Obsah (10)

§ 26§ 1§ 4§ 16§ 3§ 9§ 10§ 20§ 18§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 6. november 2012.a Tallinn Haldusasja number 3-11-1650 Haldusasi MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ

) § 23 lg 6 alusel Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu edasiseks menetlemiseks heakskiidu (II kd tl 80-86).

1. Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsusega nr 93 „Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 1-25 osas Põhja-Tallinnas“ kehtestati Paldiski mnt kinnistu ja lähiala detailplaneering osaliselt kruntide positsioon 1-25 osas. Otsuse punkti 2 kohaselt muudab detailplaneering Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohase ühiskondlike ja puhkeehitiste ala maakasutuse juhtotstarbe planeeritud maa-ala piires korruselamute alaks (I kd tl 56-58).
2. MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Pelgulinna Selts ja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ esitasid 03.07.2011 Tallinna Halduskohtule kaebused Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsuse nr 93 tühistamiseks (haldusasjad nr 3-11-1650, 3-11-1657 ja 3-11-1659). MTÜ Telliskivi Selts esitas ühes kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, paludes peatada Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsuse nr 93 jõustumine ja keelata planeeringu alusel ehitusloa, projekteerimistingimuste või muude üksikaktide väljaandmine. Tallinna Halduskohtu 12.07.2011 määrusega peatati Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsuse nr 93 kehtivus ja keelati ehituslubade, projekteerimistingimuste või muude nimetatud otsusel põhinevate lubade väljastamine (I kd tl 164-176). Kolmas isik OÜ Alfa Property esitas Tallinna 2 Halduskohtu 12.07.2011 määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus oma 24.08.2011 kohtumäärusega rahuldamata jättis (I kd tl 232- 236). 03.10.2011 määrusega võttis kohus menetlusse MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Pelgulinna Selts ja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ kaebused Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsuse nr 93 tühistamiseks, liitis haldusasjad nr 3-11-1650, 3-11-1657 ja 3-11-1659 ühte menetlusse, jättes liidetud haldusasjade ühiseks numbriks 3-11-
3. Sama määrusega tunnistas kohus vastustajaks Tallinna Linnavolikogu ja kaasas menetlusse kolmandate isikutena Alfa Property OÜ, OÜ Merimetsa Ratsakeskus ja Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ (I kd tl 244-246). KAEBAJATE SEISUKOHAD
4. Kaebajad paluvad Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsuse nr 93 tühistada.
5. Kaebajad pöörduvad kohtusse populaarkaebusega vastavalt

§ 26lg-le 1.

Kaebajad leiavad, et vaidlustatav otsus on vastuolus seadusega ja kahjustab avalikke huve, mis on suunatud mitmekesise ja kvaliteetse linnaruumi tagamisele, sportimis- ja puhkamisvõimalusi pakkuvate alade kaitsele linnakeskkonnas, samuti üldise jätkusuutliku arengu tagamisele ning avalikkuse osalemisele ruumilises planeerimises.

§ 1

lg 2 kohaselt on seaduse ning ühtlasi planeeringute koostamise eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

§ 4

lg 2 p 2 kohaselt tagab kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Kaebajad leiavad, et see eeldus on täitmata, pidades silmas eelkõige avalikke huve ja väärtusi, mistõttu ei oleks kohalik omavalitsus tohtinud planeeringut kehtestada.

1. Vaidlustatud otsus on õigusvastane ka seetõttu, et kaebajate ja teiste planeerimismenetluse käigus esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud kodanikeühenduste argumente ei ole arvestatud ega antud ammendavat vastust või põhjendust arvestamata jätmise kohta või on antud vastused selgete kaalutlusvigadega. Osaliselt on antud põhjendused ja vastused tuginenud ka ekslikule informatsioonile.
2. Harju maavanem ei ole järelevalve käigus planeeringu kaalutluste põhjalikkust ega kõigi oluliste asjaolude kindlakstegemist ja arvessevõtmist piisava põhjalikkusega hinnanud. 12.12.2011 seisukohtades kaebajad täpsustavad kaebust maavanema järelevalvet puudutavas osas, leides, et maavanem pole järelevalvet piisava põhjalikkusega teinud, jättes üldplaneeringu muutmise põhjenduste asjakohasuse hindamata.
3. Detailplaneeringu (ja ühtlasi üldplaneeringu muutmise) lahenduste ning kogu menetlusprotsessi aluseks olnud lähteseisukohti

§ 16

lg 3 tähenduses ei ole piisavalt avalikustatud, need ei ole olnud tasakaalus ning nende sisu ei ole kehtestamisotsuses põhjendatud. Linn on rikkunud

§ 3lg 1 ja § 4 lg 2 p 2.

12.1 Detailplaneeringu lähteseisukohad planeerimisseaduse tähenduses määravad üldjuhul ette planeeringu sisu ja põhilahenduse, kui nendes ei nähta ette erinevate lahenduste piisavat kaalumist. Kaebajate arvates tuleb eelkõige lähteülesande koostamise ajal leida selliseid lahendusi, mis suudavad paremini tasakaalustada avalikke huve ja väärtusi ning erinevate ühiskonnaliikmete huvisid ja vajadusi ning planeeringu terviklahenduse koostajale tuleb seada ülesandeks kõigi oluliste asjaolude arvestamine. Antud juhul näiteks planeeritava maaala osaline jätmine ühiskondlike rajatiste maa-alaks või väiksema ehitusmahu planeerimine. Vaidlustatava planeeringu lähteseisukohad kattuvad olemuselt menetluse algfaasis toimunud 3 arhitektuurivõistluse (ideekonkursi) lähteülesandega. Võistlustingimused on olnud aluseks kogu planeeringulahenduse koostamisele ning see on olnud planeeringu koostamisel määrava tähtsusega. Võistluse lähteülesanne on juba ette määranud planeeringu sisu (eelkõige selles osas, et alale pidi mahutama 241000m² brutopinda), mille tõttu muud lahendusvariandid on jäänud üldse läbi kaalumata. Sisuliselt ei ole kogu planeeringumenetluse ajal toimunud väiksema ehitusmahuga lahenduste kaalumist. 12.2 Oma 24.08.2010 esitatud vastuväidetes väitsid kaebajad, et maaomaniku poolt kutsutud arhitektuurivõistluse tulemust ei saa pidada kaalutletud detailplaneeringu aluseks, kuna selle lähteülesanne dikteeris funktsioonid ja ehitusmahud, mis on üldplaneeringuga vastuolus. Seega pole tegu mitte „parima planeeringulahendusega,“ vaid hea lahendusega, arvestades lähteülesandes püstitatud eesmärgiga – muuta maa sihtotstarvet ja rajada sellele hulgaliselt elu- ja äripindu. Võistluse lähteülesannet pole avalikustatud ning avalikkuse arvamust avalike huvide kohta pole selles kirjeldatud. Planeeringu kehtestamise otsuses piirdutakse üksnes põhjendusega, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) on seisukohal, et väide ei ole põhjendatud, kuna läbiviidud planeeringu ideelahenduse konkursi lähteülesanne on koostatud koostöös TLPA ja Eesti Arhitektide Liiduga (EAL) ning hindamiskomisjoni koosseisus olid TLPA, EAL ja linnaosa esindajad. Kaebajad leiavad, et planeeringu kehtestamise otsuse kaalutlused ei ole asjakohased, sest otsuses toodud kaalutlused ei sisalda ühtegi sisulist vastust kaebajate väidetele võistlusülesande kohta ning neile ei ole põhjendatud lähteülesande sisu ja eesmärke, vaid viidatud üksnes asutustele, kellega tehti koostööd. Võistlusülesande sisu põhjendamata jätmine on kaalutlusviga. 12.3 Kaebajad on 24.08.2010 teinud ettepaneku korraldada planeeringulahenduse saamiseks uus avalik arhitektuurivõistlus, avalikustades eelnevalt arhitektuurivõistluse ülesande, ning võtta selle koostamisel arvesse elanike ettepanekuid, üldisemaid planeeringuid ja arengudokumente. Selle ettepaneku arvestamata jätmist ei ole üheski vastuskirjas ega ka kehtestamisotsuses põhjendatud. 12.4 Samuti lähtutakse otsuse kaalutlustes väärast informatsioonist, et lähteülesanne on koostatud koostöös EAL-iga. EAL eestseisuse 19.06.2008 protokollis on selgelt märgitud, et otsest koostööd võistlustingimuste koostamisel pole EALiga toimunud st keegi pole EAL-i poolt sisuliselt tingimusi tervenisti läbi töötanud, ei ole õige nimetada tingimuste p 2.1.4 koostööd EAL-iga. Pole ka teada, kes on võistluse lähteülesande ette valmistanud. Samadel põhjustel ei saa EAL tingimusi kooskõlastada. Arhitektuurivõistluse lõplikes tingimustes on kirjas, et EAL on tingimustega üksnes tutvunud. Asjaolu, et võistlusest võttis osa ning et võistluse žüriis osales mitmeid tuntud arhitekte ning EAL liikmeid, ei anna kuidagi vastust kaebajate vastuväidetele, küsimustele ja ettepanekutele, sest nii osavõtjad kui ka žürii liikmed peavad lähtuma võistlustingimustest. 12.5 Seega on vastav otsus ilmselgete kaalutlusvigadega ning seetõttu ka vastavalt HMS § 54 õigusvastane. 13. Kaebajad leiavad, et Tallinna üldplaneeringu muutmine ei ole piisavalt põhjendatud

§ 9lg 7 tähenduses.

13.1 Seletuskirja kohaselt on üldplaneeringuga kehtestatud planeeringuala juhtotstarbe muutmine põhjendatud järgmiste asjaoludega: hipodroom viiakse linnast välja; planeeringuala piirkonnas vajadus nii suures mahus puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks puudub; ideekonkursi käigus on hinnatud planeeringuga kavandatu linnaehituslikult sobivaks; lähiümbruse hoonestus planeeritakse tõenäoliselt kõrgemaks kui Tallinna üldplaneering seda ette näeb; Tallinna Linnavalitsuse 14.06.2006 korraldusega nr 1286-k kinnitatud „Põhja-Tallinna üldplaneeringu lähteülesande” kohaselt peab 4 üldplaneeringu koostamise käigus kaaluma uute elamualade loomist ja tähelepanu tuleb pöörata linnaruumi kvaliteedi parendamisele ja planeeringuga kavandatakse sotsiaalobjekte; tegemist on kesklinna lähedase väärtusliku maa-alaga, mida planeeringuga veelgi väärtustatakse. Kavandatav lahendus soodustab piirkonna muutumist polüfunktsionaalsemaks. 13.2 Tegelikud asjaolud annavad aluse väita üksnes seda, et hipodroomi omanik soovib senise tegevuse lõpetada. Väide, et hipodroom jätkab tegevust väljaspool Tallinna linna, on üksnes kergeusklik spekulatsioon. Vastuseks MTÜ Telliskivi Selts 24.11.2010 esitatud küsimusele, millised konkreetsed asjaolud annavad linnale alust arvata, et OÜ Alfa Property või temaga seotud isikud rajavad Tallinna lähedusse uue hipodroomi ja kas OÜ Alfa Property või temaga seotud isikud on võtnud endale siduvaid kohustusi astuda mingisuguseidki samme Tallinna lähedusse uue hipodroomi rajamiseks, on TLPA 27.12.2010 kirja nr 21/1739 kohaselt linn oma väites tuginenud üksnes asjaolule, et OÜ Revalgate Holding on 26.11.2008 esitanud Saku vallale taotluse detailplaneeringu algatamiseks ning selle alusel on Saku Vallavolikogu märtsis 2010 algatanud Saku vallas hipodroomi tegevusega seonduvate hoonete püstitamist võimaldava detailplaneeringu 160 ha suurusel alal. Kaebajate arvates ei saa välistada võimalust, et juhul kui Saku vallas märtsis 2010 algatatud planeering tõepoolest on algatatud OÜ Alfa Property algatusel, siis on eesmärgiks olnud üksnes avalikkuse vastuseisu leevendamine, üritades jätta muljet, et hipodroomi tegevus ei lõpe. Detailplaneeringu menetlemine ei kohusta OÜ-d Alfa Property mingil moel investeerima tegelikku ehitamisse. Kuivõrd hipodroomi omanikega seotud isikud on viidanud sellele, et hipodroom praeguses asukohas ei ole kasumlik ettevõte, siis ei ole alust arvata, et logistiliselt halvemas asukohas võiks sama omanik suuta sama tegevust kasumlikult läbi viia. Hipodroomi tegevuse jätkamise majanduslikke võimalusi adekvaatselt hinnates oleks linn võinud planeeringu osas jõuda teistsugusele järeldusele. 13.3 Kaebajate 12.12.2011 seisukohtades leiavad kaebajad täiendavalt, et kinnistu omanik OÜ Alfa Property on väikeettevõte, kel puudub majanduslik võimekus „lubatud“ arendusi valmis ehitada. OÜ-l Alfa Property puudub igasugune kogemus suuremate kinnisvaraarenduste ellu viimisel. Kaebajad peavad tõenäoliseks, et kolmanda isiku peamine motiiv oli planeeringu kehtestamise otsuse kaudu eelkõige tõsta hüppeliselt oma kinnisvara väärtust (selline motiiv on detailplaneeringute finantseerijate hulgas üsnagi tavaline). Pärast planeeringu kehtestamist saab kinnistu tükeldada ja jupikaupa soovijatele müüa ning see, kas tulevane ostja soovib elamuarenduseks mittesobilikku vanasse tallihoonesse Lottemaad rajada või mitte ei oma kolmanda isiku jaoks mingisugust tähtsust. Kolmas isik ei ole suutnud esitada ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit selle kohta, et kellelgi oleks plaanis tulevikus rajada Lottemaa. Kolmanda isiku ja Lotte kaubamärgi omaniku vahel sõlmitud leping kinnitab seda, sest leping on sõlmitud üksnes Lotte kaubamärgi kasutamiseks detailplaneeringu menetluses ja absoluutselt kõik kolmanda isiku õigused kaubamärgi kasutamisele lõpevad 3 kuud pärast planeeringu jõustumist.

