). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.02.2008 tarbijakrediidilepingu nr.0807774/96tt, mille alusel andis hageja kostjale krediiti summas 50 000 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja maksma hagejale intressi 32,77% krediidisummast aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS krediidilepingute üldtingimusi nr S (edaspidi üldtingimused). Kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu hageja ütles lepingu 14.10.2008 ülesütlemisavaldusega üles. Ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostjalt võlgnevuse 64515,39 krooni, millest 41193,86 krooni oli tagastamata krediidisumma, 8018,09 krooni intress, 9238,77 krooni leppetrahv, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 264,67 krooni viivis, tasumist. 2
§-le 367, taotleb hageja kostjalt 76842,70 krooni väljamõistmist, millest 46193,86 krooni on tagastamata krediidisumma, 8018,09 krooni intress, 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 21830,75 krooni sisenõutavaks muutunud viivis. Lisaks taotleb hageja
alusel kostjalt välja mõista viivise 32,77% tagastamata krediidisummalt aastas alates 19.03.2010.a. kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kohus on hagi menetlusse võtmise määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 30 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest ning hoiatanud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise või selle puudulikkuse korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada ( tl.1-2). Kostjale on hagiavaldus ja selle lisad kätte toimetatud 21.06.2011 (tl.20), kuid kostja ei ole määratud tähtajaks kohtule kirjalikku vastust saatnud. Kohtuotsuse õiguslikud põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad
lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.
lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt
lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses.
lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Poolte vahel sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele, s.o. VÕS § 402 kohaselt krediidileping, millega majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tulenevalt VÕS §-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, 3
§-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidisummana 46193,86 krooni, intressina 8018,09 krooni, võla sissenõudmisega seotud kuluna 800 krooni ja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 42816, 56 krooni (viivis kuni hagi esitamiseni 18.03.2010 21830,75 krooni + viivis 19.03.2010 kuni 14.novembrini 2011 20985,81 krooni). Seega kokku on hagejal alus nõuda kostjalt 97828,51 krooni väljamõistmist ja
alusel viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades aga hea usu põhimõtet ning väljakujunenud kohtupraktikat, mille kohaselt ei tohiks viivis reeglina ületada põhivõlga (s.o käesolevas hagis tagastamata krediidisummat), mõistab kohus kostjalt välja küll viivise alates 15.novembrist
lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt
§-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduse p.8 (tl.4). Seetõttu määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka R. P. hüvitatavad B. I. G. B. A. N. K. A. S. . Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud
Hageja poolt on tasutud riigilõiv -7500 krooni tulenevalt tsiviilasja hinnast ja 75 krooni elektrooniliselt esitatud dokumentide väljatrükkide tegemise eest ning (tl.15). Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuluna väljamõistmisele. Menetlusosalise esindajakulude tõendamiseks on hageja esitanud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ arve 08.03.2010.a., summas 1500 krooni (tl.13) ja maksekorralduse arve tasumise kohta (tl.14).
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja 4
lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Nimetatud piirmäärad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008.a. määrusega nr 137, mille § 1 lg 1 sätestab, et tsiviilasja hinna puhul kuni 50000 krooni on maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulude katteks 9075 krooni, s.o.580 eurot. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaudu ning tasunud 27.10.2011 Rahandusministeeriumi arvele kohtutäituri vahendusel dokumentide kättetoimetamise tasu ettemaksuna 26,76 eurot. Kui menetlusdokumentide kättetoimetamine kohtutäituri kaudu ei õnnestu, taotleb hageja kohtutäituri tasu ettemaksu tagastamist. Kuna kohtul on õnnestunud hagiavaldus ja selle lisad kostjale kätte toimetada, siis puudub käesoleval ajal vajadus dokumentide kättetoimetamiseks kohtutäituri kaudu. Vastavalt
lg 7 tagastatakse menetlusosalise poolt tasutud asja läbivaatamise kulud, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata. Seega tuleb kohtutäituri tasu ettemaks tagastada B. I. G. B. A. N. K. A. S. märgitud kontole.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.