lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 07.09.2004 Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palus J K välja tõsta eluruumist Tallinnas, xxxxxxxxxx kostja M D. 03.01.2012 kohtumäärusega kaasas kohus käeoleva tsiviilasja menetlusse hageja taotlusel kostjatena I Di ja A D, kuna hageja väidetel elavad ka nimetatud isikud lisaks esialgsele kostjale M Dle vaidlusaluses korteris. Hageja ostis Tallinnas, xxxxxxxx korteri selleks, et selles elada koos oma perega. Kostjad kasutavad hagejale kuuluvat eluruumi ilma õigusliku aluseta ja on keeldunud eluruumi vabastamast vaatamata hageja korduvatele nõudmistele. Lisaks nimetatule ei tasu kostjad ei majandamiskulusid ega kommunaalkulusid. Üürilepingut ühegi kostjaga eluruumi kasutamiseks ei ole hagejal kunagi olnud. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena pandiõiguse kustutamise kokkuleppe ja lepingu esemeks oleva 0,97% suuruse mõttelise osa elamust (kokkuleppeliselt korter nr 33) asukohaga Tallinnas, xxxxxxxxx linnaosas, xxxxxxx müügilepingu, tähtkirjade saatmise kviitungid, millega hageja väidetavalt M Dt teavitas, et on saanud korteri xxxxxxxxx omanikuks; ehitusregistri andmed seisuga 01.06.2004, mille kohaselt kuulub xxxxxxxxxxt 97/10000 hagejale; hageja saadetud kirjad M Dle, millega ta palus kostjal elamispinna xxxxxxxxx, Tallinnas vabastada; A M ja G K ning G K ja J K poolt koostatud eluruumi xxxxxxxxx valduse väljanõudmise õiguse üleandmise aktid tulenevalt nimetatud isikute vahel sõlmitud müügilepingutest; Harju Maakohtu otsuse, Tallinna Ringkonnakohtu määruse ja Riigikohtu määruse tsiviilasjas 2-09-32694. Kostjate vastuväited Kostja M D väidetel kasutab ta eluruumi seaduslikul alusel, mida tõendavad nii Tallinna Linnakohtu, Harju Maakohtu, Tallinna Ringkonnakohtu kui ka Riigikohtu otsused. A D ja I D leiavad, et nemad ei peaks käesolevasse vaidlusesse aga üldse olema kaasatud kostjatena. Kostja I D leiab, et J K ei ole korteri xxxxxxxxxx, omanik, sest kostjad on mõttelise osa omanikud ja see, millise osa omanik keegi on, pole üldse kindlaks määratud. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja nõudis välja M D, I Di ja A D ebaseaduslikust valdusest J Kle kuuluva eluruumi xxxxxxxxxxx, Tallinnas ning nimetatud eluruumi vabatahtlikult mittevabastamisel määras kohus tõsta M D, I D ja A D eluruumist xxxxxxxxx xxxxxxxx, välja. Kohus mõistis välja kostjatelt solidaarselt 3,83 eurot J K kohtukulude katteks ning kostjate õigusabikulud jättis täies ulatuses nende endi kanda. Pooled ei vaidle selle üle, et M D, I D ja A D elavad Tallinnas, xxxxxxxxxxxx. Kohtu käsutuses olev dokumentaalne tõend – Tallinna notar Liia Aigro büroos sõlmitud notariaalne pandiõiguse kustutamise kokkulepe ja müügileping tõendavad, et 06.04.2004 sõlmisid G K ja J K pandiõiguse kustutamise kokkuleppe ja müügilepingu, mille p. 4.1 alusel müüs G K 0,97% suuruse mõttelise osa elamust (kokkuleppel korter nr. 33) J Kle (t/l 7-13). Tulenevalt lepingu punktist 5.1 kohustus müüja lepingu eseme otsese valduse ostjale üle andma hiljemalt lepingu sõlmimise päeval. Tulenevalt lepingu punktist 5.3 allkirjastavad 2 lepingupooled lepingu eseme otsese valduse üleandmisel lihtkirjaliku üleandmis-vastuvõtmise akti. Kohtule esitatud 31.10.2003 akt tõendab, et nimetatud kuupäeval on A M loovutanud G K Tallinnas xxxxxx asuva korteri valduse väljanõudmise õiguse (t/l 