1. Kaebajad leiavad arvamusartiklitele ja 15.02.2011 Tallinna TV-s eetrisse läinud saatele „Linnaruum“ viidates, et avalikku vastuseisu hipodroomi maa-ala ümberplaneerimisele võib pidada üldteadaolevaks. Kaebajate 12.12.2011 seisukohtades toodud avaliku vastuseisu põhistustes (II kd tl 269 pöördel, 276) on kaebajad leidnud, et avalikku vastuseisu planeeringule tõendavad kümned meedias avaldatud arvamusartiklid alates 2007.aastast ning samuti ajakirjanike uudised, milles kajastatakse planeeringu käiku ja viidatakse pidevalt vaidlusalusele planeeringule, kodanikeühenduste vastuseisule planeeringu menetluse osas ja kohati ekslikult vastuseisule hipodroomi likvideerimise osas.
2. Linn on tuginenud vaidlustatavas otsuses üksnes asjaolule, et kinnistu omanik soovib hipodroomi tegevuse lõpetada ja alustada elamuarendust. Vaidlustatavast otsusest ei nähtu, et kinnistu omanikul oleks ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi senise maa sihtotstarbe 5 muutmiseks. Kaebajate arvates on ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi esinemine välistatud, kuivõrd kõik hipodroomi tegutsemisega seonduvad asjaolud olid olemas ja pidid olema maa omandajale teada
3. aastal. Ei ole toimunud olulisi muudatusi hipodroomi tegevust reguleerivas seadusandluses ega mingisugust linnaehituslikku muudatust, millega seoses võiks maa omanikul tekkida õigus omandipõhiõigusest ja õiguspärasest ootusest tulenevalt nõuda soovitud sihtotstarbe kehtestamiseks planeeringu algatamist. Sellega on linn oma otsuse olulises osas rajanud argumendile, mis seaduse kohaselt üldplaneeringu muutmist õigustada ei saa.
4. Kaebajad leiavad, et otsus ei oleks kaalutlusvigadeta isegi siis, kui hipodroomi tegevuse lõpetamine ja sotsiaalmaa sihtotstarbe muutmine Paldiski mnt 50 kinnistul oleks avalikes huvides ja piisavalt põhjendatud. Ka niisugusel juhul oleks võimalik leida erinevaid, väiksema ehitusmahuga, maa-ala eripärasid paremini arvestavaid ning era- ja avalikke huve paremini tasakaalustavaid lahendusi. Selliseid lahendusi ei ole hoolimata kaebajate ettepanekutest kogu planeeringumenetluse vältel kaalutud ega kaalumata jätmist põhjendatud. Hipodroomi ala planeeringulahenduses on ühe maaüksuse piiridesse planeeritud maksimaalselt võimaliku tihedusega uut hoonestust. Hipodroomi alal oleks olnud võimalik kaaluda erinevaid tasakaalustatud lahendusi, mille järgi saab planeerida erahuvi arvestavad uued hooned maaüksuse mõnele osale (näiteks maaüksuse äärealadele, säilitades hipodroomi peamise osa, milleks on Tallinna ainukese sellises mõõdus staadion ja tasane muruala kui väärtuslik, erinevaid sportimisvõimalusi pakkuv maa-ala. Isegi hipodroomi tegevuse lõpetamise korral seisneb selle ala väärtus selles, et sarnase objekti rajamine mujale eeldaks mahukaid avaliku sektori investeeringuid). Ideekonkursil ei olnudki sisuliselt võimalik lähteülesandele vastavalt konkureerida sellise ideelahendusega, mis püüaks luua paremat tasakaalu, sest vastavalt ülesandes soovitud hoonestuse brutopinnale ei olnud võimalik nii väikesel maa-alal suuremat hoonestusest vaba maa-ala säilitada. Ettepanekuid alternatiivsete tasakaalus lahenduste otsimise vajaduste kohta tegid kaebajad planeeringu avalikel aruteludel, avaliku väljapaneku käigus ning viimast korda Tallinna Linnavolikogu poolt kokku kutsutud arutelul 25.05.2011, kuid sellest hoolimata ei leidu nendele ettepanekutele mingit vastust volikogu otsuse kaalutlustes.
5. Linn on ebaõigesti asunud seisukohale, et piirkonnas puudub vajadus nii suures mahus puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks ning jätnud täielikult põhjendamata, mille alusel on selline järeldus tehtud. Kaebajatel puuduvad linnaga võrdväärsed võimalused puhkeehitiste ja ühiskondlike hoonete üksikasjaliku vajaduse väljaselgitamiseks, kuid kaebajad saavad tugineda sellele, et piirkondlikud seltsid ja eraisikud on planeeringule pidevalt selgesõnalist vastuseisu avaldanud. Arvestades asjaolu, et menetletavate detailplaneeringute kohaselt võib Põhja-Tallinna elanike arv tulevikus kahekordistuda, võib eeldada, et piirkonna vajadus puhkeehitiste ja ühiskondlike hoonete järgi mitte ei kahane, vaid kasvab oluliselt. Et prognoositava elanikkonna kasvu juures säiliks sotsiaalteenuste ja sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste kättesaadavus senisel määral, tuleks PõhjaTallinnasse juurde ehitada 5 lasteaeda, 7 üldhariduskooli, 2 kutseõppeasutust, 1 rakenduskõrgkool, 15 spordisaali, 5 staadioni, 1 ujula, 1 noortekeskuse. Koostatavas PõhjaTallinna üldplaneeringu tööversioonis toodud sotsiaal-, spordi- ja vabaaja veetmise objekte praktiliselt kavandatud ei ole. Seega võib ainuüksi elanike vastuseisu ja planeeritud elanikkonna ülisuure kasvu alusel asuda seisukohale, et linna esitatud väide ei vasta tõele ning et piirkonnas on kasvav vajadus puhkeehitiste ja ühiskondlike hoonete järele. Sellega on linn oma otsuse olulises osas rajanud ilmselgelt ebaõigele asjaolule. Linn ei ole kaalutlustes arvestanud ka asjaoluga, et vaidlustatud detailplaneeringu elluviimisega lisanduks piirkonda tuhandeid uusi elanikke, kellele vajalikke puhkamis- ja sportimisvõimalusi ei ole planeeritavale alale sisuliselt planeeritud, mistõttu hakkavad need lisanduvad elanikud tarbima ümberkaudseid alasid ja ühiskondlikke objekte. 6
6. MTÜ Linnalabor, MTÜ Telliskivi Selts, MTÜ Kodanikuliikumine Meie Linn, MTÜ Nõmme Tee Selts, MTÜ Pelgulinna Selts, MTÜ Meie Kalamaja, MTÜ Pelgulinna Majaomanike Selts ja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ esitasid planeeringu menetluses muuhulgas vastuväite, et detailplaneering ei ole kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ning selle muutmiseks puudub põhjendatud vajadus ja tegid ettepaneku võtta detailplaneeringu koostamise aluseks kehtiv Tallinna üldplaneering. Esitatud vastuväitele on seoses vajadusega puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks märgitud seletuskirjas vaid seda, et Tallinna üldplaneeringu kohaselt määrati alale ühiskondlike ja puhkeehitiste ala maakasutuse juhtotstarve üksnes seetõttu, et alal paiknes Tallinna hipodroom. Esitatud väide kujutab endast loogilist eksimust, tähendades sisuliselt üksnes seda, et üldplaneeringu muutmist ei ole vaja põhjendada, sest üldplaneering ei ole millegagi põhjendatud. Jättes motiveerimata, mille alusel on linn asunud seisukohale, et sellises mahus puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks vajadus puudub ning jättes vastamata MTÜ Telliskivi Selts 24.11.2010 esitatud küsimustele, on linn jätnud kaalutelamata ühed olulisemad avalikud huvid ja väärtused, mida elanikkond on tavapäraselt linnakeskkonnas elukeskkonna kvaliteedi säilitamise ja arendamise eesmärkide juures oluliseks on pidanud.
7. Kaebajad on seisukohal, et asjaolu, et ideekonkursi käigus on hinnatud planeeringuga kavandatu linnaehituslikult sobivaks, on üldplaneeringu muutmisel asjasse mittepuutuv argument. Planeerimisotsuse põhjendamisel on lubamatu viidata haldusorgani enda määratud reeglite alusel toimuvale konkursile. Kuna väide koostööst ka EAL-iga ei vasta tõele, siis on haldusorgani asutuste ehk TLPA ja linnaosa esindajad olnud ainukesed lähteülesande koostamise osalised. Kuivõrd faktiliselt oli maa juhtfunktsioon ja ehitiste kogubrutopind konkursi reeglistikus linna poolt määratud, on linna poolt lubamatu põhjendada maa juhtfunktsiooni muutmist konkursi tulemustega ning sellega on linn põhjustanud olulise kaalutlusvea.
8. Kaebajad on seisukohal, et asjaolu, et lähiümbruse hoonestus planeeritakse tõenäoliselt kõrgemaks kui Tallinna üldplaneering seda ette näeb, on üldplaneeringu muutmisel asjasse mittepuutuv argument. Planeeringu seletuskirjast ei nähtu, milline on asjaolu seos juhtfunktsiooni muutmisega.
9. Kaebajad leiavad, et menetletava Põhja-Tallinna üldplaneeringu lähteülesannet ega samas üldplaneeringus sisalduvaid lahendusi ei saa põhimõtteliselt detailplaneeringu kehtestamise otsuses argumendina kasutada, sest mõlemaid planeeringuid on menetletud paralleelselt ning mõlemad planeeringud on ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikute poolt samaväärselt kahtluse alla seatud. Kasutades üldplaneeringu muutmise põhjendamisel kaalutlustes argumendina teist menetletavat ning vaidlusalust üldplaneeringut, on linn teinud põhimõttelise kaalutlusvea. Kui linn soovis sihtotstarbe muutmist põhjendada Põhja-Tallinna üldplaneeringu lähteülesandes toodud konkreetsete motiividega, oleks tulnud vastavalt Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-3-1-87-08 ära näidata, millised lähteülesande osad linna arvates põhjendavad sihtotstarbe muutmist.
10. Linna poolt on põhjendamatu otsuse tegemisel tugineda asjaolule, et planeering näeb ette nn Lottemaa ehitamise ja erinevate sotsiaalobjektide ehitamise. Esiteks on ebaloogiline põhjendada sotsiaalmaa funktsiooni muutmist asjaoluga, et väheses mahus sotsiaalmaa funktsioon säilib. Teiseks on viitamine Lottemaale ja erinevatele sotisaalobjektidele praeguses olukorras vaid spekulatsioon. Ei saa välistada võimalust, et maa praegune omanik (OÜ Alfa Property) on väljendanud kava ehitada Lottemaa teemapark üksnes selleks, et leevendada avalikku vastuseisu sotsiaalmaa asendamisele elamumaaga. Linn on jätnud motiveerimata, miks on asutud lootma Lottemaa ja sotsiaalobjektide valmimisele, jättes õiguslikult tagamata 7 kinnistu omaniku kohustused nende objektide rajamiseks ning asunud seletuskirjas objektide valmimist esitlema kui tõsiasja.
11. Kaebajad on seisukohal, et asjaolu, et tegemist on kesklinna lähedase väärtusliku alaga, on üldplaneeringu muutmisel asjasse mittepuutuv argument. Asjaolu, et tegemist on kesklinna lähedase maa-alaga, õigustab just sotsiaalmaa funktsiooni säilitamist. Otsusest ei selgu, miks just suuremahulise elamuehituse kavandamine maa-ala väärtustab, võrreldes muude võimalike alternatiividega. Muude asjaolude kõrval tuleks arvestada ka seda, et niisugune (erakordselt suures mahus) elamute arenduse elluviimine on alati seotud kõrgete äririskidega ning selle elluviimise periood võib kesta kümneid aastaid, mille jooksul ei ole terviklikku planeeringulahendust veel ellu viidud ega linna poolt eesmärgiks seatud terviklikku elukeskkonda veel tekkinud, mistõttu kokkuvõttes võib elukeskkonna väärtustumise asemel tekkida pikaks ajaks ka elukvaliteedi langus. Heaks tavaks on kujunenud uute elamute arendamine pigem endistel tööstusaladel või olemasoleva linnastruktuuri tühimikel, mitte ühiskondlike objektide asemel.
12. Samuti on äärmiselt kaheldav linna poolt esitatud argument, et lahendus soodustab piirkonna muutumist polüfunktsionaalsemaks, arvestades et planeeringuga kavandatakse alale üsna tavapärased funktsioonid (eelkõige elamud) ning likvideeritakse ainulaadne funktsioon (hipodroom). Argument, et tegemist on väärtusliku maaga, mida tuleks veelgi väärtustada, ei seondu ühegi planeeringuga taotletava eesmärgiga.
13. Linn on otsuse tegemisel jätnud arvestamata perspektiivselt lisanduva elamispinna mõju planeeringule. Seejuures on linn otsuse tegemisel jätnud põhjendamata, miks ei arvestata esitatud vastuväidetega, mis seonduvad elanikkonna juurdekasvuga. Seoses elanikkonna juurdekasvuga on 8 kodanikuühendust 24.08.2010 esitanud planeeringule vastuväite. Vastuväite kohaselt üldplaneeringuga on ala juhtfunktsiooniks määratud ühiskondlike ja puhkeehitiste maa ning pole ühtegi põhjendatud vajadust peale maaomaniku rahalise huvi, miks seda muutma peaks. Põhjendatud vajadus elamumaad sotsiaalmaa arvelt juurde luua võiks eksisteerida juhul, kui Tallinnas tervikuna oleks elamumaade või eluasemete järgi suur puudus, kuid seda ei saa praeguses olukorras väita. Otsusest ei nähtu, et linn oleks planeeringu kehtestamisel võtnud seisukoha kas ja kui palju mõjutab elanikkonna juurdekasv planeeringu sisu, vaatamata sellele, et seoses elanikkonna juurdekasvuga on esitatud konkreetne vastuväide ja täpsustavad küsimused. Sellega on linn jätnud otsuse olulises osas motiveerimata vastuolus Riigikohtu seisukohaga kohtuasjas nr 3-3-1-87-
14. Kaebajad leiavad, et hinnates adekvaatselt elanikkonna juurdekasvu mõjusid, oleks linn jõudnud järeldusele, et Põhja-Tallinnas puudub kaalukas vajadus täiendava elamuala järgi; PõhjaTallinnas on olemas oluline vajadus sotsiaal- ja ühiskondlike objektide järgi; planeeringu kehtestamine sellisel kujul ei aita valglinnastumise vastu; planeeringu kehtestamine sellisel kujul ei paranda linnakeskkonda.
15. Kaheksa kodanikuühendust on 24.08.2010 esitanud planeeringule vastuväite, et detailplaneering pole kooskõlas ka Tallinna rohealade teemaplaneeringuga. Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67 algatatud teemaplaneeringu „Tallinna rohealad“ kohaselt on planeeritava ala eriotstarbelises rohealas (positsiooninumbriga 316), mis on ülelinnalise tähtsusega pargilaadse iseloomuga roheala. Detailplaneeringu jõustumisel ei saaks ala pidada pargilaadseks rohealaks. Teemaplaneeringu eiramise põhjusena on seletuskirjas üksnes asutud seisukohale, et teemaplaneeringut „Tallinna rohealad“ arendatakse edasi koostatavate linnaosade üldplaneeringute raames, mis on pidevas muutumises ja seetõttu ei saa sellest lähtuda. Seda ei saa pidada asjakohaseks ega piisavaks argumendiks, sest rohealade teemaplaneering on terviklik, teemat ülelinnaliselt analüüsiv dokument. Kaalutlustes tuleks välja tuua argumendid, miks selle arvestamine ei ole vajalik. 8
16. Linn on käsitlenud KSH eesmärke liiga ühekülgselt ja pealiskaudselt ning jätnud vastamata kaheksa kodanikuühenduse vastavasisulistele vastuväidetele. Tallinna Linnavolikogu on kodanikuühenduste vastuväidet pidanud põhjendamatuks, piirdudes üksnes väitega et KSH aruande eesmärk on anda hinnang võimalikele mõjudele ning negatiivsete mõjude ilmnemisel anda soovitusi nende leevendamiseks ja vältimiseks, mida on koostatud KSH aruandes ka tehtud. KSH-s on esitatud leevendavad meetmed vähendamaks ja vältimaks mõjusid elustikule, ökosüsteemile ja Merimetsa rohealale. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 lg 2 p 3 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks muu hulgas ka säästva arengu edendamine. Hea tava kohaselt hinnatakse KSH käigus (mida on tehtud ka kõnealuses KSH aruandes) looduskeskkonna kõrval mõjusid ka kultuurilisele, sotsiaalmajanduslikule ja ruumilisele keskkonnale. Kodanikuühenduste vastuväited tuginesid suures osas just sedasorti mõjudele ning KSH aruande lõppjäreldustele. Nende vastuväidete mittearvestamine on jäänud vastuskirjades ja volikogu otsuses põhjendamata. KSH aruanne toob muu hulgas välja, et arvestades piirkonnas tegutsevate kodanikuliikumiste hulka on soovitav planeeringu koostamise käigus konsulteerida ka nendega, leidmaks alale kõiki osapooli rahuldavat maakasutust. Planeeringu menetluskäigu ning kodanikuühenduste (sh kaebuse esitajate) poolt esitatud kõigi ettepanekute ja vastuväidete tagasilükkamise põhjal võib öelda, et seda tasakaalustavat meedet ei ole üldse rakendatud. 28.

§ 10

lg 61 punkti 2 järgi ei tohi detailplaneeringu koostamist või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle anda juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut. Planeeringu seletuskirjast nähtub, et vastavalt TLPA, OÜ Alfa Property ja K-Projekt AS vahel sõlmitud lepingule nr DP2-5/69 (edaspidi leping), ei ole huvitatud isikule OÜ-le Alfa Property üle antud detailplaneeringu tellimist ega ka koostamist, vaid detailplaneeringu koostamise tellija on TLPA ja OÜ Alfa Property on finantseerija, kellel lepingu kohaselt on õigus esitada tellijale omapoolseid ettepanekuid ning tutvuda kõikide detailplaneeringu menetlemise materjalidega ja saada teavet detailplaneeringu menetlemise käigust. Kaebajad on seisukohal, et kirjeldatud olukord osutub

§ 10

lg 61 p 2 eesmärgipärasel tõlgendamisel seadusega vastuolus olevaks ja tingib otsuse tühistamise. 29.

§ 20

lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta.

