lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud 2 tähtpäeval.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on märkinud põhivõla suuruseks 85,58 eurot ja viivisteks 85,53 eurot. Kostja ei ole vaidlustanud võlgnevust matemaatilises mõttes. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus on ekslikult tõendanud, et puudub vaidlus ülelnimetatud lepingute sõlmimise ja teenuse osutamise kohta. Lepingutel puudub kostja allkiri, isegi nimi on valesti kirjutatud ja kuna ta ei ole aadressil xxxxxxxxx kunagi elanud, ei ole kostja hageja poolt pakutud teenust kunagi kasutada saanud. Samuti ei ole hageja kostjale edastanud osutatud teenuse eest igakuiseid arveid, kuna kostja elukohaks ja postiaadressiks on xxxxxxxxxx. Kostja sõlmis peale tema tuttava ärakolimist aadressilt xxxxxxxxxxxxxx ja seadme tema kätte toimetamist hagejaga seadme üleandmise-vastuvõtmise akti. Selleks leidis hageja tema tegeliku elukoha üles raskusteta. Seadme üleandmisel ei esitanud hageja töötaja kostjale ega kellelegi teisele mingeid rahalisi petensioone. Hageja esitatud hagiavaldus on eksitav ja pahatahtlik, kuna poolte vahel puudub võlasuhe. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 06.03.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegiumil puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Seega ei pea kolleegium asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Apellatsioonkaebuses väidab kostja esmakordselt, et ta pole kunagi elanud aadressil xxxxxxxxxx ja väidetavat teenust kasutada saanud. Vastuses hagile on kostja kinnitanud, et xxxxxxxxxx viibis ta lühiajaliselt sõbra pool (t.l.38). Õiged ei ole ka kostja väited, mille kohaselt puuduvat lepingutelt kostja allkirjad. Nii kliendilepingul kui ka seadme kasutamise lepingul on kostja allkirjad (t.l.8,9). Kostja ei ole maakohtus ega ka apellatsioonkaebuses väitnud, et allkiri oleks võltsitud ja taotlenud vastavat ekspertiisi. 5.06.2009 on kostja seadme hagejale tagastanud ja vastava akti allkirjastanud (t.l.10). Ülaltoodu alusel maakohus põhejndatult rahuldas hagi. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. 3 TsMS 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivinurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.