Obsah (4)

§ 158§ 146§ 147§ 136

2-11-50169 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 15. mai 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-11-50169 T

) § 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kostja on osaliselt oma võlgnevust tasunud kuupäeval 25.03.2009, seega on kostja nõuet sellel kuupäeval tunnustanud ja nõude aegumine on katkenud ja alanud uuesti kuupäevast 25.03.

1. Kostja vastuväited
2. Kostja tunnistab, et sõlmis SMS Laen AS-iga 08.09.2008 laenulepingu. Seoses sellega, et kostja tööandja läks pankrotti ja lõpetas töötasu maksmise, ei olnud kostjal võimalik laenu tähtajaks ehk 08.10.2008 tagastada, millest kostja teavitas ka SMS Laen AS, kes andis nõusoleku tagasimaksmise viibimisele. 25.03.2009 tasus kostja SMS Laen AS-ile ettenähtud summa ehk 3 700 krooni, millisel ajal ei teavitatud kostjast viivisenõudest, alles 19.10.2011 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Võlateatises, mis on esitatud hagiavalduse lisana näeb kostja esmakordselt, kostja ei ole oma kontaktandmeid muutnud. Samuti jääb kostjale arusaamatuks, kui nõude loovutamise leping on sõlmitud 01.12.2010, kuidas sai hageja juba 2008 saata võlateatisi. Samuti on arusaamatu, miks SMS Laen AS on esitanud võlateatisis 27.11.2009 ja 31.01.2010, et võlgnevus on tasumata, kui kostja tasus juba võlgnevuse 25.03.
4. Kostja ei nõustu ka hageja nõudega mõista kostjalt välja riigilõiv summas 63,91 eurot, kuna maksekäsu kiirmenetluse avalduses nõudis hageja 765 eurot ja tasus 47,93 eurot ning hagis esitas uued nõudmised ja maksis 15,98 eurot.
5. Kostja on ka seisukohal, et nõue on aegunud. Kohtu põhjendused
6. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja 3 2-11-50169 vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9. Poolte vahel puudub vaidlus, et SMS Laen AS ja kostja sõlmisid interneti vahendusel 08.09.2008 lepingu nr XXX (tl 30-38), mille alusel SMS Laen AS võimaldas kostjale võtta kiirlaenu. 08.09.2008 esitas kostja laenutaotluse 191,73 euro saamiseks 30-ks päevaks intressiga 44,74 eurot laenu perioodiks. SMS Laen AS rahuldas taotluse, ja kandis 08.09.2009 kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 191,73 eurot (tl 39). Kostja kohustus laenusumma 191,73 eurot ja intressi 44,74 eurot tasuma hiljemalt 08.10.
10. Kostja tagastas 25.03.2009 laenu summas 3 700 krooni ehk 236,47 eurot, olles laenu tagastamisega viivituses. Puudub ka vaidlus, et SMS Laen AS on nõude kostja vastu koos kõrvalnõuetega loovutanud hagejale 01.12.2010 (tl 47-48).
11. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus tasuda hagejale viivist.
12. Kostja on esitanud aegumise vastuväite, mistõttu annab kohus esmalt hinnangu aegumisele. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (

) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

§ 146

lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Puudub vaidlus, et laenu tagastamise tähtpäev saabus 08.10.2006, seega muutus hageja kohustus

§ 147

lg 2 järgi sissenõutavaks alates 09.10.2008 ning oleks kooskõlas

§ 136

lg-ga 2 lõppenud 09.10.2011.

§ 158

lg 1 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega.

§ 158

lg 2 järgi nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Puudub vaidlus, et kostja tasus võlgnevuse koos intressidega 25.03.2009, seega katkes aegumine ning algas uuesti 25.03.2009 vastavalt

§ 158

lg 1 ja lõppeks kooskõlas

§ 136lg 2 25.03.2012.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 19.10.2011, seega ei ole antud hagi aegunud.

1. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu punktile 13 on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest, lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päevade arvust. Viivise arvestamine algab laenu tagastamise tähtpäevale järgnevalt päeval ja lõpeb tähtaegselt tegemata makse tegemise päeval. Puudub vaidlus, et laenu tagastamise tähtpäev oli 08.10.2008 ning kostja tagastas laenu koos intressiga alles 25.03.
2. Seega algas viivisearvestus 09.10.2008 ja lõppes 25.03.2009, mistõttu oli kostja viivituses 168 päeva (23+30+31+31+28+25), mitte 197 päeva nagu on märkinud hageja. Seega on hagejal õigus nõuda viivist 161,05 eurot 168 päeva eest määraga 0,5% päevas (191,73x0,005x168). Kostja väited, et kostjal ei olnud võimalust tasuda laenu tähtaegselt, kuna tööandja läks pankrotti on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti on väärad, et SMS Laen AS ja hageja ei ole kostjat varasemalt teavitanud viivisenõudest väärad. Kohtule esitatud võlateatistest (tl 4 2-11-50169 45-46) nähtub, et kostjale on esitatud ka varasemalt viivisenõue. Kohus märgib, et antud asjasse ei puutu, kes ja millal on kostjale võlateatiseid saavutanud, äriühingutel ei ole keelatud kasutada inkassoteenuseid võlgnevuse sissenõudmiseks. Lisaks lepiti viivise maksmise kohustus kokku poolte sõlmitud lepingus. Leping on tavapärane leping, kus laenusaaja peab arvestama raha tagasimaksmisega viivitamise korral (s.o täitmisega viivitamisel) viivise tasumise kohustusega. Kostja pidi ette nägema, et lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et viivisenõue summas 161,05 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Menetluskulud
3. Kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 85% ulatuses kostja kanda ning 15% ulatuses hageja kanda. Kohus märgib, et riigilõivu tasumise kohustus tuleneb riigilõivuseadusest, mitte hageja ei mõtle riigilõivu suuruseid välja, seega on alusetud kostja väited tasutud riigilõivu osas. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 5