§ 20

lg 1 mõttes on vastuväiteks ka küsimus, mis on esitatud haldusorganile planeeringu vastuvõtmise kaalutluste kohta. Telliskivi Selts esitas 24.11.2010 kell 16:27 e-kirjaga 28 konkreetset küsimust Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavale avalikule arutelule

1. novembril 2010 algusega kell 14.00 Põhja-Tallinna Valitsuses, paludes esitatud küsimusi käsitleda arutelul ning vastuseid küsimustele kirjalikult kas protokolli väljavõttena või e-kirja teel. 25.11.2010 avaliku arutelu protokollis vastuseid esitatud küsimustele ei sisaldu. TLPA oma 27.12.2010 kirjas on vastanud üksnes 7-le küsimusele 28-st ning neistki on 3-le küsimusele vastatud, et TLPA-l puudub pädevus küsimusele vastamiseks. Ülejäänud käsitletud 4-le küsimusele on küll vastatud, kuid küsimuses palutud informatsiooni esitatud ei ole, seega ei ole sisuliselt vastatud ka neile küsimustele. TLPA on jätnud vastamata 21 küsimusele, märkides, et neile leiab vastused Tallinna Arengukavast 2009-2027 ja Tallinna arengustrateegiast Tallinn
2. Selline vastus on ilmselges vastuolus Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-3-1-87-08 antud selgitusega, et piisav ei ole viidata mõnele teisele dokumendile, vaid esitada tuleb põhimotiivid ning mõnele teisele dokumendile viitamisel peab olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. Esitatud küsimustele vastamine viitega arengukavale ja arengustrateegiale on ilmselges vastuolus nii avalikku arutelu reguleerivate normidega kui ka teabenõude käsitlemist reguleerivate normidega. Samuti leiab kaebaja, et TLPA vastuse punktides 4-7 käsitletud küsimustes taotletud informatsiooni esitamata jätmine, kuigi seda oli 9 ja on võimalik teha, on vastuolus samade normidega. Samal alusel on tühine ka vastamata jätmine viitega TLPA pädevuse puudumisele (või TLPA-l info puudumisele). Küsimuse adressaadiks oli ja on linn tervikuna, mitte üksnes mõni selle allüksus. Seega ei ole linn sisuliselt ühelegi kaebaja esitatud küsimusele vastanud ega kaebaja palutud informatsiooni kaebajale väljastanud. MTÜ Telliskivi Selts esitas 12.01.2011 linnale vaide seoses 24.11.2010 esitatud teabenõudele vastamata jätmisega. Vastuolus HMS § 84 lg 1 ja § 86 lg 1 ei ole linn esitatud vaidele kuidagi reageerinud.
3. Kaebajatele on alates 28.06.2011 ajakirjanduse vahendusel teatavaks saanud, et planeeringumenetluses mõju omanud TLPA juhatajale hr Toomas Õispuule ning planeeritava maa-ala omaniku esindajale hr Viktor Kaasikule on esitatud kahtlustus pistise võtmises ja pistise andmises ning mõlemad isikud on end kuritegudes süüdi tunnistanud. Seega on planeerimismenetluses toime pandud kuritegu, mis võis mõjutada otsuse sisu. KarS § 293 ja HMS põhimõtete koosmõjul kaotab oma õiguspärasuse haldusakt, mis tugineb eelhaldusaktile, kui eelhaldusakti andja paneb sellega toime kuriteo või kui kuriteo toime pannud isik on muul moel kuritegelikult mõjutanud haldusmenetlust või haldusakti andmist. Vaidlustatav otsus on vastu võetud, arvestades TLPA koostatud seletuskirja ja otsuse osaks on TLPA
4. novembri ja
5. novembri 2010 kirjad nr 2-1/1739, otsuse tegemisel on lähtutud asjaolust, et Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu on heaks kiitnud ka TLPA. Planeeringu menetlust on korraldanud TLPA, mida juhtis hr T.Õispuu. Ajakirjanduses avaldatu põhjal on kaebajal alust arvata, et hr T. Õispuu on nimetatud toimingute tegemisel toime pannud KarS § 293 sätestatud kuriteo. Kaebajate 12.12.2011 seisukohad
6. Kaebajad märgivad täiendavalt, et Tallinna üldplaneeringus on hipodroomi alaga samasuguselt (ühiskondlike ja puhkeehitiste maa-ala) tähistatud üsnagi piiratud arv objekte ja nende maa-alasid, nagu näiteks Lauluväljak, loomaaed, Rocca Al Mare vabaõhumuuseum, botaanikaaed, Kalevi staadion. Need on ülelinnalise või isegi üleriigilise tähtsusega ühiskondlikud objektid. Sellistel maa-aladel üldplaneeringu muutmine vajab väga hoolikat kaalumist ja väga selgeid põhjendusi. Paljuski selles seisnevadki kaebajate poolt kaitstavad avalikud huvid ja väärtused. Kaebajate arvates peaks üldplaneeringus sellise juhtfunktsiooniga määratud aladel esmajoones kaaluma samalaadse funktsiooniga spordile või meelelahutusele suunatud ülelinnalise tähtsusega objektide rajamist või maa-ala selleks tarbeks reservi jätmist. Paldiski mnt 50 maa-ala on isegi hipodroomi ärakolimise korral, kuni üldplaneeringu kohase arendusvõimaluse leidmiseni, kasutatav näiteks erinevate sportimisvõimaluste jaoks, ilma olulisi investeeringuid tegemata. Väited, et maa-ala avamiseks ja kasutusele võtmiseks on vajalik sellele planeerida Mustamäe tihedusega elamurajoon, ei ole veenvad. Samuti on eksitav väide, et detailplaneering on vajalik maa-ala avamiseks linnarahvale. Maa-ala avamine on tegelikkuses paljukordselt lihtsam ja võimalik ka ilma oluliste investeeringuteta. Põhimõtteliselt piisab väravate avatuna hoidmisest. Avamise eesmärgil ei ole vajalik planeerida ülisuuri ehitusmahte. Kui alale planeeritakse kodud tuhandetele inimestele, siis hoonetevaheline ruum on küll avatud, kuid see on suunatud ikkagi eelkõige uutele elanikele. Neid asjaolusid ei ole kaalutud kehtestamisotsuses ega ka vastuskirjas.
7. Hipodroomi alal on väärtus ka praegusel kujul, ning seda isegi sel juhul kui hipodroom Saku valda kolitakse. Maa-ala (suur staadioniring ning ulatuslik muruväli) pakub mitmekesiseid sportimisvõimalusi ning on hästi kasutatav erinevateks sportmängudeks. Teist samasugust kohta Tallinnas ei leidu ning selle totaalse muutumisega ei ole mingit vajadust kiirustada. Kui säilitada hipodroomi ala oma praegusel kujul, siis see jääb tulevikuvõimaluseks mõne muu ülelinnalise tähtsusega ühiskondliku ehitise rajamiseks, mis võib olla ka erakapitali rahastatud ja äriliselt kasumlik. Hipodroomi maa-ala on sedalaadi 10 ehitiste jaoks üks sobivamaid Tallinnas, olles heade transpordiühendustega ja samas kesklinna kontaktvööndis, külgnedes puhkealaga ja omades mahuka ühiskondliku objekti asukohana märgilist tähendust. Üldplaneeringu eesmärgiks on pikaajaliste arenguvõimaluste kavandamine ja selle kergekäeline hetkevajadustest lähtuv muutmine ei ole üldplaneeringu eesmärkidega kooskõlas.
8. Kuigi kaebajad on seisukohal, et hipodroom ei ole ainus funktsioon, mis vastab kehtivas üldplaneeringus sätestatud ühiskondlike- ja spordiehitiste maale ja seega mitte ainuvõimalik lahendus, siis on tõendamata väide, et hipodroomi tegevuse jätkamine on võimatu. Kaebaja on konsulteerinud mitmete hipodroomi tegevusega kursis hobuaktivistidega, kes on leidnud, et Hipodroom võib senisel kujul edukalt edasi tegutseda. Rootsi tunnustatud asjatundja Gunnar Nilssoni arvamuse kohaselt sobib Hipodroom oma asukoha ja suuruse poolest hipodroomi tegevuseks ideaalselt, kuid parandada võiks ventilatsioonitingimusi tallides. Kaebajate arvates ventilatsiooni parandamine kujutab endast eelduslikult väikesemahulist investeeringut, mis ei nõua olulisi kulutusi. Arvestada tuleb, et olukorras, kus linn on sisuliselt andnud heakskiidu hipodroomi asendamiseks elamuarendusega, kaotas kinnistu omanik huvi investeeringute tegemiseks. Kui aga vaidlustatav otsus tühistatakse, on eelduslikult mõistlik jätkata Hipodroomi tegevust ja teha ära vähemalt väikesemahulised investeeringud, mis vahepealsel ajal jäid tegemata. Gunnar Nilssoni arvamus lükkab ümber ka kolmanda isiku eksliku eelduse, et hipodroom iseenesest linnakeskkonda ei sobi. Ekslik on ka väide, et Saku valda hobuspordikeskuse rajamisel osutuks Hipodroomi pidamine Tallinna linnas majanduslikult või muul põhjusel mõttetuks. Nii Tallinna läheduses kui ka üle Eesti on suhteliselt suur arv erineva suurusega hobusekasvatus- ja hobuspordikeskusi ning veel ühe täiendava hobuspordikeskuse rajamine linnast välja ei mõjuta kuidagi tegutseva Hipodroomi väljavaateid. Kolmas isik on jätnud põhistamata ka oma väite, et isikud, kes on Saku valda suures koguses maad ostnud, on seotud arendajaga. Seetõttu ei oma asjaolu, et OÜ RevalGate Holding ja mõned teised isikud on ostnud suuremas ulatuses maad Saku vallas hipodroomi jaoks kindlasti mitte sellist tähendust, et linnal oleks olnud põhjust sellele detailplaneeringu kehtestamise otsuses viidata kui otsust toetavale argumendile.
9. Kolmanda isiku poolt osundatud üldplaneeringu seletuskirjas olev märge, et üldplaneeringu maakasutusplaan ei ole eraõiguslikule maavaldajale siduv tähendab, et üldplaneeringuga kavandatud areng ja muudatused ei takista omanikke oma maad ka senisel otstarbel kasutamast. See märge ei puuduta Paldiski mnt 50 maaüksust, kus üldplaneering säilitas senise maakasutuse. Vastustaja jaoks on üldplaneeringu maakasutusplaan siduv. Üldplaneeringu märgib muu hulgas ka seda, et üldplaneeringu koostamisel on üldeesmärgiks seatud soodsate eelduste loomine Tallinna igakülgseks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks kultuuripärandit ja looduskeskkonda säästval viisil. Peaeesmärk on soodustada põhjendatud ning üldistele huvidele orienteeritud maakasutuse suuniste ja kitsenduste kaudu linnaelanike jaoks tervisliku, turvalise ja nende sotsiaalsete vajaduste rahuldamist võimaldava elukeskkonna kujundamist. See lause samas seletuskirjas lükkab kolmanda isiku poolse väite ümber.
10. Isegi juhul, kui arendaja ei soovi enam kinnistul hipodroomi pidamisega tegeleda, on ülimalt vähetõenäoline, et detailplaneeringu kehtestamata jätmisel jääks maa-ala „sööti“. Kehtiv üldplaneeringust tulenev juhtfunktsioon võimaldab rajada väikese vaevaga alale spordiväljaku, avada ala kokkuleppel linnaga rohealana vms. Arendaja on äriühing ning ei ole mingit põhjust arvata, et olemasoleva juhtfunktsiooni säilimisel oleks arendaja parim äriplaan tulevikuks üksnes tasuda maamaksu ja hoida ala „söödis“. Eksitav on ka vastustaja poolne väide, et maa-ala jääb hipodroomi väljakolimisel „vegeteerima” kasutu tühermaana. Selline stsenaarium saaks olla põhjustatud ainult omaniku pahatahtlikust hoolimatusest oma kinnisvara suhtes ning vastustaja oskamatusest omandi korrashoidu vajadusel nõuda. Omanik peab suutma oma omandit elementaarsel tasemel korras hoida. Arvestades omaniku lubadusi 11 ja võimekust suuremahuliste arenduste elluviimiseks, ei saa kõnealuse maa-ala elementaarne hooldus (muru niitmine, prügivedu jms.) olla talle ülejõukäivalt kulukas, mis tähendab et maa-ala ei saa ilma omaniku pahatahtlikkuseta võssa kasvada ega tühermaastuda.
11. Kaebajad leiavad, et asjakohatu on kolmanda isiku väide, et ala väärtustab see, et 56,2 % alast on sotsiaal- või transpordimaa funktsiooniga. On tõsiasi, et isegi kõige kasumittaotlevam arendaja ei saa linna ehitada ilma transpordimaata ja ühiskondlike hooneteta. Maa-ala ei väärtusta mitte see, mitu % pindalast on juhuslikult möödujale takistusteta läbitav, vaid kvaliteetne ja polüfunktsionaalne linnakeskkond.
12. Kaebajate arvates on vastustaja ja kolmanda isiku poolt välja toodud ühiskondlikud otstarbed (lasteaed, lottemaa jne) mõeldud tarbimiseks sama arenduse teenindamiseks. Lottemaa on oma olemuselt laste märguväljak, mis loomupäraselt kuulub iga elamuarenduse juurde. Arvestades, et planeeritavale alale kavandatakse elamispinda ligikaudu 3000 inimesele, on sellega koos niisuguses mahus ühiskondlike rajatiste planeerimine täiesti elementaarne. Tegelikult tarbivad alale planeeritud elanikud isegi rohkem ühiskondlikku ruumi ning kasutavad igapäevaseks ajaveetmiseks suure tõenäosusega palju ka lähiümbruse maa-alasid. Üldplaneeringus väljendatud ühiskondlike ja puhkeehitiste maa juhtfunktsioon oli aga suunatud laiemalt linna elanikkonnale. See juhtfunktsioon on mõeldud ümbruse elanike samalaadsete vajaduste rahuldamiseks, mida vaidlusaluse detailplaneeringu järgi hakkasid nüüd uued elanikud ise rahuldama planeeringuala ümbruses. Seega on vaidlusaluse otsusega üldplaneeringu mõte pööratud vastupidiseks selle algsele eesmärgile.
13. Kaebajad on tuginenud asjaolule, et otsuse osaks on TLPA 12.
14. ja 1511.2010 kirjad nr 2-1/1739, otsuse tegemisel on lähtutud asjaolust, et Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu on heaks kiitnud ka TLPA. Planeeringu menetlust on korraldanud TLPA, mida juhtis hr T. Õispuu. Ajakirjanduses avaldatud info, et arendaja esindaja on T.Õispuule võimaldanud alusetuid varalisi hüvesid, annab alust arvata, et T.Õispuu on vaidlusaluse planeeringu menetlust ja selle lõpptulemust mõjutanud ebaseaduslikult ja avalike huvide vastaselt muuhulgas ka selleks, et kõrvale kalduda avalikest huvidest arendaja huvide kasuks ning piirata kaebaja õigusi menetluses osalemiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHAD 39.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu
15. Vastustajale jääb arusaamatuks, mida kaebajad peavad silmas detailplaneeringu lahenduste ja lähteseisukohtade ebapiisava avalikustamise all.

§ 16

lg 3, millele kaebuses viidatakse, sätestab, et detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavate väljapanekute ja avalike arutelude vajaduse määrab kohalik omavalitsus. Vähemalt ühe avaliku arutelu korraldamine on kohustuslik, kui detailplaneeringut koostatakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 61 sätestatud juhtudel. Otsuse seletuskirjas on märgitud, et detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 26.

1. kuni 27.08.
2. Vastavasisuline teade ilmus 01.07.2010 ajalehes Eesti Päevaleht. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitasid oma ettepanekud ja vastuväited R.Truus, Maa-amet, T. Zõbin, MTÜ Linnalabor, Telliskivi Selts, MTÜ Kodanikuliikumine Meie Linn, MTÜ Nõmme Tee Selts, Pelgulinna Selts, MTÜ Meie Kalamaja, Pelgulinna Majaomanike Selts ja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ.

§ 18

lg 5 p 2 järgi on kohalikul omavalitsusel kohustus tähtkirjaga teatada puudutatud isikutele detailplaneeringu avaliku väljapaneku aeg ja koht hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust. Kohaliku omavalitsuse eksimuse tõttu puudutatud isikuid avalikust väljapanekust tähtkirjaga ei teavitatud ja sellest tulenevalt korraldati teistkordne 12 avalik väljapanek ajavahemikul 30.

