) § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav.
lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ja oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel.
lg 3 järgi rakendatakse vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat tööle vastavalt töö eripärale vangla juhtkonna äranägemisel. Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kinnipeetav kohustatud töötama ja seda ka juhul, kui ta määratakse majandustöödele abitööliseks..A.T. määrati Viru Vangla 14.12.2010 käskkirjaga nr 6-2/1238-T tööle finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 15.12.2010 kuni 14.03.2011. Seega oli kaebaja ülesandeks sektsiooni koristamine. A.T. keeldus 20.12.2010 tööle minemast ning A.T.`i osas alustati distsiplinaarmenetlust, mille tulemusena määrati Viru Vangla 07.01.2011 käskkirjaga nr 6-3/37D A.T.`ile distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5 (viieks) ööpäevaks. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud
Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 1. märtsi 2007.a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p 14). Halduskohus märgib, et koristustööd ei saa ka pidada sunniviisiliseks tööks, kuna kohustuslikul jõukohasel tööl on kasvatuslik ja hariv iseloom, mida kinnitab ka EIÕK art 4 p 3, mille kohaselt on lubatud kinnipidamise käigus rakendatava töökohustuse raames tööd, mida harilikult nõutakse kinnipidamisel või selliselt kinnipidamiselt tingimisi vabastamise korral. 2 Töökohustusest on
lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle 63 aasta vanused kinnipeetavad, üld- või kutseharidust omandavad või tööalasel koolitusel osalevad kinnipeetavad, kuni 3-aastast last kasvatavad kinnipeetavad ning kinnipeetavad, kes ei ole tervislikel põhjustel võimelised töötama. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vastanud. Vastavalt
lg-le 1 on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi kättesaadavus ning vangla on seda kohustust täitnud. Arstiabi kättesaadavuse tagamine tähendab ka seda, et vanglal on väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist. Kinnipeetavate terviseprobleemid kajastuvad nende tervisekaartides, mille põhjal on võimalik hinnata, kas isik on töövõimeline või mitte. Tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist ning töövõimetust tingivad asjaolud on tõsised terviseprobleemid, mis ei saa tekkida nö üleöö. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt isiku tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, vormistatakse isik käskkirjaga tööle ning meditsiinilise hinnangu kinnitamiseks kooskõlastatakse käskkiri meditsiiniosakonna juhatajaga. Ka kaebaja tööle määramisel küsiti meditsiiniosakonna hinnangut ning meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev K. K on 14.12.2010 kooskõlastanud A.T.`i tööle määramise käskkirja. Seega kaebaja oli võimeline töötama ning kaebaja väited astma ning ravimite saamise kohta ei ole arvestatavad. Kaebaja ei saa ise hinnata oma töövõimelisust, vaid seda saab teha meditsiiniliste eriteadmistega isik, kes on antud juhul leidnud, et kaebaja võib töötada. Asjaolu, et kaebajal on diagnoositud bronhiaalastma, ei tähenda, et kaebaja on töövõimetu. Kaebaja tervisekaardi andmetel on kaebajale väljastatud inhalaator, kuid kaebaja kasutab seda harva. Viimane astmahoog oli kaebajal 2008. aastal. Eeltoodu alusel on kaebaja väited tervisliku seisundi kohta paljasõnalised, kuna vastunäidustusi töötamiseks Viru Vangla meditsiiniosakonna poolt tuvastatud ei ole. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on tulenevalt
kohustus oma kambri korrashoidmiseks, mistõttu tuleb tal paratamatult pesemisvahenditega ning mustusega kokku puutuda. Osakonna koristamine ei ole aeganõudev, vaid selleks kulub maksimaalselt 30 minutit päevas. Samuti tagab vangla koristamiseks kaitsevahendid, et vältida otsest kokkupuudet pesemisvahenditega. Antud juhul oli tööle määramise käskkiri kaebuse esitajale täitmiseks kohustuslik. Vaidlust ei ole selle üle, et seda käskkirja ei ole kaebaja ka vaidlustanud. Samuti oli vanglaametniku korraldus tööle asumiseks seaduslik ja korralduse mittetäitmisega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise. Käesoleval juhul on ilmselge, et täitmata jäetud vanglaametnike korraldus asuda abitööle st koristama ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Seega on A.T. vanglaametniku korralduse täitmata jätmisega rikkunud
Ülalviidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt oli kinnipeetaval kohustus alluda vanglaametniku korraldusele sõltumata sellest, kas kaebaja arvates oli see õiguspärane, st Viru Vangla kodukorraga kooskõlas, või mitte. Nagu märgitud, ei saanud korraldust HMS § 63 lg 2 alusel ilmselgelt tühiseks pidada. Kaebaja leiab, et temale määratud karistus on äärmiselt range. Antud juhul kohaldati kaebaja suhtes kartserisse paigutamist viieks ööpäevaks. Selleks, et kinnipeetav saaks pärast vabanemist elada õiguskuulekalt, on vajalik tööoskuse ja tööharjumuse olemasolu. Seega on vanglas töötamine kaebaja jaoks olulise tähendusega ning tööst keeldumise eest karistamise eesmärk on mõjutada kaebajat tööle asuma ning suunata kaebajat õiguskuulekale käitumisele. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud. Viru Vangla on arvestanud distsipliinirikkumise konteksti ja leidnud, et noomitus või kokkusaamise keelamine on liiga leebed karistused, mis ei täida vangistuse üldist eesmärki. 3 Antud karistus annab kaebajale selge signaali, et ta on toime pannud raske rikkumise ning tal peab kujunema veendumus, et ta edaspidi hoidub sellistest rikkumistest. Seega tuleb nõustuda vastustajaga, et ühegi teise
lg-st 1 tuleneva distsiplinaarkaristuse kohaldamine poleks olnud eesmärgipärane.
lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45 ööpäevaks. Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras
lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et kaebaja keeldus töötamast, kuigi kaebaja oli käskkirjaga määratud finants-ja majandusosakonna abitööliseks (koristaja). Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur V. G ettekandega nr 5628. Tööst keeldumine on vastuolus
lg-s 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik K. A. Kaebajat teavitati 23.12.2010 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 06.01.2011. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki
Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne. Kirjeldatu alusel tuleb jätta kaebus Viru Vangla 07.01.2011 käskkirja nr 6-3/37-D tühistamisnõudes rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.