Obsah (5)

§ 137§ 116§ 124§ 143§ 138

2-12-6152 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Fred Fisker Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumis

) §-st 137.

§ 137

lg 1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 116

lg 2 alusel on lapse vanemal mh kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 124

lg 1 kohaselt hõlmab isikuhooldus mh kohustust last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

§-ide 96 ja 97 kohaselt on vanemal kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Lastekaitseseaduse (edaspidi LaKS) § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. LaKS § 8 nimetab iga lapse sünnipärase õiguse mitte ainult elule ja tervisele, vaid ka arengule ja heaolule.

1. TsMS § 5521 lg 1 järgi kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik. Vajaduse korral kuulatakse laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Kohus võib ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui laps või tema esindaja sellele vastu ei vaidle. Kuna lapsed RLja RLL on alla 10-aastased, ei pea kohus vajalikuks laste ärakuulamisest, sest nende ärakuulamine ei ole vajalik asjaolude selgitamiseks ja laste soovid, suhted ning tahe on välja selgitatud neile kohtu poolt määratud esindaja kaudu ning kohus on saanud seda avalduse läbivaatamisel arvestada. 3
2. Vaidlus puudub selles, et TK ja LCL on 24.veebruaril 2007.a. sündinud RL´i ja
3. septembril 2005.a. sündinud RLL´i vanemad ja nad elavad lahus ning lapsed elavad koos emaga. Kohus tuvastas menetluse käigus, et RLja RLL on alates 2010.a. juunist, mil puudutatud isik LCL kolis välja perekonna ühisest eluasemest, elanud koos oma ema TK´iga ning olnud sellest ajast alates ema ülalpidamisel. Alates 16.03.2012.a. on puudutatud isik naasnud oma kodumaale Brasiiliasse. Laste ema on taganud lastele stabiilse elukorralduse, lastel on kindel kodu, nad osalevad huvitegevuses ning lastel on välja kujunenud sõprusring. Laste igapäevase kasvatamise ja nende hooldamisega tegeleb ema ainuisikuliselt, isa laste hooldusõiguse teostamisel ei osale. Kuivõrd isa ja laste elukohtade vahemaa tõttu ei ole võimalik ühist hooldusõigust vajalikult määral teostada, peab kohus põhjendatuks käesoleva määrusega rahuldada TK´i avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja anda see täielikult üle laste emale. Hooldusõiguse üleandmine laste emale TK´ile on laste huvides tulenevalt

§-st 137. Kohus selgitab LCL´ile, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei lõpeta tema õigust lastega suhelda, sest

§ 143sätestab, et lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Vastavalt

§ 138

lg-le 1 kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. 12. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 leiab kohus, et menetluskulud, mis on seotud RL´i ja RLL´i esindamisega riigi õigusabi korras tuleb jätta riigi kanda. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja asjaolusid on õiglane jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda, v.a RL´i ja RLL´i esindamisega seotud kulud riigi õigusabi korras. Fred Fisker kohtunik 4