1. kuni 28.10.
2. Teade ilmus 16.09.2010 ajalehes Eesti Päevaleht ja ajalehes Pealinn 04.10.
3. Avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväidetele ja ettepanekutele vastas TLPA 12.
4. ja 15.11.2010 kirjaga nr 2-1/1739, kus teatas ka avaliku arutelu toimumise aja ja koha. Arvestades eespooltoodut on üheselt selge, et planeeringu menetlemisel on saanud oma arvamust avaldada ja ettepanekuid esitada nii kaebuste esitajad, kui ka muud huvigrupid, asutused ning eraisikud. Vastustaja on pigem vastupidisel arvamusel, et detailplaneering on saanud palju vastukaja ja avalikkus on saanud detailplaneeringu menetlemisel olulisel määral kaasa rääkida. Detailplaneeringu koostamine on väldanud ligikaudu 4 aastat ja selle käigus on kaebajad algusest peale osalenud. Seega on kaebajate väide, et detailplaneeringu lahendusi ei ole piisavalt avalikustatud, paljasõnaline. Otsuse lahutamatuks osaks olevas seletuskirjas on esitatud nõuetekohased põhjendused planeeringu lahendusele.
5. Ebaõige on kaebajate väide nagu oleks arhitektuurivõistlusega enne detailplaneeringu algatamist üheselt ja just maaomaniku poolt ära otsustatud detailplaneeringu sisu. Samuti on ebaõige väide selle kohta, et EAL ei ole osalenud arhitektuurivõistluse tingimuste koostamises. Avalik arutelu meedia vahendusel Hipodroomi tuleviku üle on käinud juba vähemalt aastast 2005 ja sellest ajast alates on TLPA-le esitatud mitmeid erinevaid detailplaneeringu eskiise, mille TLPA on tagasi lükanud. 27.03.2008 projekteerimiskoosoleku protokollist Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu eskiisi arutelu kohta nähtuvalt osales arutelul Tallinna Linnavalitsuse ametnikke (peamiselt arhitektid ja linna peaarhitekt Endrik Mänd) ja arutelu käigus on E.Mänd sõnaselgelt olnud algse eskiislahenduse vastu, soovitades muuta planeeringulahendus kvaliteetsemaks ning eraldada sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks rohkem mahtu. E.Mänd ei ole näinud probleemi täisehituse mahus ning on pidanud võimalikuks isegi tihedamat mahtu. Arhitektuurikonkursi korraldamist on nõudnud just linn ning kohustanud arendajat kaasama konkursile EAL ning kaasama arhitektuurikonkursile 5-6 arhitektuuribürood. Ettepanek, et arendaja ise viiks läbi arhitektuurikonkursi, tuli linna poolt. Nimetatust lähtuvalt ei saa kaebajad väita, et arendaja on oma tingimused linnale peale surunud ja linn ei ole kaalumist teostanud.
6. Vastustaja käsutuses on e-kirjavahetus detailplaneeringu koostaja K-Projekt ja Igor Volkovi vahel. I. Volkov oli arhitektuurikonkursi läbiviimise ajal EAL eestseisuse esimees (2008-2009) ja e-kirjadest nähtub, et K-Projekt on edastanud 28.05.2008 arhitektuurivõistluse tingimused EAL eestseisuse koosolekule arutamiseks. EAL poolt on määratud ka temapoolsed liikmed arhitektuurikonkursi komisjoni, kelleks olid I.Volkov ise, Ü.Mark, I.Truverk, O.Alver ja M.Kalm. Komisjoni esimees oli Tallinna linna peaarhitekt E. Mänd ja komisjoni kuulusid lisaks ka TLPA arhitektid M. Preem ja A. Plado. E-kirjadest nähtub I.Volkovi vastus määratava komisjoni liikme M.Šultsi kohta ja selle kohta, et oli olemas kokkulepe määrata komisjoni 50% arhitekte. Miks EAL on oma protokollis väljendanud mitteosalemist ja teadmatust arhitektuurikonkursi tingimustest ei ole vastustajale arusaadav. Kohtule esitatud vastustaja tõenditest peaks aga olema selge, et koostööd EAL-ga on tehtud algusest peale ja valeandmeid selles osas ei ole esitatud. Õige on väide, et EAL ei ole arhitektuurikonkursi tingimusi ise koostanud, mille eest EAL reeglina küsib raha. Vastustaja ei aktsepteeri EAL protokollilisi väljaütlemisi kuna ei saa vastutada selle eest, et EAL eestseisus tingimused arutelule pani ja kas sisuline arutelu toimus. Kui EAL ei soovinud parandusi ja märkusi teha, siis ei tähenda see seda, et koostööd ei tehtud, vaid seda, et EAL ei soovinud oma ülesannet tõsiselt võtta, või oli solvunud otsusest tingimusi nendelt mitte tellida. Loogikavastane on ka väide, et EAL ei teadnud, kes on võistlustöö tingimused tegelikult koostanud. Koostajaks oli detailplaneeringu koostaja K-Projekt ja EAL eestseisuse esimehele oli see teada. On arusaamatu ka see, et kui EAL ei olnud arhitektuurikonkursi tingimustega nõus, siis miks osalesid EAL arhitektid komisjoni töös. Arhitektuurikonkursi võitis QP Arhitektid OÜ, kelle esindaja T.Laigu on EAL eestseisuse aseesimees. Oma osaluse 13 mittetunnistamine on kohatu ja pahatahtlik. Eespooltoodut, et EAL koostööd on tehtud kinnitas vastustajale suuliselt 13.09.2011 kell 15.52 ka I.Volkov.
7. Mis puudutab ehitusmahtusid ja kaebajate väidet selle kohta, et ei olnud kaalutud väiksema ehitusmahuga lahendusi, siis leiab vastustaja, et linna terviklikult planeerib siiski kohalik omavalitsus, mitte kodanikeühendused. Kaalumise toimumist mahtude küsimuses kinnitab 27.03.2008 projekteerimiskoosoleku protokoll ja paljud tagasilükatud esialgsed lahendused, mis olid oluliselt suurema mahuga.
8. Arhitektuurikonkurss oma olemuselt on katse mahutada tellija äriplaan kinnistule. Kas see on võimalik või mitte, peabki konkurss näitama. Kogu krunditud ala keskmine tihedus on 1,39 (tihedus saadakse hoonete brutopinna ja krundi pindala jagatisest) ja ilma transpordimaa kruntideta on ala tihedus 1,66, mis on ligikaudu võrreldav Mustamäe tihedusega ja elukvartalite tihedus eraldi antuna 0,9, mis on sarnane Pelgulinna ehitustihedusega. Mida tähendab siinkohal kaebajate väide, et kohalik omavalitsus oleks pidanud paremini tasakaalustama avalikke huve ja väärtusi ning erinevate ühiskonnaliikmete huvisid ja vajadusi? Kaebajad ei ole ise esitanud ühtegi konkreetset selgitust selle kohta, millisena peaks siis planeeringuala välja nägema ja millised on need avalikud huvid ja väärtused, mida vastustaja eirab.
9. Vastustaja andmetel elab Tallinna linnas 412950 elanikku ja Eesti Ratsaliidu andmetel tegeleb Tallinnas aktiivse võistlusratsaspordiga 200 inimest ja hobikorras veel umbes
10. Lihtne arvutus näitab, et kokku moodustab see pisikene seltskond kogu elanikkonnast 0,9% ja see protsent jaotub veel erinevate ratsakeskuste vahel. On ju veel ka Veskimetsa ratsabaas ja Tondi maneež. Kuidas teenib Hipodroomi sellisel kujul linnasüdamesse jätmine seega praegu avalikke huve ja paljude erinevate ühiskonnaliikmete huve? Vastustaja näeb, et detailplaneeringu lahenduse realiseerumisel on alal oluliselt suurem kasutus erinevatele huvigruppidele – mainigem siinkohal Lottemaad, ekstreemspordikeskust, korvpalliväljakuid, 120 kohalist lasteaeda, perearsti- ja ravikeskust, ala avatust linnaelanikele, valgustatud ja korrastatud parke jne. Kohalik omavalitsus on päris kindlasti taganud siin avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isiku huvide tasakaalu ning ei ole kuidagi rikkunud planeeringute koostamise avalikkuse põhimõtet.
11. Kaebajad on leidnud, et üldplaneeringu muutmine ei ole piisavalt põhjendatud. Vastustaja sellega ei nõustu.

§ 9

lg 7 sätestab, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine; 3) muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Detailplaneering muudab Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohase ühiskondlike ja puhkeehitiste ala maakasutuse juhtotstarbe planeeritud maa-ala piires korruselamute alaks. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtotstarbeks määratud ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, s.o ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutustele; samuti samalaadseid teenuseid pakkuvate või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. Tallinna üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on korruselamute ala põhiliselt kahe- ja enamakorruseliste korterelamute ala, kus võivad paikneda elamupiirkonda teenindavad asutused, kaubandus-teenindusettevõtted, garaažikooperatiivid jm; paneelelamupiirkondades ka bürood jm keskkonnaohutud ettevõtted.

1. Üldplaneeringujärgse maakasutuse juhtotstarbe muutmise ettepaneku aluseks on täiendavad kaalutlused, linnaehituslikud ideed ja põhjendused: Tallinna üldplaneeringu 14 kohaselt määrati alale ühiskondlike ja puhkeehitiste ala maakasutuse juhtotstarve seetõttu, et alal paiknes Tallinna hipodroom. Kuna hipodroom viiakse linnast välja ning arvestades asjaoluga, et planeeringuala piirkonnas vajadus nii suures mahus puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks puudub, tuleb alale leida uus maakasutuse funktsioon;
2. Enne käesoleva detailplaneeringu eskiislahenduse koostamist kuulutati välja ideekonkurss planeeringuala parima ruumilahenduse leidmiseks. Ideekonkursi lõppprotokolli kohaselt hinnati võidutöö plussideks piisavat avalikku ruumi ja haljastust ning keskkonda sobilikku hoonestust, hästi lahendatud vaadet Toompeale ja vanalinna kirikutornidele jne. Ideekonkursiga leiti alale sobivaim linnaehituslik lahendus, mis vastab Tallinna üldplaneeringu kohaselt korruselamute ala juhtotstarbele; Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu “Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohaselt on läheduses paiknev Endla - Mustamäe tee - Mehaanika - Metalli (“Endla”) kvartal määratud üheks Tallinna kõrghoonete piirkonnaks. Seega lähiümbruse hoonestus planeeritakse tõenäoliselt kõrgemaks kui Tallinna üldplaneering seda ette näeb. Piirkonna senise maakasutuse intensiivsemat kasutuselevõtmist eeldavad ka mitmed menetluses olevad detailplaneeringud. Tallinna Linnavalitsuse 14.
3. 2006 korraldusega nr 1286-k kinnitatud „Põhja-Tallinna üldplaneeringu lähteülesande“ kohaselt peab üldplaneeringu koostamise käigus kaaluma uute elamualade loomist. Tähelepanu tuleb pöörata kogu Põhja-Tallinna linnaruumi kvaliteedi parendamisele, mille üheks osaks on meetmete rakendamine kuritegevuse ennetamiseks, et muuta piirkond positiivse mainega töö-, elu- ja ajaviitepaigaks. Kuna käesoleva detailplaneeringu lahendusega nähakse ette uute sotsiaalobjektide, korterelamute, ärihoonete, mängu- ja spordiväljakute rajamine, siis planeeringuga kavandatav vastab Põhja-Tallinna üldplaneeringu eesmärkidele; planeeritav ala asub kesklinna lähedal tiheda liiklusega Paldiski maantee, Endla tänava ja Mustamäe tee ristumiskohas, mis võimaldab ühistranspordiga hea pääsu nii kesklinna, teistesse linnaosadesse kui ka piki Paldiski maanteed linnast väljuvale suunale. Seega on tegemist kesklinna lähedase väärtusliku maa-alaga, mida planeeringuga veelgi väärtustatakse; kavandatav lahendus soodustab piirkonna muutumist polüfunktsionaalsemaks.
4. Planeeringu seletuskirja erinevates punktides (nt punkt 4.1.2) on toodud üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Eespooltoodust ja seletuskirja punktist 4.1.2 tulenevalt leiab vastustaja, et maakasutuse perspektiividega on planeeringu menetluses kruntide jagamisel ja maa sihtotstarvete määramisel arvestatud ning seda on kajastatud nii planeeringu seletuskirjas kui ka põhijoonisel.
5. Planeeringu üle järelevalvet teostanud maavanem on samuti asunud seisukohale, et kohalik omavalitsus on piisava põhjalikkusega kaalunud üldplaneeringu muutmise vajadust.
6. Vastustajat ei ole põhjust süüdistada kergemeelsuses, kuivõrd kaebajate väitel on linn uskuma jäänud kolmanda isiku väiteid uue Hipodroomi ehitamise kohta linnast välja ja reaalsuses ei pruugi seda tullagi. Vastustajal ei pea „kergeusklikuks spekulatsiooniks“ asjaolu, et kolmas isik on reaalselt soetanud muuks otstarbeks suhteliselt kasutu ja mitte eriti hea asukohaga krundi lihtsalt selleks, et üldsusele eksitavat muljet jätta. Saku Vallavalitsuse 11.03.2010 otsusega nr 34 on detailplaneering algatatud.
7. Samuti ei nõustu vastustaja väitega, et Hipodroomi väljaviimisele linnast avalik vastuseis on üldtuntud asjaolu. Halduskohtumenetluse seadustikust tulenevalt ei ole tõendada vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Usaldusväärsuse seab vastustaja kahtluse alla juba seetõttu, et detailplaneeringu menetluse kaustas sisaldub erinevate seisukohtadega pöördumisi (üks poolt, teine vastu), mille on allkirjastanud üks ja sama inimene. Kui usaldusväärseks saab selliseid arvamusi pidada otsustab kohus tõendite kaalumisel. Meedias on arvamused jagunenud siiski pigem Hipodroomi väljakolimist ja selle asemele uue elurajooni rajamist pooldavaks. Ka kaebajate esindaja Toomas Paaver ise 15 on väljendanud igakülgselt poolehoidu detailplaneeringuga rajatava suhtes ning detailplaneeringu toimikus sisaldub avalik pöördumine Harju Maavanemale MTÜ Tallinna Hipodroom, Eesti Traaviliit, Tooma Hobusekasvatus ja 34 eraisiku, treeneri, sõitja jm isikute poolt palvega seista hea selle eest, et Hipodroomi planeering saaks võimalikult kiiresti menetletud. Kirja kirjutajad, kes on oma valdkonna head tundjad, leiavad, et linna tingimustes ei ole võimalik tulemuslikult hobuseid pidada.
8. Lisaks soovib vastustaja märkida, et kinnistu omanik ei nõua midagi ja ei sea omapoolseid tingimusi linnale, vaid linn soovib ka ise näha piirkonna funktsionaalsust ja arengut ning lähtub oma otsuste tegemisel mitte kolmanda isiku soovidest, vaid võimalusest täiendada linna ühe võimaliku polüfunktsionaalse osaga. Linn on väga õigesti asunud seisukohale, et planeeringuala piirkonnas puudub vajadus nii suures mahus puhkeehitiste või ühiskondlike hoonete rajamiseks. Sellise järelduse saab teha kasvõi sellest, kui avada Tallinna aluskaart ning kanda sinna ühiskondlike hoonete ja puhkealade/ehitiste kaardikihid. On selgelt näha, et ümbruskonda jääb piisavalt palju nimetatud asutusi, perearsti ja tervisekeskusi, spordiklubisid jne. Ka on Tallinna Haridusamet andnud oma kirjaliku seisukoha selle kohta, et arvestades lähipiirkonnas väljakujunenud koolivõrku ei pea Tallinna Haridusamet vajalikuks uue koolihoone kavandamist Paldiski mnt 50 kinnistule. Küll aga tuleb rajada üks 120 kohaline lasteaed. Lasteaia ja perearstikeskuse rajamise kohta sisaldub info Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsuses nr
10. Kaebajate küsimused puhkeehitiste ja ühiskondlike ehitiste kohta on ilmne ülepingutamine. Ühe detailplaneeringuga ei ole võimalik lahendada terve linnaosa vastavasisulisi probleeme. Kõne alla olev Hipodroomi planeering täidab oma konkreetse osa ja see osa on kindlasti oluline, võrreldes sellega, kui Hipodroom jääks praegusel kujul linna vegeteerima. Vastustaja rõhutab, et üldplaneeringu muutmise vajadust on piisavalt põhjendatud. See, et kaebaja ei nõustu põhjendustega ning leiab, et need on valed, on subjektiivne kaebaja seisukoht. Kaebaja ei ole see isik, kes planeerib linna – tal puuduvad selleks vastavad teadmised ja kompetents. Kaebuse lahendamise seisukohast on oluline ainult fakt, et kaalumist on teostatud ja Otsuse seletuskirjas üldplaneeringu muutmist põhistatud.
11. Vastustaja nõustub siinkohal ka kolmanda isiku poolt väljendatud seisukohaga, et kunagi kehtestatud Tallinna üldplaneering on ajale jalgu jäänud ning seal puuduvad arenduslikud tulevikunägemused. Detailplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi kohaliku elu küsimuste, kaasa arvatud territoriaalplaneerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seetõttu juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate kinnisasja omanike huvide arvesse võtmisel ning planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
12. Planeering ei ole vastuolus Tallinna Linnavolikogu 24.03.2005 otsusega nr 67 algatatud teemaplaneeringuga „Tallinna rohealad“. Juba pealkiri ütleb, et rohealade teemaplaneering on alles algatatud staadiumis ning seega on tegemist eelhaldusaktiga ja seega ei saa rääkida ka mingisugusest vastuolust. Nimetatud teemaplaneering areneb koos koostatavate linnaosade üldplaneeringutega. Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt on tegemist segahoonestusalaga, kus minimaalne haljastuse protsent on
13. Detailplaneeringus planeeritava ala haljastuse osakaal on kavandatud 26,3%. Vastavalt positsioonide kaupa esitatud haljastuse osakaalule on tagatud haljastuse protsendid kvartalite kaupa nii, et Paldiski maantee äärsel alal on haljastuse osakaal 9%, Stroomi metsa äärsel alal 30% ning kahe ala keskel 20%.
14. KSH aruandega on arvestatud ning seal toodud soovitused ja ettepanekud on detailplaneeringusse sisse viidud (seletuskirja p 4.1.
15. ja 4.3.) KSH eesmärk on tuvastada 16 võimalikud mõjud ning negatiivsete mõjude ilmnemisel anda soovitusi nende leevendamiseks ja vältimiseks, mida on koostatud KSH aruandes ka tehtud. KSH-s on esitatud leevendavad meetmed vähendamaks ja vältimaks mõjusid elustikule, ökosüsteemile ja Merimetsa rohealale KSH aruande peatükkides 7.1-7.
16. KSH aruandes on esitatud leevendavad meetmed heade tingimuste tagamiseks siseruumides. Nimetatud meetmed on kantud detailplaneeringu seletuskirjas ehitusprojektide koostamise tingimustesse. Planeerimisdokumendi koostamisel on kohustuslik KSH tulemusi, sh leevendavaid meetmeid ning seiremeetmeid arvestada. Detailplaneeringu seletuskirjas esitatud tingimused on kohustuslikud järgimiseks edasisel projekteerimisel ja ehitamisel. KSH aruandest tulenevad seiremeetmed on ühtlasi muudetud KSH järelvalvaja poolt kohustuslikuks KSH aruande heakskiitmise kirjas. Seega ei ole õige kaebajate väide, et leevendavad meetmed on ainult soovitusliku iseloomuga ja KSH tõlgendamisel tuleks järgida KSH-s esitatud hinnanguid ilma leevendavate meetmeteta. Suurematel arendustegevustel on mõnikord looduskeskkonnale negatiivne mõju, kuna suureneb ressursitarbimine, heitmed ning looduslike alade kasutuskoormus. KSH eesmärk ongi anda soovitusi nende mõjude vähendamiseks saavutamaks kompromissi sotsiaal-majanduslike ning looduskeskkonna huvide vahel. KSH aruandes järeldati, et lahendust on võimalik rakendada ilma oluliste keskkonnamõjudeta ning leevendavate meetmete rakendamisel võib oodata koondhinnanguna pigem positiivset mõju (planeeringualale rajatakse sotsiaalobjekte, spordirajatisi, kaubanduspindasid, puhke- ja rekreatsioonialasid, mille tulemusel muutub piirkond polüfunktsionaalsemaks ja avalikkusele kättesaadavaks). Ühtlasi märgib vastustaja, et detailplaneeringu raames läbi viidud KSH aruande on Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon oma 30.04.2010 otsusega nr HRJ 6-8/36269-12 heaks kiitnud ning Tallinna Keskkonnaamet on detailplaneeringu kooskõlastanud oma 19.05.2010 otsusega nr 6.14.2.1/
18. Planeeringu menetlemisel ei ole rikutud seadust (

