Obsah (4)

§ 112§ 108§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks - 16. märts 2012.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja Tsiviilasja n

) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kostja on 19.01.2012.a toimunud istungil märkinud, et lepingujärgsed tööd on tehtud, kuid kõrvaldamata on 20.05.2009.a aktis märgitud puudused. Lisaks on kostja tuginenud sellele, et hageja lõhkus tööde käigus kaabli ning asjaolule, et hageja on töö teostamisega oluliselt viivitanud. Kostja on alandanud hinda 19 700 krooni võrra. 20.05.2009.a objekti ülevaatuse aktis on märgitud järgmised puudused: vahetamata on 4 katkist pimeakna klaasi hoone hoovipoolses küljes; likvideerimata on fassaadikahjustus hoone Teaduse 10 poolses küljes, teostamata on rõdude lagede värvimine. Aktist nähtuvalt puudus ülevaatuse tegemise juures hageja esindaja. Kostja täpsustas 19.01.2012.a istungil, et akende purunemine ja fassaadi kahjustamine toimus vaegtööde likvideerimise käigus. Kohtu arvates puudub vajadus võtta seisukoht, kas hageja hilines tööde teostamisega. Kohus on seisukohal, et

§ 112

lg 1 ei võimalda hinda alandada selle tõttu, et lepingupool on kohustuse täitmisega hilinenud. See on tuletatav

§ 112

lg 1 sõnastusest, mille järgi saab hinda alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, kusjuures kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. 3 Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja oleks klaasid ehitustööde käigus ära lõhkunud. Selle kohta, et klaasid purunesid hageja tegevuse tagajärjel ei ole esitatud ühtegi tõendit. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja nimetatud alusel hinda alandada. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et rõdude lagede värvimine oli töövõtulepingu objektiks. Töövõtulepingu p 1.1 järgi oli lepingu objektiks hoone fassaadi soojustamine ja krohvimine ning akna- ja parapetiplekkide vahetus. Sellest ei tulene, et hageja oleks pidanud värvima rõdude laed. Tõendeid selle kohta, et rõdude lagede värvimine kuulus lepingujärgsete tööde hulka, ei ole kostja esitanud. Seega ei saa kostja ka sellel alusel hinda alandada. Osaühingu J 13.05.2009.a elektripaigaldise rikkumise akti kohaselt oli kaablil mehaaniliste isolatsiooni vigastuste tundemärkidega kaabli lühis. Kuna riknenud kaabli asukoht asus XXX kortermaja vundamendi kõrval, siis on akti kohaselt põhjust arvata, et kaablit on mehaaniliselt vigastatud kopaga. Kohtu hinnangul on nimetatud aktiga tõendatud, et kaablit vigastati hageja poolt ehitustööde käigus. Puuduvad andmed, et pärast hageja poolt teostatud ehitustöid oleks keegi teine XXX elamu juures kaevetöid teinud. Seega sai kaablit vigastada üksnes hageja. Samas ei saa kohtu hinnangul kostja selletõttu hinda alandada, kuna kaabli vigastamist ei saa käsitleda poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumisena. 20.05.2009.a objekti ülevaatuse aktist nähtuvalt kuulus kaabel Osaühingule J , mitte kostjale. Samuti ei ole kostja kandud selletõttu kahju. Kostja on ise väitnud, et kaablit parandanud Osaühing J ei ole kostjalt parandustööde hüvitamist nõudnud. Kohus leiab, et tsiviilasja materjalidesse esitatud fotoga (t lk 44) on tõendatud kostja väide, et fassaadil on kahjustused (krohv on maha pudenenud). Samas ei ole kostja tõendanud muid tingimusi hinna alandamiseks.

§ 112

lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kostja ei ole selgitanud, millises summas ta alandas hinda fassaadikahjustuse tõttu. Seega ei ole kostja määratlenud fassaadikahjustusega seonduva hinna alandamise konkreetset suurust. Samuti ei ole kostja selgitanud ega tõendanud, mis on mittekohase täitmise väärtus (st täitmise väärtus koos fassaadikahjustusega). Kuna hinna alandamise ulatus on tõendamata, siis ei ole kostja hinna alandamisele tuginev vastuväide põhjendatud. Ülaltoodule tuginedes on hageja tasunõue põhjendatud. Vaidlust ei ole selles, et kostja on jätnud hagejale tasumata 19 700 krooni.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, siis võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1259,06 eurot. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda ka viivist. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 4 02.10.2009.a seisuga 1331,60 krooni. Sealhulgas nõuab hageja viivist summas 798 krooni 50 000 krooni tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 11.03.2009.a – 26.05.2009.a ja viivist 533,60 krooni 19 700 krooni tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 27.05.2009.a – 02.10.2009.a. Kohus leiab, et hageja ei ole toonud esile 50 000 krooni maksmisega viivitamisega seotud asjaolusid. Hageja ei ole hagis väitnud, et selle summa tasumisega on kostja viivitanud. Samuti ei ole hageja märkinud, mis ajaks nimetatud summa tuli kostjal tasuda ning millal see summa tasuti. Sellest tulenevalt ei ole hageja nõue viivise maksmiseks 50 000 krooni tasumisega viivitamise eest põhjendatud. Küll aga tuleb kostjalt välja mõista viivis 19 700 krooni tasumisega viivitamise eest ajavahemikul 27.05.2009.a – 02.10.2009.a summas 34,10 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks lisaks välja mõista viivis põhivõlalt

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 03.10.2009.a kuni põhivõla tasumiseni. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb kõik menetluskulud jätta 4 % ulatuses hageja kanda ja 96 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 5