Obsah (7)
§ 208§ 76§ 82§ 101§ 108§ 113§ 942-10-44499 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lembit Käis Otsuse tegemise aeg ja koht 31. august 2011. a Põlva Tsiviilasja number 2-10-44499 Tsiviilasi O. K.
§ 208
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
§ 76
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 82
lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
§ 101
lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
§ 108
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
§ 101
lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
§ 113
lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Sama lõike kolmanda lause kohaselt, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
§ 94
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Alates 01.01.
- a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada euroks, jagades need 15,6466-ga. 3
(4)2-10-44499 Eeltoodud alustel on hagi õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Seega peab kostja hagejale tasuma 481,45 eurot (ehk 7533 krooni), millest on võlg tasumata kauba eest 418,75 eurot (ehk 6552 krooni) ja viivis (seisuga 13.09.
- a) 62,70 eurot (ehk 981 krooni). Käesoleva tsiviilasja hagihind TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 kohaselt on 418,75 eurot (ehk 6552 krooni). TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-le 1741 lõikele 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude nimekirjas tasutud riigilõivu 1400 krooni (89,48 euro) väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi
- lõike kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 13.09.
- a riigilõivu 1400 krooni (tl 3). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv – 89,48 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Lembit Käis Kohtunik 4
(4)