§ 10lg 6¹ p 2).

TLPA, Osaühingu Alfa Property ja K-Projekt Aktsiaseltsi vahel sõlmitud lepingu nr DP2-5/69 järgi ei ole huvitatud isikule Osaühingule Alfa Property üle antud mitte detailplaneeringu tellimist ega ka koostamist, vaid tellijaks on TLPA ning Osaühing Alfa Property on finantseerija. Detailplaneeringu koostaja on K-Projekt Aktsiaselts. Sõlmitud kolmepoolses lepingus on selgelt sätestatud, et finantseerijal on õigus „esitada omapoolseid ettepanekuid tellijale, tutvuda kõikide detailplaneeringu menetlemise materjalidega ja saada teavet detailplaneeringu menetlemise käigust“. Eespooltoodud lauset ei ole kuidagi võimalik tõlgendada selliselt, et TLPA peab tegema detailplaneeringu menetlemisel finantseerija tahtmist. TLPA on see, kes dikteerib tingimusi. Kohalik omavalitsus ei ole kolmepoolse lepingu nr 9 sõlmimisel oma pädevuse piire ületanud. 59.

§ 20

lg 1 järgi igal isikul on õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Seadus ei sätesta ja vastustaja ei nõustu kaebajate väitega nagu tuleneks seaduse mõttest, et vastuväidete ja ettepanekute esitajad võiksid eespoolnimetatud seaduse paragrahvi egiidi all hakata korraldama kohaliku omavalitsuse kaalutlusõiguse teostamist nagu kaebajad seda on teinud ja seda ka oma kaebuses möönavad. Kohalik omavalitsus on võimeline kaalutlusõigust teostama iseseisvalt ning puudutatud isikute jaoks saavad need kaalutlused nähtavaks detailplaneeringu kehtestamise otsuses ja selle seletuskirjas. Menetluse efektiivsusele ei aita kuidagi kaasa see, kui kohalik omavalitsus peaks hakkama põhjalikult põhistama igale vastuväiteid ja ettepanekuid esitanud isikule, kuidas ta ühe või teise otsuseni jõuab. Planeering on avalikustatud kaks korda, mille jooksul on puudutatud isikutele antud võimalus esitada oma ettepanekuid ja vastuväiteid. Esitatud vastuväidetele on õigeaegselt vastatud ning avalikustamise käigus esitatud ettepanekuid on kaalutud. 17 60. Planeerimisseaduses ettenähtud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades planeerimisseadusest tulenevaid erisusi. Seega ei ole võimalik käsitleda HMS ja

koostoimes juhul, kui planeerimisseadus sätestab sõnaselgelt ettepanekute ja vastuväidete esitamise korra ning nimetab ka ära, mis on vastuväide ning mis ettepanek. Viitest HKMS § 15 ei saa vastustaja üldse aru. Nimetatud paragrahv reguleerib halduskohtumenetluse osaliste õigusi ja kohustusi ning ei ole mingil moel puutumuses enne halduskohtumenetlust tehtud planeerimisotsustega. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist, kuid kuna kohaliku omavalitsuse peaeesmärgiks planeerimisel on säästev ja tasakaalustatud ruumiline areng, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Planeeringu eesmärgid ja planeeringu koostamise alguses püstitatud lähteülesandega arvestamise fikseerib kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmise otsustamisega sellistena, nagu nad on kindlaks määratud planeeringu lahenduses. Lõpliku hinnangu eelnenud planeerimismenetluse käigule ja planeeringu lahendusele annab kohalik omavalitsus otsusega planeeringu kehtestamise kohta. Detailplaneeringu üle järelevalvet teostanud Harju Maavanem on leidnud, et puudutatud isikud on saanud rakendada

§ 20lg 1 tulenevat õigust.

1. Vastustaja ei saa kommenteerida kaebajate vihjeid võimaliku kuriteo toimepanemise kohta käimasolevas kohtumenetluses arutluse all olevas detailplaneeringu asjas. Vastustaja kasutuses on ainult meedia vahendusel saadud informatsioon ja puuduvad igasugused faktid selle kohta, et just Otsusele eelneva menetluse eest on TLPA endisele juhatajale Toomas Õispuule esitatud süüdistus ja see kohtu poolt kinnitatud. KarS § 293 sätestab, et ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vara või muu soodustuse vastuvõtmise eest vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud või on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, või on seaduslikult jätnud teo toime panemata või on alust arvata, et ta jätab selle toime panemata edaspidi, – karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Vastustajale ei ole selge, kuidas süüdistus on täpselt nimetatud seadusesätet sisustanud ja milliste tegude eest millises menetluses on Toomas Õispuu süüdi tunnistatud. Vastustajale pigem tundub, et süüdistuses ei ole konkreetselt käsitletud ühegi menetluse soodustamise eest pistise andmist, vaid pigem aususekohustuse rikkumist. KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD
2. Kolmas isik OÜ Merimetsa Ratsakeskus oma seisukohta kohtule ei esitanud.
3. Kolmas isik Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ leidis, et Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsus nr 93 ega otsuse vaidlustamisega taotletav tulemus ei kahjusta Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ huve (II kd tl 30). Samuti on Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ teatanud, et tal puudub huvi haldusasja lahendi osas (III kd tl 82).
4. Kolmas isik OÜ Alfa Property on seisukohal, et kaebus on põhistamata ja ebaõige ning selle rahuldamiseks puuduvad seadusest tulenevad alused.
5. Arendaja (OÜ Alfa Property) esitas 12..03.2007 taotluse detailplaneeringu algatamiseks. 20.03.2007 sõlmis Arendaja lepingu OÜ-ga Arhitektuuribüroo JVR vastava eskiisprojekti koostamiseks. 27.03.2008 toimus TLPA-s projekteerimiskoosolek, kus OÜ AB JVR esindaja arhitekt K.Vellevoog tutvustas valminud eskiisi. Vastavast protokollist nähtub järgmine: rajatakse Lottemaa, ehitatakse lasteaed, linna peaarhitekt E.Mänd asus seisukohale, et esitatud eskiis ei ole piisavalt hea ning tuleks korraldada vastav võistlus. Esitatud mahud ning tihedus( 1,5) on põhimõtteliselt sobivad, sest esialgseid mahtusid on vähendatud üle 18 50%. Rohkem peab olema vaba aja veetmise võimalusi. Abilinnapea T.Aas toetas esitatud seisukohti. Linna peaarhitekt asus seisukohale, et sobilik oleks korraldada kutsutud konkurss 5-6 osalejaga. 20.05.2008 toimus Põhja-Tallinn Halduskogu koosolek, mille päevakorras oli arhitektuurivõistluse tingimuste arutelu. Nendega oldi nõus.
6. 28.05.2008 saatis K-Projekti esindaja EAL eestseisuse esimehele I.Volkovile arhitektuurivõistluse tingimuste projekti. Viidatud e-kirjast nähtub, et 29.05.2008 pidi toimuma EAL eestseisuse koosolek ning sellel oli planeeritud märgitud tingimused läbi vaadata, K- Projekt palus EAL eestseisuse seisukohta arhitektuurivõistluse tingimuste osas; EAL oli informeeritud sellest, et arhitektuurivõistlus kuulutatakse välja 30.05.2008, viidatud e-kirjas on märgitud arhitektuurivõistlusele kutsutud bürood. 08.06.2008 saadab I.Volkov e-kirja K-Projekti, millele vastatakse 09.06.2008 ning selgitatakse arhitektuurivõistluse komisjoni koosseisulisi muudatusi. 02.06.2008 edastab K- Projekt asjaomastele isikutele ( ka EAL-ile) arhitektuurivõistluse tingimused. 18.06.2008 saadab K-Projekt kirja nr. 2-6/506 EAL direktorile, milles palutakse veelkord arhitektuurivõistluse tingimused läbi vaadata ja kooskõlastada. 19.06.2008 toimub EAL eestseisuse koosolek, kus muuhulgas soovitakse arhitektuurivõistluse žüriisse lisaks olemasolevatele kaasata veel kaks arhitekti. 07.07.2008 saadetakse arhitektuurivõistlusele kutsutud büroodele e – kiri, milles informeeritakse neid muudatustest arhitektuurivõistluse tingimuste osas. 22 08 2008 toimus arhitektuurivõistluse komisjoni koosolek, kus otsustati arhitektuurivõistluse võitjad.
7. Tallinna LV 19.08.2009 korraldusega nr.1329-k algatati planeeringu koostamine ja KSH . 14-27.09.2009 toimus planeeringu eskiisi avalik väljapanek ja 09.10.2009 toimus Põhja-Tallinna Valitsuses planeeringu eskiisi avalik arutelu.
8. Tallinna üldplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr
9. Seega üle 10 aasta tagasi. Käesolevaks ajaks ei kehti Tallinna üldplaneering suurel osal Tallinna territooriumist, sest: 09.12.2004 kehtestati Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering; Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 otsusega nr 230 kehtestati Mustamäe Linnaosa üldplaneering; Tallinna Linnavolikogu 17.09.2009 otsusega nr 179 kehtestati Pirita Linnaosa üldplaneering; Tallinna Linnavolikogu 21.10.2010 otsusega nr 238 kehtestati Lasnamäe Linnaosa üldplaneering; menetluses on Haabersti, Kristiine, Lasnamäe tööstusalade, Põhja-Tallinna ja Nõmme linnaosade üldplaneeringud. Lisaks on kehtestatud mitmed detail- ning teemaplaneeringud ning kõigile ülaltoodud planeeringutele on omane, et nad muudavad ja täpsustavad aktuaalsuse kaotanud Tallinna üldplaneeringut. Vaadeldes menetluses olevate üldplaneeringute dokumente, on alust arvata, et 2012.aasta lõpuks on Tallinna üldplaneering kaotanud sisulise ja normatiivse tähenduse. Seoses Tallinna üldplaneeringu tähendusega linnaplaneerimises enam kui 10 aastat peale selle kehtestamist on sõna võtnud mitmed asjatundjad. Tallinna Postimees avaldas 25.07.2011 artikli, kus väljendati muuhulgas ka Tallinna peaarhitekt E. Männi vastavaid seisukohti. Sealhulgas on rõhutatud, et Tallinna üldplaneeringu koostamisel kirjeldati paljudes kohtades tollast olukorda, mitte ei määratud arenguperspektiive. Eriti suurte sotsiaalalade osas. Selliste hulka kuulus ka Hipodroom, mis ei ole miljööväärtuslik ala. Käesoleval ajal kehtib Tallinna üldplaneering üksnes 60% linna territooriumi ulatuses, ülejäänud ulatuses linnaosade üldplaneeringud ning teemaplaneeringud.
10. Tallinna üldplaneeringu üldosa punkti 14 kohaselt sisaldab see põhijoonisena maakasutusplaani, mis ei ole eraõiguslikule maavaldajale siduv.
11. Põhja-Tallinna üldplaneering algatati juba 26.01.2006 ning see kehtestatakse
12. Selle eesmärgiks on muuhulgas kaasajastada Tallinna üldplaneeringut Põhja-Tallinna piirkonna osas. Menetluses olevast üldplaneeringust nähtub, et Hipodroomi ala ei ole ka tulevikus 19 miljööalaks, planeeritud maakasutuseks Hipodroomi alal on segahoonestusala, s.t alal on tihedalt põimunud korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused jm linnalikku elukeskkonda teenindav funktsioon; Hipodroom on arenguala, planeeritud haljastus on 20%. Kolmas isik rõhutab, et tegemist on avaliku nägemusega Hipodroomi ala arengust ning see on formeerunud oluliselt varem kui arendaja esitas taotluse detailplaneeringu algatamiseks.
13. Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli saada parim ruumilise planeerimise ideelahendus, mis määraks ala maakasutuse, maastiku, hoonestuse(mahu), arhitektuuri ja infrastruktuuride arendamise põhimõtted. 71.1 Kaebuses avaldatakse rahulolematust sellega, et kaebajaid ei kaasatud märgitud võistlusel lähteülesande koostamisse ning ka hilisem menetluse avalikkus olevat olnud puudulik. Samuti leitakse, et kehtestatud detailplaneering on piirkonda liiga koormav jne. Seejuures unustatakse või ei arvestata järgmisega: Otsuse seletuskirja (haldusakti põhjendused) p-s. 4 (detailplaneeringus kavandatu) on sätestatud (lk. 5), et planeeritavate kruntide hoonestamiseks tuleb korraldada arhitektuurikonkursid, mille põhilised arhitektuursed tingimused määratakse ära detailplaneeringus. Samas sättes on fikseeritud ka täiendavad tingimused hilisematele arhitektuurikonkurssidele. Detailplaneeringu lahendusega on kavandatud moodustada kokku 25 krunti. Seletuskirja lk. 5-8 on fikseeritud kõikide kruntide ehitusõigused üksnes selle maksimaalses ulatuses ("... kuni x korrust,,,")Olemasoleva vana tallihoone ja Lottemaa osas on lk. 6-7 sätestatud täiendavad tingimused vastavale arhitektuurikonkurssidele (kokku 17 tingimust).
14. Seletuskirja lk. 8 on fikseeritud, et planeeringuala on jagatud 9 piirkonnaks, millele tuleb korraldada arhitektuurikonkursid. Seejuures on sätestatud 18 täiendavat põhilist tingimust mida samuti tuleb konkurssidel arvestada. Seletuskirja lk. 9-12 on fikseeritud väga põhjalikult, kuidas tuleb rakendada keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande järeldusi. 71.2 06.09.2007 kinnitati EAL eestseisuse poolt Eesti Arhitektuurivõistluste Juhend (Juhend). Siinkohal on oluline rõhutada järgmist: Juhendi p. 5.
15. kohaselt on heaks tavaks korraldada avalikud arhitektuuri-võistlused koostöös EAL-ga. Juhendi p. 6.
16. kohaselt kooskõlastatakse võistlustingimused avaliku võistluse korral hea tava kohaselt EAL eestseisusega. Juhendi p. 15.
17. kohaselt soovitab EAL eestseisus oma liikmetel võistlusest mitte osa võtta ning loobuda žürii töös osalemisest juhul, kui võitluse tingimused rikuvad oluliselt Juhendi põhimõtteid või kui võistlus korraldatakse halva tava kohaselt. 71.3 2008 mais-augustis toimunud arhitektuurivõistluse vormiks oli kutsutud võistlus 5 osalejaga. 20.05.2008 oli Põhia-Tallinna Halduskogu arhitektuurivõistluse tingimused heaks kiitnud. Esindajale ei ole teada, mis põhjusel EAL eestseisus arhitektuurivõistluse tingimusi läbi ei vaadanud, kuigi neil olid kõik võimalused selleks olemas. Küll aga peeti EAL eestseisuse 19.06.2008.a. istungil vajalikuks soovitada täiendavalt žürii töösse arhitektid I. Truverk, O. Alver ja P. Pere. Märgitud istungi protokolli ei Arendajale ega AS-le K-Projekt kunagi ei väljastatud. Rõhutagem, et žürii töös osales algusest lõpuni EAL eestseisuse esimees I. Volkov. Võidutöö koostajaks oli OÜ QP Arhitektid ja selle esindajaks ja sisuliseks juhiks on EAL eestseisuse aseesimees T. Laigu. 71.4 Arhitektuurivõistluste tingimuste väljatöötamine eeldab vastavaid eriteadmisi ja kogemust. Antud juhul lähtuti TLPA ja Tallinna peaarhitekti poolt soovitatud lähtealustest ning väljatöötatud tingimused kooskõlastati Põhja-Tallinna Halduskoguga. MTÜ-de kaasamiseks sellesse protsessi puudus sisuline võimalus ja vajadus ning sellist nõuet ei eksisteeri. Teadaolevalt ei ole ka sellist praktikat. 20 71.5 Iseloomulik on EAL direktori vastus kaebaja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ 21.09.2009.a. e-kirjale, millest nähtub EAL seisukoht, et: tegemist on eraomandis arengualaga; arhitektuurivõistluse tulemuseks olid eripalgelised lahendused tuntud arhitektuuribüroodelt; võidutöö on hea lahendusega perspektiivne elurajoon; arhitektide professionaalse nõuga on maksimaalselt arvestatud.
18. Saku Vallavolikogu 11.
19. 2010 otsusega nr 34 algatati OÜ Revalgate Holding esindaja avalduse alusel üldplaneeringut muutev detailplaneering Saku vallas Kajamaa ja Lokuti külas. Planeeritavale alale kavatsetakse rajada tallid, koplid ja mitmesugused treeningrajad ca 300 hobusele. Vastavate lähteseisukohtade p II kohaselt on detailplaneeringu ülesandeks ehitusõiguse määramine hipodroomi tegevusega seonduvate hoonete ja üksikelamute püstitamiseks. Lisad 44 ja 45 kajastavad detailplaneeringu ala ja planeeritud ratsaspordikeskust. 08.01.
20. sõlmis Arendaja esindaja lepingud nr. 7-1.55/1 ja 7-1.5/2 Saku Vallavalitsusega seonduvalt taristu väljaehitamise, detailplaneeringu tellimise ja selle koostamise rahastamisega, viimane asjakohae kohtumine toimus Saku Vallavalitsuses 06.
21. 2011.a. Kokkuvõtvalt on tegemist ca 160 ha suuruse alaga, mille kokkuostmiseks kulutasid Arendaja või temaga seotud isikud kokku 40 498 000.- EEK, lisaks notaritasud ja riigilõivud.
22. 26.03.2009 sõlmis Arendaja KSH koostamiseks lepingu OÜ-ga Adepte Ekspert.
25. oli planeeritud ja toimus KSH aruande avalik arutelu. Sellele eelneva päeva õhtul kell 21.29 laekus erinevatele adressaatidele anonüümne e-kiri vastavate ettepanekute jms. Sellele vastati põhjalikult.
26. 03.2010 kirjaga nr V10/35 esitas OÜ Adepte Ekspert omapoolsed seisukohad seonduvalt kaebajate 24 08 2010 pöördumisega.
27. Korralduse punkti 4 kohaselt kavandatakse krundile pos. 9 Lottemaa hooned, mis moodustavad ühtse terviku naaberkrundile (pos. 18) kavandatava Lottemaa pargiga. Samas nähakse ette täiendavad tingimused korraldatavale arhitektuurikonkursile nii olemasoleva vana tallihoone kui ka loodava Lottemaa osas. 06.04.2011 kirjutati alla kokkulepe Arendaja ja kaubamärkide Lotte ja Lotte Village omanike J. Põldma ja H. Ernitsa vahel.
28. 16.03.2010 formuleerisid Taani ja Rootsi Hobusearetajate Liitude juhid oma kirjaliku arvamuse Tallinna hipodroomi praeguse asukoha muutmise põhjenduste kohta. Nende inimeste asjatundlikkuses ja erapooletuses ei ole alust kahelda ning nad rõhutasid muuhulgas järgmist: hipodroomi maa-ala on selleks tegevuseks ilmselgelt ebapiisav; hipodroomil peaks olema hobustele vajalik infrastruktuur, mida ei ole; hipodroomi arendamisvõimalused selle praeguses asukohas on olematud: nõuetekohane hoolitsemine hobuste eest ei ole võimalik; Tallinna Hipodroom ei vasta mitte ühelegi kaasaegse hipodroomi standardile; ainus võimalus olukorra päästmiseks on ehitada uus hipodroom.
29. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 26.07 – 27.08.2010 . ning teistkordselt
30. 0928.10.2010, so. enam kui 2 kuud. Selle aja jooksul oli kõigil õigus ja võimalus esitada oma vastavaid ettepanekuid ja vastuväiteid. Kaebajad olid menetluse käigust hästi ja ajaliselt objektiivselt informeeritud. MTÜ Telliskivi Selts 28 küsimust saadeti TLPA-le (mitte PõhjaTallinna Valitsusse) 24.11.2010 kell 16.28, so. vahetult enne tööpäeva lõppu. 25.11.2010 toimus Põhja -Tallinna Valitsuses detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamuste ja protestide arutelu. Tegemist oli menetlustoiminguga

