et riik peab üleval pidama kinnisasjade omanikke seetõttu, et nad ei nõustu oma kinnisvara realiseerima ega raha eest kasutusse andma“. Toimetulekutoetuse saamise ajal on O.N mitu korda teinud tehinguid tema omandis olevate kinnistutega, saades erinevaid tulusid ja teadvalt varjanud oma tulusid. Kaebaja väide, et teda ei teavitatud ega ka hoiatatud, et tema või tema perekonna kasutuses või omandis olevad kinnis-ja vallasasjad võivad kaasa tuua toetuse mittemääramise ja toetuse tagasimaksmise kohustuse, on paljasõnaline ega ole usutav. 3 Vastustaja leiab, et antud juhul ei ole tegemist tehingust tuleneva nõudega, vaid seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on kümme aastat vastavalt TsÜS §149 lg
2. Ida-Viru Maavanem leiab, et kaebus on esitatud põhjendatult, kuna vaidlusaluse korralduse sisust tulenevalt Sillamäe Linnavalitsus ei ole 05.05.2011 korralduse nr 263-k välja andmisel lähtunud faktilistest tõestusmaterjalidest, ei ole seadusekohaselt motiveerinud ning ei ole piisavalt kaalutlenud. KOHTU PÕHJENDUSED HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 koostoimest tuleneb, et halduskohtu pädevuses on ainult isiku õigusi rikkuva õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamine. Kaebaja on vaidlustanud Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korralduse nr 263-k, millega nõuti kaebajalt tagasi toetussumma 10 549,07 eurot. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korraldus on ebaseaduslik, kuna kaebajale ei ole tehtud SHS § 30 lg 7 kohast ettekirjutust toetuse vabatahtlikuks tagasimaksmiseks, O.N ei ole teadvalt varjanud andmeid või esitanud valeandmeid, mille korral toetust ei maksta, korralduse punktides 1-67 märgitud summad on kokku 158 657,06 krooni, kuid korraldusega kohustatakse kaebajat tagastama 165 057,06 krooni, seega 6400 krooni rohkem ning üldse on vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 142 lg 1 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Seetõttu O.N taotleb aegumise kohaldamist.

§ 4

lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Juhul, kui haldusorgan on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, võib olla tegemist olulise kaalutlusveaga (vt ka näiteks

1. oktoobri
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-54-03). Halduskohus saab diskretsiooni õiguspärasust kontrollida lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Halduskolleegium on korduvalt rõhutanud põhimõtet, et mida ulatuslikum on halduse diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema haldusakti motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt (vt näiteks halduskolleegiumi
3. novembri
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-6202). Diskretsioonilise haldusakti sisulisel kontrollimisel ei saa halduskohus asuda ise kaalutlusõigust teostama, vaid ta saab hinnata üksnes kaalutlusreeglite järgmist (

§ 4lg 2, HKMS § 19 lg 6).

Vaidlustatud Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korraldus nr 263-k, millega nõuti kaebajalt ajavahemikul 01.05.2005-31.10.2010 makstud riikliku toimetulekutoetuse 10 549, 07 euro suuruse summa tagastamist, ei vasta

§ 56nõuetele.

Vastustaja on korralduse tegemisel teinud kaalutlusvea, kuna 05.05.2011 korralduses nr 263-k näidatud väljamakstud toimetulekutoetuse kuude üldsumma ei vasta korralduses väljanõudmisele kuuluva summa suurusele. Õige on kaebaja väide, et korralduse punktides 1-67 märgitud summad on kokku 158 657,06 krooni, kuid korraldusega kohustatakse kaebajat tagastama 165 057,06 krooni, seega 6400 krooni ehk 409 € rohkem. 4 Vaidlust ei ole selles, et O.Nle ei ole eelnevalt tehtud ettekirjutust toetuse vabatahtlikuks tagasimaksmiseks. Õigusliku alusena on korralduses viidatud SHS § 30 lg 7,

§ 64lg 1 ja § 68 lg 2.

Väär on vastustaja väide, et toimetulekutoetuse saamise ajal on O.N mitu korda teinud tehinguid tema omandis olevate kinnistutega, saades erinevaid tulusid ja teadvalt korduvalt varjanud oma tulusid. Korterite tehingud toimusid aastatel 1998 kuni 1999, kuid vastustaja nõuab toimetulekutoetuse tagastamist ajavahemiku 01.01.2005 kuni 31.10.2010 eest, seega ei hõlma korterite tehingud vaidlustavat perioodi. Vastustaja pole haldusmenetluses alates 2005.a kuni 17.11.2010 kontrollinud kinnistusraamatut ja selgitanud välja, et alates 26.08.1999 on kaebajal korter asukohaga XXX Sillamäe ning on jätkuvalt alates 2005 määranud kaebajale toimetulekutoetusi, mida nüüd vaidlustatud haldusaktiga tagasi nõutakse. Halduskohus märgib, et kaebajale määratud toimetulekutoetused on seadusjõus ja neid ei ole tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistatud. Sotsiaalhoolekande seaduse kehtiva redaktsiooni § 223 lg 3 alusel võib valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata, kusjuures seda võib teha, vaatamata ebapiisavale kuusissetulekule, ka siis, kui leitakse, et isikul on toimetulekuks piisavalt vahendeid. Kirjeldatu alusel on toimetulekutoetuse andmise tingimused sätestatud täpselt ja toetuse määrajale on antud diskretsiooniõigus. Nüüd tuleb toimetuleku võimalusena käsitleda ka näiteks sellise vara müümist, mis pole vajalik isiku põhjendatud vajaduste rahuldamiseks. Vastustaja pole vaidlustatud haldusaktis põhjendanud, kas kaebajal on ikka toimetulekuks piisavalt vahendeid, kui ta omab korterit asukohaga XXX Sillamäe. Seega pole haldusorgan üldse diskretsiooniõigust kohaldanud. Vaidlustatud Sillamäe Linnavalitsuse 05.05.2011 korraldus nr 263-k, millega nõuti kaebajalt tagasi toetussumma 10 549,07 eurot, on seetõttu õigusvastane ning tuleb tühistada. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on esitanud kohtule kuludokumendi, mille kohaselt tasus kaebaja 22.11.2011 arve-saateleht nr 125 alusel kviitungiga nr 6 õigusabikulu summas 1056 € TÜ-le „SOTER“ Margit Ahu juristi teenuse eest. Kuna kohus rahuldas kaebuse, tuleb kantud menetluskulu kaebaja kasuks välja mõista vastustajalt, Sillamäe Linnavalitsuselt. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 5