) § 206 lg-st 1 tulenev õigus. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.
kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2. Seoses hagist loobumisega on Paide Elamushooldus OÜ õigustatud
lg 2 p 2 ja § 162 lg 5 koosmõju alusel tagasi saama menetluses tasutud riigilõivust 50 eurot, milline tuleb tagastada hageja hagist loobumise taotluses märgitud hageja arveldusarvele. 3. Hagist loobumise avalduses on hageja märkinud, et peale hagi esitamist kohtusse on kostjad hageja nõude rahuldanud, st tasunud loobumise avalduses nimetatud kuupäevadel pangaülekandega põhivõlgnevuse ja viivise hageja nõutud ulatuses. Ka kostja A.Veiram’i vastusest nähtub, et hageja nõue tasuti pärast hagiavalduse esitamist. Kostja P.Rooba pole seda asjaolu vaidlustanud. See tähendab, et hageja loobus oma hagist kostjate vastu põhjusel, et viimased pärast hagi esitamist tema nõude rahuldasid.
lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt lasub hageja menetluskulude kandmise kohustus kostjatel. Arvestades, et kostjate puhul on tegemist solidaarvõlgnikega, vastutavad nad menetluskulude eest samuti solidaarselt (
3.1. Menetluskulud, millede hüvitamist hageja oma lõplikus menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kostjatelt soovib, on riigilõiv summas 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 93.30 eurot. Lepingulise esindaja kulu on hageja võrreldes esialgsega vähendanud poole võrra. Hageja vajadus teha kulutusi riigilõivule tuleneb seadusest. Arvestades
lg 2 p 2 alusel hagejale tagastatava riigilõivu osa suurust koosmõjus
lg 5, on hageja nõue saada kostjatelt riigilõivule tehtud kulutuse hüvitamist 50 euro ulatuses igati õige ja põhjendatud. Arvestades asja sisu, menetluslikku eripära, esindaja töö mahtu ja kvaliteeti kogumis asjaoluga, et hageja pärast A.Veiram’i seisukohtadega tutvumist vähendaski kostjatelt sissenõutava hageja lepingulise esindaja kulu poole võrra, võib ka nimetatud menetluskulu summas 93.30 eurot pidada põhjendatuks. Seda enam, et selline kulu jääb oluliselt alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud (alates 01.01.2011 kehtivas redaktsioonis) lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. 3.2. Hageja põhjendatud menetluskulud peavad kostjad hüvitama hageja täies, st summas 143.30 eurot, ja seda solidaarselt. Kohus selgitab, et
lg 2 kohaselt tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni st menetluskulude tasumiseni.. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.