§ 20lg 1 ja 2 mõttes.

Oluline on rõhutada järgmist: vaadeldavad küsimused esitati ca 1 kuu peale detailplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu, so. ebamõistliku hilinemisega. Mingit objektiivset takistust õigeaegseks pöördumiseks ei olnud; vaadeldavad küsimused esitati ilmselt tahtlikult ebaõigel adressaadil ja nii hilja, et isegi vastava soovi korral ei olnud nende arutamine 25.11.2010. toimunud arutelul võimalik; ei olnud ega ole teada, kes on küsimusi sisaldanud e-kirja koostaja, sest tema seostamine kaebajaga ei olnud ega ole võimalik Mittetulundusühingute seaduse mõttes; etteulatuvalt saab asuda seisukohale, et tegemist oli küsimustega, millel puu21 dub sisuline ja õiguslik seos detailplaneeringu ja selle menetlemisega. Küsimused ei sisalda ühtki ettepanekut ega vastuväidet

§ 20lg 1 mõttes ja tähenduses.

TLPA oleks pidanud ülalmärgitud e-kirja menetledes eelkõige kontrollima, kes on selle esitaja ja milline on tema seoses MTÜ-ga ning seejärel võtma seisukoha, kas tegemist on asjakohase ja tähtaegse pöördumisega või mitte. Need küsimused ja neile vastamine, sõltumata selle sisust ja mahust, ei ole seostatav otsuse seaduslikkuse kohtuliku kontrolliga. Juba 16.06.2010 oli Tallinna Linnavalitsus detailplaneeringu vastu võtnud.

§ 18

lg 1 kohaselt kinnitab kohalik omavalitsus planeeringu vastuvõtmisega, et planeering vastab linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadusele ja muudele õigusaktidele. Kolmanda isiku esindaja on veendunult seisukohal, et ülalkäsitletud 28 küsimuse esitamise ainsaks eesmärgiks oli jätkuvalt takistada planeeringu edasist menetlemist.

1. Kaebus lähtub teesist, et planeeritava ala näol on tegemist üldplaneeringu kohaselt sotsiaalmaaga. See on eksitav ja ebatäpne. Asjata ei ole üldplaneeringu üldosa p-s 14 sätestatud, et üldplaneeringu maakasutusplaan ei ole eraõiguslikule maavaldajale siduv. Ega saagi olla juba tulenevalt omandipõhiõigusest. Paldiski mnt 50 asunud krundi erastas ostueesõigusega AS Norfolk. Vastava kinnistu sihtotstarbeks on 20% ärimaa ja 80% sotsiaalmaa. Seega võimaldaks ka kehtiv maakasutusotstarve suhteliselt ulatuslikku äripindade ehitust planeeritaval alal. Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on ärimaa suurus 31316 m259 079 m2 e. 17,9-33,7%. Seega on Arendaja olukorras, kus kehtiv olukord võimaldaks tal põhimõtteliselt samasuurt äripindade ehitust kui uus detailplaneering, kuid see ei ole Arendaja põhieesmärk.
2. Kolmas isik rõhutab, et kehtestatud detailplaneeringu kohaselt seni täielikult linnakodanikele suletud ala avatakse ning avalikud teed ja tänavad võtavad enda all 37,6% planeeritavast alast; planeeritav turuplats on suurem kui Tallinna Raekoja plats jne. sotsiaalobjektid (lasteaed perearstikeskus, Lottemaa, spordihoone ja ekstreemspordikeskus ning 10% suurest ärihoonest) hõlmavad planeeritavast alast 18,6%. Seega võtavad nn. sotsiaalhoonestus ja transpordimaa enda alla kokku 56.2% planeeringualast. Kaebajate väited detailplaneeringu vähese seotuse kohta avalike huvidega on vähemalt kohatud.
3. MTÜ Telliskivi Selts ja MTÜ Pelgulinna Selts on esitanud 2010.a. majandusaasta aruande. Nende kohaselt on neis vastavalt 42 ja 50 liiget. Kolmanda kaebaja vastav aruanne puudub, kuid 2009.a aruande kohaselt oli selles MTÜ-s 1 liige ning ainsaks tegevuseks oli kirjastamine. Kahe esimese kaebaja liikmeskonna suurus ei ole kontrollitav. Kui isegi eeldada, et märgitud andmed on õiged, siis moodustavad kaebajate liikmed kokku 0,16% PõhjaTallinna elanikkonnast. Hipodroomi puhul on mõistlik lähtuda lisaks sellele ka Kristiine ja Haabersti elanikest ning sellisel juhul on see suhe 0,07% ning kogu Tallinna ulatuses 0,02%. Tegemist on marginaalsete näitajatega ning kaebajad eraldi ega koos ei saa olla avaliku huvi kandjaks ega esindajaks, sõltumata väidetava huvi sisust ja tähendusest.
4. Kaebuses esitatud tees avalikust vastuseisust planeeringule on paljasõnaline ega vasta tegelikkusele. Pressis avaldatud vastavateemalistes kirjutistes on ülekaalus detailplaneeringu suhtes positiivne toon ja lähenemine. Et mitte olla paljasõnaline, on esitatud näideteks kolm artiklit erinevatelt autoritelt. 81.Kolmas isik lähtub Riigikohtu järgmistest seisukohtadest: 81.1 Linnavalitsuse tegevust lähteülesande kooskõlastamisel ja kinnitamisel tuleb pidada haldusesiseseks tegevuseks, millel puudub väljapoole suunatud mõju. Lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus ja kaasamine planeerimismenetluse nii varases staadiumis on küll igati kooskõlas planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttega, kuid ei ole planeeringu läbiviijale 22 kohustuslik (RK 18.02.2002 otsus 3-3-1-8-02). Kaebaja etteheited, et neid ei kaasatud arhitektuurivõistluse tingimuste koostamisse ning sellega olevat rikutud seadust, on asjakohatud ja alusetud. Ka muud sellest väitest ja asjaolust tuletatud kaebaja järeldused. 81.2