61) ning 07.04.2004 akt tõendab, et samal kuupäeval on G K loovutanud J Kle xxxxxxxxx, Tallinnas asuva korteri valduse väljanõudmise õiguse (t/l 62). Riikliku Ehitusregistri andmestik seisuga 01.06.2004 kinnitab, et J K on ehitise xxxxxxxx, Tallinnas 97/10000 osa omanik (t/l 16-18). Tulenevalt asjaolust, et Tallinna Ringkonnakohtu otsusega jäeti jõusse Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-04-922 11.02.2008, millega jäeti rahuldamata M D hagi A Ri, A Mi, J K ja G K vastu omandiõiguse tunnustamiseks korterile xxxxxxxxxxx, Tallinnas ja Riiklikus Ehitusregistris ebaõigete kannete kustutamiseks ja uue kande tegemiseks (t/l 97-100) ning Harju Maakohtu otsusega 2-09-32694 jäeti rahuldamata M D hagi E K Liikur vastu korteri xxxxxxxx, Tallinnas omandi üleandmiseks (t/l 124), kusjuures kohtuotsus on jõustunud, sest Tallinna Ringkonnakohus ja Riigikohus on keeldunud menetlusse võtmast vastavalt M D apellatsioonkaebust ja määruskaebust (t/l 123 ja 125), tuleb asuda seisukohale, et ühegi käesolevas tsiviilasjas uuritud tõendiga ei leidnud asja sisulise arutelu käigus tõendamist kostjate väide, et korter xxxxxxxxxxx xxx ei kuulu J Kle. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Nagu eelnevalt märgitud, puudus vaidlus selle üle, et kostjad valdavad korterit xxxxxxxxx. Tulenevalt asjaolust, et kostjad ei ole tõendanud enda väidet, et neil oleks õigus hagejale kuuluvat korteriomandit xxxxxxxxx, Tallinnas, vallata, tuleb kostjate ebaseaduslikus valduses olev hageja vara neilt välja nõuda ja eluruumi xxxxxxxxx, Tallinnas vabatahtlikult mittevabastamisel kostjad nimetatud eluruumist välja tõsta. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostjad paluvad tühistada maakohtu otsuse täielikult ja saata asi täies ulatuses esimese astme kohtule uueks arutamiseks, sealhulgas I Di ja A D vastu esitatud nõuete osas hagi menetlusse võtmise otsustamiseks vajalike eeltoimingute tegemiseks. Maakohus on oluliselt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, käsitledes kostjaid valduse väljaandmise nõudes ühisvõlgnike või solidaarvõlgnikena.
lg-st 2 tulenevalt võib kohus hageja taotlusel kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus kaasata kostjana ka isikud, kui need on ühe ja sama õigussuhte osalised (koos hagejaga). Antud juhul aga puudub selline kõiki menetlusosalisi hõlmav õigussuhe, mida lahendatakse, vaid igal kostjal on iseseisev valdus ja iseseisev õiguslik alus korterit vallata ning lähtudes hagiavaldusest, iseseisev õigussuhe väidetava omanikuga. AÕS-s sätestatud omaniku nõue valduse saamiseks saab omanikul olla iga valdaja vastu eraldi. Antud juhul tuli hagejal esitada hagiavaldus iga isiku vastu võimalusega taotleda hagide liitmist. Hageja 15.11.2011 menetlusdokumendis esitatu võib küll olla selliseks hagiavalduseks, kuid igal juhul ei ole kohus I Di ja A D vastu esitatud nõudeid menetlenud seaduse kohaselt. Isikute, kellest igaühega hageja väidetavalt on iseseisvas õigussuhtes, kaasamine kostjana ei ole seaduse kohaselt võimalik. Käesolevas asjas ei ole teadaolevalt tehtud määrust, millega oleks nimetatud nõudeid menetlusse võetud. J K poolt kolme isiku vastu esitatud nõuded on eraldiseisvad nõuded, mis on suunatud eri isikute vastu, hagis nõutakse neist isikutest igaühe väljatõstmist. Iga esitatud nõue kuulub arvestamisele hagihinna arvutamisel, millelt tuleb tasuda riigilõiv.
lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Toodust ja
lg-st 3 tulenevalt oleks tulnud keelduda hagi nimetatud nõuete osas menetlusse võtmisest. Kuivõrd 3 kohus on arutanud nõudeid, mida ei ole meneltusse võetud, on tegemist olulise rikkumisega, mis toob kaasa otsuse tühistamise otsusest sõltumata. Selge ei ole, mis on vaidlusalune ese, st milline õigussuhe üldse saab seaduse kohaselt hagejal olla. Kohus on käsitanud vaidlusalust eset nii korterina kui ka korteriomandina. See on oluliselt vastuolus tegeliku olukorraga. Tegemist saab olla üksnes 97/10000 suuruse mõttelise osaga kaasomandist. Reaalosasid ei ole moodustatud. Kohtu poolt korteriomandi sissetoomisega on kohus segamini ajanud ka vallas- ja kinnisomandi põhimõttelised erinevused: käsutamise regulatsioon ja hagejal väidetava omandi tekkimise alused. Samuti on põhimõttelised vastuolud selles, mis hageja väidete kohaselt temale kuulub, ning selles, mis kohtu järelduste kohaselt hageja omandis on. 19.01.2012 kohtuistungil esitas hageja väited, mille kohaselt hageja ostis liikmesuse xxxxxxxxx elamukooperatiivis. Hageja väitis, et G K müüs hagejale osaku elamuühistus. Kohus on aga seda hageja poolt esitatud asjaolu eiranud ning asunud kohtuotsuses lahendama nõuet hoopis omandiõigus alusel, mis on vastuolus hageja (ja kostjate) väidetega. Kohus on tõendeid hinnates jätnud kindlaks tegemata, kas hageja omandas liikmesuse elamukooperatiivis. Kui hageja väidete kohaselt kuulub talle osak elamukooperatiivis, siis liikmena ei ole tal võimalik esitada ega kohtul rahuldada omandi kaitse nõuet (AÕS § 80 lg 1). Lähtudes sellest, et väidetavalt on hageja ostnud osaku, ei ole tal käesolevat nõuet kostjate vastu. ES § 21 lg 1 kohaselt saab osamaksu võõrandada üksnes elamukooperatiivi liige, mida aga M D ega I D teinud ei ole. Siiski käsitlevad kostjad omandi küsimust ning leiavad, et hageja ei ole xxxxxxx korteri omanikuks. M D oli ja on EK Liikur (pankrotis) liige, M D liikmesus on tuvastamist leidnud Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2001 otsuses (jõustunud) tsiviilasjas nr II-2/733/01 ja Tallinna Linnakohtu 21.12.2001 otsuses tsiviilasjas nr 2/3/33-612/
Hageja esitas maakohtule 15.11.2011 taotluse menetluse uuendamiseks ja kostjatena I Di ja A D kaasamiseks (I kd, tl. 122). Maakohus 22.11.2011 määrusega uuendas asjas menetluse (I kd, tl. 128). 03.01.2012 määrusega maakohus rahuldas hageja teise taotluse ja kaasas
151).
lg 3 kohaselt pärast kostja asendamist või kaasamist peab hageja esitama kohtule asendatud või kaasatud kostja jaoks hagiavalduse ärakirja koos lisadega. Pärast kostja asendamist või kaasamist alustatakse asja läbivaatamist algusest peale. Vaidlus puudub selles, et maakohus ei kohustanud hagejat peale kostjate I Di ja A Di kaasamist kostjatena esitama kostjate jaoks hagiavaldust koos lisadega.
Peale 03.01.2012, kui I D ja A D kostjatena menetlusse kaasati, ei 5 ole neile hagiavaldust kätte toimetatud ega neile antud võimalust ka hagiavaldusele kostjatena vastata seaduses sätestatud korras. Kostjad on sellisele rikkumisele ka maakohtu tähelepanu juhtinud nii vastuväites kohtu tegevusele kui ka 19.01.2012 toimunud kohtuistungil.
lg 3 kohaselt pärast kostja kaasamist alustatakse asja läbivaatamist ostast peale. Kolleegiumi arvates tulnuks asja läbivaatamist kaasatud kostjate suhtes alustada eelmenetluse staadiumist. Peale hageja poolt hagiavalduse esitamist tulnuks maakohtul avaldus
lg 1 alusel toimetada kostjatele kätte ja teatavaks teha
Maakohus sisuliselt
lg 3 sätteid eirates ei alustanud asja läbivaatamist algusest peale, millega rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsiooniastmes. Kuna maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja saata uueks läbivaatamiseks samale kohtule, siis kolleegium apellatsioonkaebuses toodud sisulistele vastuväidetele hinnangut ei anna. Oma seisukohti on võimalik kostjatel esitada asja uuel läbivaatamisel, samuti oma vastuväidete tõendamiseks esitada tõendeid. Apellatsioonkaebus kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Reet Allikvere Ülle Jänes Mare Merimaa 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.