lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni.
lg 1 p 3 ja § 155 lg 4 sätestavad, et kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise, lõpetab kohus menetluse määrusega. Kaebuse esitaja on kaebusest loobunud ning vastustaja on sellega nõustunud. Seega kohus leiab, et kaebusest loobumine tuleb vastu võtta ning lõpetada haldusasja menetlus. 5. Kaebusest loobumise korral jäävad menetluskulud kaebaja kanda (
Kaebusest loobumine ei piira vastustaja ega kolmanda isiku õigust nõuda kaebajalt tema menetluskulude väljamõistmist (
Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nõuet esitanud, siis jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. 6. Kohus selgitab, et kaebusest loobumise korral ei saa kaebuse esitaja sama nõude ja alusega kaebusega pöörduda halduskohtusse (
7. Kaebaja palus vaatamata sellele, et ta kaebusest haldusasjas nr 3-12-798 loobub kohtul võimaluse korral selgitada, kuidas on võimalik algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust mõne seaduse sätte kohta. Kohus selgitab kaebajale, et halduskohtus on vaidlustatavad üksnes haldusorgani poolt välja antud haldusaktid ja toimingud, mitte seadused. Küll on aga võimalik taotleda konkreetse haldusakti või toimingu vaidlustamise raames jätta kohaldamata põhiseadusega vastuolus olev seaduse säte. Kui kohus peaks sellise kaebuse rahuldama ning tuvastama, et mingi säte on põhiseadusega vastuolus, siis edastab vastava lahendi teinud kohus asja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse läbiviimiseks Riigikohtule. Füüsiline isik ei saa ise pöörduda vastava taotlusega Riigikohtu poole. Täpsemalt reguleerib põhiseaduslikkuse järelevalvet põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus, millega peab kaebuse esitajal olema võimalik tutvuda ka vanglas. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.