§ 26

lg 1 võimaldab kaebuse esitamist nii subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu kui ka nö avalikes huvides (nn populaarkaebus), andes seega igaühele õiguse vaidlustada planeeringuotsust selle õigusevastasuse motiivil. Populaarkaebusele kohaldatakse halduskohtumenetluse põhimõtteid ja sätteid, arvestades seda liiki kaebuste iseärasustega. Populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Ka populaarkaebuse korral peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 punkti 4 ning lg 3 punkti 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile. Akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Kaalumise nõuded, sealhulgas kaalumise kriteeriumid, võivad tuleneda seadusest või olla täpselt piiritlemata. Sellest sõltumata peab populaarkaebuse esitaja kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Tuleb silmas pidada, et ka uurimisprintsiibi rakendamine populaarkaebuse korral ei välista kohtu seotust kaebuse aluse ja esemega tervikuna (RK 10.11.2009 otsus nr. 3-3-1-84-08). Kaebus ei sisalda arusaadavat ja tõendatud väidet, millist konkreetset avalikku huvi ja millega on riivatud ning millised on need avalikud huvid, mida tuleb kaaluda. Ka peab kaebaja selgitama ja täpsustama, millise konkreetse huvi kaalumiskohustust ja millega on rikutud. 81.3 Üldplaneeringus fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud kohaliku omavalitsusüksuse säästva ning tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada üldplaneeringu muutmise ettepaneku ja seeläbi ka detailplaneeringu algatamise taotluse põhjendatuse hindamisel. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on võimalik vaid erandlikult näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (vt Riigikohtu 19.04.2007 otsust haldusasjas nr. 3-3-1-12-07) (RK 27.01.2010 otsus nr. 3-3-1-79-09). Kaebuses esitatud sellekohane seletus ei ole asjakohane ega vasta tegelikkusele. Kehtiv üldplaneering ei ole Hipodroomi ala osas arengule suunatud dokument ning avalik nägemus selles osas on fikseeritud menetlusesolevas Põhja-Tallinna üldplaneeringus, mis kehtestatakse 2012.a. 81.4 Küsimust tuleb vaadelda konkreetse kaasuse kontekstis ning sellest järeldub järgmine: Hipodroomi tegevuse lõpetamine Tallinnas ja selle üleviimine Saku valda on vältimatu põhjustel, mida on käesolevas vastuses juba käsitletud; Arendaja soovib rajada lisaks uuele hipodroomile terve ratsaspordikeskuse, mis peab kujunema suurimaks Balti-ja Põhjamaades. See sisaldab endas ka sportimis- ja mänguvõimalusi lastele (peredele), nn. hobutalusid jpm. Sellise projekti realiseerimine linnas ei ole mõeldav. Tegemist on 10 korda suurema territooriumiga võrreldes vana Hipodroomiga. Hipodroomi väljakolimisel tekib Tallinna kesklinnas kinnine tühermaa (sellel alal praktiliselt puudub haljastus), millele tuleb leida mõistlik rakendus. Omanik ei ole kohustatud lähtuma üldplaneeringust, st sisuliselt jätma ala sööti. Arendaja plaan, mis baseerub arhitektuurivõistluse võidutööl ning mis on aluseks eesseisvatele 9-le arhitektuurivõistlusele, on võrreldes kõikide muude alternatiividega ülekaalukalt parim ka Arendaja erahuvi mõttes. Äärmiselt ebamõistlik oleks ignoreerida ka senitehtud ülisuuri kulutusi ning loobuda Hipodroomi alale kaasaegse, linnakodanikele avatud elu-ja töökeskkonna loomisest. Tegemist on Eesti mõistes ülisuure investeeringuga (ca 250 000 000 EUR), mille realiseerimine on pikaaegne ning lõplik äriline kasumlikkus raskesti prognoositav. Ilmselt on õigus neil, kes on märkinud, et arvestades ülaltooduga kaasnevat Lottemaad, lasteaeda-pere(arsti)keskust, spordihalli ja ekstreempordikeskust ning kogu ala avamist linnaelanikele on küsitav, kas mitte avalik huvi ülaltoodu realiseerimiseks ei ole siin 23 ülekaalukam kui erahuvi? Ilmselt see ongi nii. Ülaltoodud arengud ja perspektiivid on tekkinud peale üldplaneeringu vastuvõtmist 2001.a., mil Arendajal puudus igasugune äri side Hipodroomiga. Arendaja ülekaalukas erahuvi on kaheldamatult õiguspärane, sest ta soovib realiseerida enda omandipõhiõigust ning põhiseaduslikku ettevõtlusvabadust. Lisaks sellele on Arendaja plaan täielikus kooskõlas avaliku nägemusega Põhja-Tallinna arengust avatuma ja tsiviliseerituma keskkonna suunas. 81.5 PES § 20 lg-st 1 tulenevalt ei pea avaliku väljapaneku käigus tehtavad ettepanekud olema kantud algatatud detailplaneeringuga samadest eesmärkidest. Ettepanekute tegemise õiguse mõte seisnebki eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algatajate eesmärkidega. Ettepanekule vastamine on osa ettepaneku tegija ja kohaliku oma valitsuse avalikust diskussioonist tulevase planeeringu üle. Ettepanekule vastates ei otsustata veel lõplikult, millisel kujul planeering kehtestada. Lõplikuks otsuseks ettepaneku suhtes on detailplaneeringu kehtestamise otsus (RK 14.10.2003 otsus nr. 3-3-l-54-03). Seejuures tuleb silmas pidada, et seadusandja peab silmas planeeringu menetluse käigus esitatud asjassepuutuvaid väiteid ja seisukohti (RK 17.10 2007 otsus nr. 3-3-1-39-07). 81.6 Planeerimismenetluses tehtud ettepanekule vastamine on osaks ettepaneku tegija ja kohaliku omavalitsuse avalikust diskussioonist tulevase planeeringu üle. Vastusele võib ettepaneku esitaja omakorda vastu vaielda, saates täiendava märgukirja. Vastus võimaldab arendada ettepaneku üle avalikku diskussiooni ajakirjanduses, isikute ühendustes, huvigruppides jne. Ettepanekut saab kaitsta planeeringu avaliku arutelu käigus (vt Riigikohtu 14.10.2003 otsust haldusasjas nr 3-3-1-54-03). Kui isik ei ole planeerimismenetluses arvestamata jäetud vastuväitest loobunud, on kohustuslik selle menetlemine maavanema järelevalve käigus (RK15.01.2009 otsus nr. 3-3-1-87-08). vt. ka RK 14 10 2003.a. otsus nr. 3-31-54-03, kus RK pidas vajalikuks rõhutada, et ettepanekute tegemise mõte seisneb eeskätt selles, et isikutel oleks võimalik kaitsta oma või avalikke huve, mis võivad olla vastuolus planeeringu algataja eesmärkidega. 81.7 Planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste puhul on motiveerimisel suur tähtsus (vt Riigikohtu 10.10.2002 otsust haldusasjas nr 3-3-1-42-02). Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (vt Riigikohtu 14.10.2003 otsust haldusasjas nr 3-3-1-5403). Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (RK 17.10.2007 otsus nr. 3-3-1-39-07). Kaebus ei sisalda ka selles osas konkreetseid ja tõendatud väiteid. Küll aga on ilmselge, et arvestatud antud konkreetse planeeringu suurt mahtu nii sisuliselt kui ka tehniliselt, ei olnud mõeldav kogu vastava motiveeringu esitamine Otsuses endas. Sellele on lisatud ülipõhjalik ja ammendav Seletuskiri, kus on esitatud kõik vajalikud viited jms. Kaebusest ei ole võimalik aru saada, kas ja millised asjas tähtsust omavad asjaolud või motiivid on kaebajatele arusaamatuks jäänud ning milline on nende teoreetiline seos otsuse seaduslikkusega. 81.8 Kehtestatud üldplaneering ei tekita isikutele abstraktselt kaitstavat usaldust, et kord kindlaks määratud tingimused säiliksid muutumatuna. Isikul tuleb leppida võimalusega, et teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda (Riigikohtu 19 04 2007 otsus haldusasjas nr 3-3-112-07). Miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused (RK 24.05.2010 otsus nr. 3-3-1-29-10). Kaebajad näivat olevat seisukohal, et peale Hipodroomi tegevuse üleviimist Saku valda peaks selle senisesse asukohta jääma tühi sotsiaalmaa (vastavalt kehtivale üldplaneeringule), millega selle eraomanikul ei ole lubatud midagi ette võtta. Selline seisukoht ei baseeru Põhiseadusel, Planeerimisseadusel ega mõistlikul arusaamisel linna kui terviku arengust. 24 81.9 Planeeringu kehtestamata jätmisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada võimalusega, et tal tuleb hüvitada planeeringu taotleja detailplaneeringu koostamisel kantud kulud (RK 19.05.2010 otsus nr. 3-3-1-26-10). Arendaja on seoses detailplaneeringu senise menetlemisega teinud ülisuuri kulutusi. Kuivõrd vastavad kauakestnud läbirääkimised lõppesid tulemusteta, oli Arendaja sunnitud ära ostma kaks planeeringu alale jäänud kinnistut (Paldiski mnt. 48B ja 50B), sest need jäävad planeeritud avalike teede alla. Lisaks sellele on Arendaja ajavahemikul 2007-2011 teinud otseseid kulutusi seonduvalt detailplaneeringu menetlemisega üle 8 000 000.- EEK, seega kokku ca 25 000 000.-EEK. Arendajal on lepingulised kohustused ka AS East-West Consulting ees üle 1 000 000.- EUR ulatuses. 81.10 Planeeringu kehtestamise otsustamisel tuleb muuhulgas arvestada ka kulutusi, mida seoses planeeringu menetlemisega on teinud avalik võim ja planeeringu koostamise finantseerija. Samuti peab arvestama menetlusosaliste valmisolekut paindlikeks lahendusteks (Riigikohtu 06.11.2002 otsus nr. 3-3-1-6202). Arendaja on detailplaneeringu kehtestamisel olnud erakordselt paindlik ning tulnud vastu pea kõikidele linna nõudmistele, sh. omal I kulul välja ehitada kõik teed, tänavad, pargid ning need tasuta linnale üle anda. Arendaja kohustused seonduvalt lasteaia, perearstikeskuse jms. omal kulul välja ehitamise ja linnale tasuta üleandmisega on fikseeritud Tallinna Linnavolikogu 02.06.2011 otsuses nr. 94. Enam paindlik olla ilmselt ei saa. Hetkel ei ole teada, millised on Arendaja kulutused seonduvalt avalikku kasutusse minevate ning linnale üleantavate objektide ja teede-tänavate maksumus. 81.11

§ 26

lg 1, mis loob ka nn populaarkaebuste esitamise võimaluse, toetab nõuet, et iga kaebuse esitanud isik määratleks kaebuse esitamise aluse. Kohustus väljendada kaebuses oma seos vaidlustatud aktiga tuleneb HKMS §-de 7 ja 10 nõuetest.

§ 26

lg 1 kohaldamisel ei lasu kohtutel kohustust tuvastada, kas planeeringu kehtestamisega on rikutud isiku subjektiivseid õigusi või õigusvastaselt piiratud tema vabadusi (vt Riigikohtu 09.06.2004 otsust haldusasjas nr 3-3-1-28-04). Sellest ei saa järeldada, et planeeringuvaidlustes ei tule kohaldada haldusmenetluse seadustiku sätteid, mis nõuavad kaebajalt kaebeõiguse aluse esitamist (RK 19.05.2008 otsus nr. 3-3-1-61-07). Kaebajatel tuleb kõigil selgitada, milline on nende kaebeõiguse alus. 81.12 Planeeringute, sh detailplaneeringute valdkonnas on kohtulik kontroll oma ulatuselt piiratud. Küsimuse sellest, mida planeeringualale rajada, saab otsustada planeeringu kehtestamisel haldusorgan. Üldjuhul ei saa kohus haldusorgani asemel muuta planeeringulahendust (RK 25.09.2008 otsus nr. 3-3-1-15-

1. ka 12.05 2008 otsus nr. 3-3-1-18-08). Haldusorgan on kohustatud veenma ka kohut kaalutlusõiguse alusel tehtud otsustuse õigsuses (RK 10.03.2005 otsus nr 3-3-1-77-04). Kohtule esitatud tõendid ning Tallinna Linnavolikoguesindaja kirjalik vastus kaebusele võimaldavad kohut veenda, et vaidlustatud otsus on igati kaalutletud, õige ja õiglane. Loomulikult võib lõputult vaielda selle üle, kas üks või teine kiri vms. oleks võinud olla pikem ja põhjalikum, kuid see ei saa olla määrav. 81.13 Haldusakti motiveeringu esitamise ebapiisavus ei too vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist, näiteks juhtumil kui detailplaneeringu kehtestamise otsuse põhjendused on tuletatavad haldusaktile lisatud dokumentidest (RK
3. 2005 otsus nr. 3-3-1-16-05). Menetlus-ja vormivigade korral tuleb hinnata nende seost haldusakti sisuga. Sisuliselt õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormi- või menetlusnõudeid, kui rikkumised ei saanud mõjutada asja otsustamist (RK otsus nr. 3-3-1-52-01).Kaebuses ei ole esitatud ühtki asjakohast ja tõendatud menetlus- ja/või kaalutlusviga, mis võis sisuliselt mõjutada otsuse sisu või selle vastuvõtmist tervikuna. 25
4. Kaebajad ignoreerivad Arendaja põhiõigusi, mis tulenevad Põhiseaduse (PS) § 9 lg. 2; § 11, § 31; § 32 lg. 2 sätetest. Vaadeldavas küsimuses on asjakohane lähtuda muuhulgas ka RK kolmest lahendist, so. Üldkogu 31.03.2011 otsus nr. 3-3-1-69-09.10.05.2002 otsus nr 3-41-3-02 ja 30.04.2004 otsus nr 3-4-1-3-
5. PS § 31 (
6. lause) sätestab ettevõtlusvabadust. See vabadus laieneb PS § 9 lg. 2 alusel ka juriidilistele isikutele ning selle kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Märgitud vabadus piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane. Mida intensiivsem on ettevõtlusvabadusse sekkumine, seda mõjuvamad peavad olema sekkumist õigustavad põhjused; ettevõtlusvabaduse piiramisel tuleb järgida PS § 11 nõuet, mis lubab piirata õigusi ja vabadusi vaid siis, kui piirangud on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas ja need ei moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust; PS § 32 lg. 2 annab igaühele õiguse vabalt vallata, kasutada ja käsutada enda omandit. Omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt; omandipõhiõiguse piiramise puhul saab seaduspäraseks olla seadusandja iga eesmärk, mis pole Põhiseadusega vastuolus; omandipõhiõiguse riive on PS §-s 32 sätestatud omaniku õigusliku positsiooni igasugune kitsendamine, omanikule varalise kaotuse põhjustamine; omandipõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamisel tuleb arvestada PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. Seadusandja peab kaaluma rüve eesmärgiks olevaid üldisi huvisid ja üksikisiku põhiõiguse riivet, et leida nende vahel mõistlik tasakaal. Täiendavalt tuleks silmas pidada, AÕS § 68 lg. 1 sätestab omandi kui isiku täieliku võimu asja üle.
7. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust (RK 09.03.2009 otsus nr. 3-31-94-
8. PS §-st 14 tuleneb isiku subjektiivne õigus kohasele haldusmenetlusele. Haldusmenetlus peab olema õiglane ning vastama hea halduse põhimõttele, et tagada isiku Õiguste tõhus kaitse (RK 19.04.2010 otsus nr. 3-3-1-4-10). Isikul on subjektiivne õigus nõuda ja riigil objektiivne kohustus tagada menetluse tõhusus. Menetluslike põhiõiguste eesmärk on avada tee isiku materiaalsete põhiõiguste teostamiseks ja tagada põhiõiguste tõhus kaitse (RK 22.03.2011 otsus nr. 3-3-1-85-09).
9. Arendaja avaldust detailplaneeringu algatamiseks-vastuvõtmiseks-kehtestamiseks menetleti üle 4 aasta. Sellega kaasnes väga suur aja-ja rahakulu. Arendaja on võtnud endale kohaliku omavalitsuse kohustuse teede ja tänavate väljaehitamiseks omal kulul ning detailplaneeringuga on ette nähtud mitme sotsiaalobjekti ehitus. Rääkimata suurest hulgast loodavatest töökohtadest jms. Arendaja on pidanud leppima majandusliku olukorra olulise halvenemisega ning selle mõjuga detailplaneeringu edasisele arengule tervikuna. Vaatamata kõigele on OÜ Alfa Property omanikud säilitanud kindla soovi projektidega Hipodroomil ja Saku vallas edasi minna ja seda nii kiiresti kui võimalik. Käesolevaks ajaks on kogu tegevus EÕK korras peatatud. Edasise menetluse kestust ja tulemust ei ole võimalik prognoosida. Arendaja on seisukohal, et selline olukord on vastuolus PS S-s 14 sätestatud nõudega ning on ebaõiglane tervikuna. KOHTU PÕHJENDUSED
10. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebused on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
11. Kaebajad on pöördunud kohtusse populaarkaebusega vastavalt

§ 26

lg-le 1 ja olnud järjekindlalt seisukohal, et nende kaebust tuleb käsitleda populaarkaebusena.

§ 26

lg 26 1 kohaselt planeeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 2 lg-le 1 on mittetulundusühing eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on MTÜ Telliskivi Selts kantud registrisse 02.10.2009, MTÜ Pelgulinna Selts on kantud registrisse 27.01.2000 ja Eesti Hobumajanduse Edendamise MTÜ on kantud registrisse 21.03.2007. Kaebajaid ei ole käesoleva ajani registrist kustutatud. Seega on kaebajatel kaebeõigus

§ 26

lg-st 1 tulenevalt ning on asjassepuutumatud kaebajate kaebeõiguse vaidlustamiseks kolmanda isiku Alfa Property OÜ poolt esitatud tõendid (II kd tl 166-168; III kd tl 47-57).

1. Riigikohtu halduskolleegium on 10.11.2009 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-84-08 leidnud, et populaarkaebuse esitamise eelduseks on avalike huvide riive. Populaarkaebuse eesmärgiks ei ole kolmandate isikute erahuvide kaitse. Ka populaarkaebuse korral peab kaebaja juhinduma HKMS § 10 lg 1 punkti 4 ning lg 3 punkti 3 nõuetest, st välja tooma vaidlustatava haldusakti väidetava õigusvastasuse alused, osutades sealhulgas õigusvastaselt kahjustatud avalikule huvile ( p 11). Samas lahendis on Riigikohus leidnud, et akti vaidlustamine populaarkaebuse vormis ebapiisava põhjendamise või kaalutlusõiguse väärkasutamise motiivil eeldab eelkõige, et esineks õiguslik situatsioon, mis tingib vajaduse kaaluda erinevaid avalikke huve. Kaalumise nõuded, sealhulgas kaalumise kriteeriumid, võivad tuleneda seadusest või olla täpselt piiritlemata. Sellest sõltumata peab populaarkaebuse esitaja kaebuses osutama, milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole haldusorgan nõuetekohaselt täitnud. Kohtumenetluse käigus ei saa kohus pädevuse piiridest väljumata omal algatusel asuda kujundama ja seejärel hindama akti andmise võimalikke kaalutlusi. Tuleb silmas pidada, et ka uurimisprintsiibi rakendamine populaarkaebuse korral ei välista kohtu seotust kaebuse aluse ja esemega tervikuna (p 15). Kohtule esitatud kaebustest ei ilmne üheselt, millist konkreetset avalikku huvi on kaebajate arvates vaidlusaluse otsusega õigusvastaselt kahjustatud ja milliste avalike huvide kaalumiskohustust pole kaebajate arvates vastustaja nõuetekohaselt täitnud. 12.12.2011 kaebajate seisukohtades on märgitud, et kaebajate poolt kaitstavad avalikud huvid ja väärtused seisnevad paljuski selles, et üldplaneeringu muutmist väga hoolikalt kaalutaks ja väga selgelt põhjendataks (II kd tl 264). Kohtuistungil selgitas teisi kaebajaid esindava kaebaja MTÜ Telliskivi Selts juhatuse liige T.Paaver (edaspidi kaebajate esindaja), et avalik huvi on kaebuses välja toodud üldisel kujul. Kaebus käsitleb menetluse algstaadiumi. Hilisem menetlus on seadusekohane, sest protseduurid on õigesti läbitud. Küsimustele vastates leidis kaebajate esindaja, et avalikes huvides on hoida ja arendada linnaelanikele puhkamise ja sportimise alasid. Hipodroom ise pakub teatava eripärase võimaluse linnaruumis. Kodanikeühendused on pidanud avalikuks huviks seda, et selles kohas säiliks eripärane ja ajalooliselt kujunenud ühiskondlik objekt. Otsus vähendab puhkamise võimalusega objekte ja hävitab olemasoleva objekti. Samuti on avalik huvi osaleda ruumilise planeerimise menetluses. On kaalutlemisviga, et funktsioonide valikut arhitektuurivõistluse ülesandes ei kaalutud. Oleks pidanud olema lähteseisukohtade avalik arutelu, kaardistamine, rahva huvidest ja soovidest lähtuma. Selle baasil oleks saanud teha võistlusülesande, mille järgi oleks tulnud teistsugune lahendus (III kd tl 133- 139, 141). Eeltoodust saab järeldada, et kaebajate arvates on õigusvastaselt kahjustatud avalikku huvi osaleda planeeringu lähteseisukohtade koostamisel ning säilitada vaidlusalune planeeringu ala Tallinna üldplaneeringu kohase ühiskondlike ja puhkeehitiste alana. 27
2. Kohtule esitatud kaebustes leiavad kaebajad, et maaomaniku poolt kutsutud arhitektuurivõistluse tulemust ei saa pidada kaalutletud detailplaneeringu aluseks, kuna selle lähteülesanne dikteeris funktsioonid ja ehitusmahud, mis on üldplaneeringuga vastuolus. Vaidlustatava planeeringu lähteseisukohad kattuvad olemuselt arhitektuurivõistluse (ideekonkursi) lähteülesandega, mida pole aga avalikustatud ning avalikkuse arvamust avalike huvide kohta pole selles kirjeldatud. Samuti ei ole detailplaneeringu lähteseisukohti

§ 16

lg 3 tähenduses piisavalt avalikustatud, need ei ole olnud tasakaalus ning nende sisu ei ole kehtestamisotsuses põhjendatud. Linn on rikkunud

§ 3lg 1 ja § 4 lg 2 p 2.

Kaebajad on teinud planeeringu avalikel aruteludel, avaliku väljapaneku käigus ning viimast korda Tallinna Linnavolikogu poolt kokku kutsutud arutelul 25.05.2011 ettepanekuid alternatiivsete tasakaalus lahenduste otsimise vajaduste kohta. Selliseid lahendusi ei ole hoolimata kaebajate ettepanekutest kogu planeeringumenetluse vältel kaalutud ega kaalumata jätmist põhjendatud. 88.1

§ 3lg 1 kohaselt planeeringute koostamine on avalik.

Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus.

§ 4

lg 2 esimene lause sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Sama sätte punkti 2 kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsiooni kohaselt kohalik omavalitsus tagab huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus ning alates 01.07.2009 kehtiva redaktsiooni kohaselt kohalik omavalitsus tagab planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. 88.2 Käesoleval juhul algatati Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsuse 19.08.2009 korraldusega nr 1329-k „Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine Põhja-Tallinnas ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ (II kd tl 64-65) ning korraldusest nähtuvalt algatati detailplaneering OÜ Alfa Property 18.05.2007 avalduse alusel. Enne detailplaneeringu algatamist toimus 27.03.2008 TLPA-s Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala projekteerimiskoosolek (II kd tl 8-10). Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala arhitektuurse ideevõistluse tingimuste p 3.1.1 kohaselt algas võistlus 30.05.2008 (II kd tl 128) ja kutse arhitektuurivõistlusel osalema edastati arhitektuuribüroodele 30.05.2008 (II kd tl 56), võistlustööd tuli esitad kuni 18.08.2008 (II kd tl 128 pöördel). Ideevõistluse lõpp-protokolliga 22.08.2008 otsustati kuulutada ideevõistluse võitjateks kaks arhitektuuribürood, kuna tööd olid võrdsed (II kd tl 57-59). Seega ei pidanud vastustaja lähtuma ja ei saanudki lähtuda eeltoodud toimingute tegemisel alates 01.07.2009 kehtivatest planeerimisseaduse sätetest. 88.3 Planeerimismenetlus koosneb järgmistest etappidest: planeeringu koostamise algatamine, planeeringu koostamine, planeeringu vastuvõtmine, planeeringu avalik väljapanek ning planeeringu kehtestamine. Seega on esimene etapp planeerimismenetluses planeeringu algatamine ja planeeringu algatamisele järgneb planeeringu koostamise etapp, mille lõppedes teeb kohalik omavalitsus otsuse planeeringu vastuvõtmise kohta. 88.4

§ 10lg 1 kohaselt võib iga isik teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

Käesoleval juhul esitas Paldiski mnt 50 kinnistu detailplaneeringu algatamise ettepaneku Paldiski mnt 50 kinnistu omanik OÜ Alfa Property. Riigikohtu halduskolleegium on 27.01.2010 kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-79-09 (p 13) leidnud, et planeeringu koostamise algatamise ettepaneku menetlemine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Eeltoodust tulenevalt menetleb kohalik omavalitsus konkreetset planeerimisettepanekut ning planeerimisseadusest ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust planeeringu koostamise algatamise ettepaneku saamisel koguda sellele ettepanekule lisaks teistelt isikutelt alternatiivseid 28 lahendusvariante. Oluline on siinjuures märkida, et tunnistaja, Tallinna linna peaarhitekti Endrik Männi kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt ei ole keegi peale kolmanda isiku OÜ Alfa Property Tallinna Linnavalitsusele avaldanud soovi Hipodroomi alal tervikuna midagi planeerida. Tunnistaja E.Männi ütluste kohaselt vaidlusaluse detailplaneeringu menetlemise vältel, mis kestis üle kolme aasta ja oli avalik protsess ning avalikkusele teada, ei võetud linnavalitsusega ühendust sooviga sellel alal kui tervikul midagi muud teha (III kd tl 197). Samas ei kaasne planeeringu koostamise algatamise ettepaneku esitamisega vältimatult detailplaneeringu algatamist, sest osundatud sätte kohaselt võib kohalik omavalitsus planeeringu koostamise algatamisest ka keelduda (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.01.2010 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-79-09, p 13). Alates 01.07.2009 on selline võimalus sätestatud ka

§ 10lg 1 teises lauses.

88.5 Planeerimisseadus ei sätesta lähteülesande koostamist ega näe ette lähteülesande koostamise käigus avalikustamise või isikute kaasamise kohustust. Riigikohtu halduskolleegium on 18.02.2001 otsuses nr 3-3-1-8-02 leidnud, et linnavalitsuse tegevust lähteülesande kooskõlastamisel ja kinnitamisel tuleb pidada haldusesiseseks tegevuseks, millel puudub väljapoole suunatud mõju. Lähteülesande koostamine on ettevalmistav tegevus ja kaasamine planeerimismenetluse nii varases staadiumis on küll igati kooskõlas planeerimismenetluse avalikkuse põhimõttega, kuid ei ole planeeringu läbiviijale kohustuslik. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud kõik kaebuste väited vaidlustatud otsuse kaalutlusvigadest seoses lähteülesande koostamisse isikute kaasamata jätmisega. 89. Vaidlustatud otsuse seletuskirja punktis 5 on kajastatud kokkuvõtlikult planeeringu avaliku väljapaneku tulemusi, planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid ning TLPA 12.11.2010 ja 15.11.2010 kirjadega nr 2-1/1739 antud vastuseid ettepanekutele ja vastuväidetele. Kaebajad teevad planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste kokkuvõtlikust kajastamisest järelduse, et planeeringu kehtestamise otsuse kaalutlused ei ole asjakohased, sest otsuses toodud kaalutlused ei sisalda ühtegi sisulist vastust kaebajate väidetele võistlusülesande kohta, vaid viidatud üksnes asutustele, kellega tehti koostööd. Kaebajad on esitanud 24.08.2010 vastuväite, et maaomaniku poolt kutsutud arhitektuurivõistluse tulemust ei saa pidada kaalutletud detailplaneeringu aluseks, kuna selle lähteülesanne dikteeris funktsioonid ja ehitusmahud, mis on üldplaneeringuga vastuolus. Seega pole tegu mitte „parima planeeringulahendusega,“ vaid hea lahendusega, arvestades lähteülesandes püstitatud eesmärgiga – muuta maa sihtotstarvet ja rajada sellele hulgaliselt elu- ja äripindu. Võistluse lähteülesannet pole avalikustatud ning avalikkuse arvamust avalike huvide kohta pole selles kirjeldatud. Kaebajad tegid ettepaneku korraldada planeeringulahenduse saamiseks uus avalik arhitektuurivõistlus, avalikustades eelnevalt arhitektuurivõistluse ülesande, ning võtta selle koostamisel arvesse elanike ettepanekuid, üldisemaid planeeringuid ja arengudokumente (I kd tl 42, 44). TLPA 15.11.2010 kirjaga nr 2-1/1739 (II kd tl 160-162) on kaebajatele vastatud, et võistluse lähteülesanne koostati koostöös TLPA ning EAL-iga ja korraldati arhitektuurivõistlus, et luua senise Hipodroomi alale uued funktsioonid. Kirjas märgiti žüriis osalenud arhitektide ja teiste žüriiliikmete nimed. Samuti märgiti, et võistluse vormiks valiti kutsutud arhitektuurivõistlus. Võistluse eesmärk oli leida 16,5 ha suurusele alale, Paldiski mnt 50 kinnistule ja lähialale parim funktsionaalne ja kujunduslik lahendus, mis on atraktiivne, sobiv ja piirkonnale iseloomulik, määratleks ala maakasutusemaastiku, hoonestuse, arhitektuuri ja infrastruktuuride arendamise põhimõtted. Lahendusega tagatakse kontseptuaalne, funktsionaalne ja visuaalne linnaruumiline tervik, mille alusel on linnal edaspidi võimalik võistlusalal langetada järjepidevaid ja piisavalt kaalutletud otsuseid ning organiseerida tervikliku linnaruumi kujunemist. Täiest eraldi teema oli lähteülesandes Lottemaa alasse sissesõlmimine laste kultuuri-, haridus- ja vabaajakeskusena. Lisaks sooviti saada ala parim linnaruumiline lahendus koos võimalike hoonestusmahtude ja funktsionaalsete seostega; leida alale parim 29 funktsionaalne ja kujunduslik lahendus, mis on atraktiivne, sobiv ja piirkonnale iseloomulik; lisada alale eelkõige ärilist ja teeninduslikku funktsiooni ning muuta see laiemalt kasutatavaks nii kohalikele elanikele kui ka linnakülalistele. Ette oli antud kavandatavate mahtude ulatus funktsioonide kaupa: elamufunktsioon, ärifunktsioon ja avalikkusele suunatud funktsioon. Konkreetselt oli määratud lasteaia, spordi- ja vabaajaasutuste, tankla, turu- ja linnaväljaku ning laste kultuuri-, haridus- ja vabaajakeskuse (Lottemaa) kavandamise nõue. Ideekonkursi lõpp-protokolli kohaselt hinnati võidutöö plussideks piisavat avalikku ruumi, antud piirkonda ja keskkonda sobilikku hoonestust, hästi lahendatud vaadet Toompeale ja vanalinna kirikutornidele, piisavat kavandatud haljastust jne. Ideekonkursiga leiti alale sobivaim linnaehituslik lahendus, mis omakorda vastab Tallinna üldplaneeringu korruselamute ala juhtfunktsioonile. Linnaruumi struktuuri ja kogu planeeringulahenduse aluseks on võetud idee rohelisest ühendusteest, ribapargist, mis lähtub alaga külgnevast Merimetsa parkmetsast ja läbib krundi keskosa kuni Paldiski maanteeni. Seega on kaebajate vastuväitele ja ettepanekule TLPA 15.11.2010 kirjaga nr 2-1/1739 põhjalikult vastatud ning kaebajate väide otsuse kaalutlusveast, viitega seletuskirja avaliku väljapaneku tulemusi kokkuvõtlikult kajastavale osale, on asjakohatu. 90.

§ 2lg 1 kohaselt on planeering planeerimise käigus valmiv dokument.

Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.

§ 2

lg 2 kohaselt esitatakse planeeringu tekstis planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Seega ei tulene planeerimisseadusest nõuet planeeringu kehtestamise otsuses eraldi põhjendada planeeringu lähteseisukohti.

1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlusaluse detailplaneeringu lähteülesandeks ainult arendaja Alfa Property OÜ nägemus, vaid arhitektuurse ideevõistluse võidutöö, mis pidi võistluse tingimuste kohaselt arvestama ja tasakaalustama avalikke ja erahuve. 91.1 Kohtule esitatud projekteerimiskoosoleku protokollist nähtuvalt toimus 27.03.2008 TLPA-s Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala projekteerimiskoosolek, kus linna peaarhitekt E.Mänd asus seisukohale, et ala hoonestamiseks tuleks korraldada kutsutud arhitektuurikonkurss 5-6 bürooga, mille korraldamise initsiatiiv peaks olema arendaja käes. Kaasata tuleb EAL ja TLPA. Tihedus võiks olla 1,
2. Arhitektuurikonkursi tingimuste ettevalmistamisel tuleb teha koostööd EAL-iga (II kd tl 8-10). Kohtuistungil antud tunnistaja E.Männi ütluste (III kd tl 194-197) kohaselt vaadati korduvalt erinevaid lahendusi Hipodroomi alale. 27.03.2008 koosolekul arutatud lahendus oli natuke lähem sellele, mis võiks piirkonda tulla linna arengut silmas pidades. Ta tegi arhitektuurikonkursi korraldamise ettepaneku, et saada ala muutust silmas pidades linnale kõige sobivam lahendus. Ala tiheduse 1,5 referentsiks on hoonestusettepanek, mida koosolekul analüüsiti ja hinnati numbreid ning leiti, et tihedus võiks olla piirkonnas sobiv. 91.2 Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala arhitektuurse ideevõistluse tingimuste mai 2008august 2008 (II kd tl 124-132) punktide 2.2.2 ja 2.2.3 kohaselt on võistluse eesmärk saada Paldiski mnt 50 kinnistu ja lähiala parim ruumilise planeerimise ideelahendus, mis määrab ala maakasutuse, maastiku, hoonestuse, arhitektuuri ja infrastruktuuride arendamise põhimõtted, millega tagatakse kontseptuaalne, funktsionaalne ja visuaalne linnaruumiline tervik, mille alusel on linnal edaspidi võimalik võistlusalal langetada järjepidevaid ja piisavalt kaalutletud otsuseid ning organiseerida tervikliku linnaruumi kujunemist. Võistluse eesmärk on saada parim linnaruumiline ideelahendus käsitletavale alale koos võimalike hoonestusmahtude ja funktsionaalsete seostega; leida alale parim funktsionaalne ja kujunduslik lahendus, mis on atraktiivne, sobiv ja piirkonnale iseloomulik; lisada antud alale eelkõige ärilist ja teeninduslikku funktsionaalsust ning muuta see laiemalt kasutatavaks nii 30 kohalike elanike kui ka linna külaliste jaoks. Arhitektuurse ideevõistluse tingimuste punkti 6.2.1 kohaselt peab võistlustöö looma tervikvisiooni ala ruumilisest lahendusest, arvestades ja tasakaalustades avalikke ja erahuve. Tingimuste punktis 6.4 oli