← Eesti

3-10-3131/29

Obsah (4)§ 212§ 213§ 167§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Ida maksu- ja tollikeskuse (Ida MTK) kontrolliosakonna vanemrevidendid kontrollisid OÜ Hansura käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul 01.12.2007–30.06.
  2. MTA Ida MTK alustas revisjoni 15.10.
  3. a korralduse nr 12.2-3/8367-1 alusel (maksutoimiku lk 54-55). Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud tõid MTA Ida MTK kontrolliosakonna vanemrevidendid välja 30.06.2010 koostatud kontrollaktis nr 12-2.2-3/8367-6 (tl 54-68). 17.08.2010 esitas OÜ Hansura Maksu- ja Tolliametile eriarvamuse (tl 69-85).
  4. MTA Ida MTK koostas 29.10.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8367-7 (tl 25-46), millega määras OÜ Hansura poolt tasumisele AS-ga Lukoil Eesti (maksuotsuse p-s 1.1.1, 2.1.1, 3.2), OÜ-ga Kütt Ehitus (maksuotsuse p-d 1.1.2, 2.1.3, 3.3), OÜ-ga Sandman Veod (maksuotsuse p 1.1.3, 2.1.2, 3.4) ja OÜ-ga Upofloor Eesti (maksuotsuse p 1.1.4, 2.1.4, 3.2) tehtud tehingutelt täiendava käibemaksu summas 838 489 krooni, s.o 53 589,21 eurot. AS Lukoil Eesti ja OÜ Sandman Veod puhul on põhjuseks olnud maksuhalduri seisukoht, et tegelikult pole tehinguid nende äriühingutega toimunud. OÜ Kütt Ehitus (endine OÜ Piibumäe MEK) ja OÜ Upofloor Eesti suhtes aga pole peetud saadud teenust ja kaupa kaebaja ettevõtlusega seotuks. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Hansura ja AS Lukoil Eesti vahel toimunud fiktiivsed tehingud ning OÜ Hansura on osalenud maksupettuses. Täiendava käibemaksu määramine tehingult Upofloor Eesti OÜ-ga põhineb aga maksuotsuses toodud maksuhalduri hinnangul, et Upofloor Eesti OÜ poolt 28.04.2008 esitatud arve nr 80362 (tl 142, 191) alusel müüdud parkett koos parketi paigaldamiseks vajalike tarvikutega ei ole seotud OÜ Hansura ettevõtlusega. OÜ-ga Kütt Ehitus (endine OÜ Piibumäe MEK) tehtud tehingutelt on maksuhaldur määranud täiendava käibemaksu, kuna OÜ Hansura ja OÜ Piibumäe MEK vahel 18.09.2007 sõlmitud töövõtulepingust nr 18092007 (121-124) ei selgu, et OÜ Piibumäe MEK poolt teostatud tööd oleks seotud OÜ Hansura ettevõtlusega, samuti ei selgu, millisel objektil töid teostati. Lisaks on maksuotsuses maksu määramise faktilisteks põhjendusteks märgitud järgmisi asjaolusid: 1) töövõtulepingus nr 18092007 näidatud summa on väiksem kui töö eest esitatud arvetel näidatud summa; 2) OÜ Hansura juriidiline aadress on XXX , mis on elamumaa ja kuulub teisele kaebaja juhatuse liikmele A.T. ; 3) tööde eest esitatud arvetel on teostatud tööde asukoht märkimata; 4) OÜ Piibumäe MEK poolt maksuhaldurile esitatud dokumendid erinevad OÜ Hansura raamatupidamises kajastatud dokumentidest. Maksuotsuse kohaselt on OÜ Sandman Veod ja OÜ Hansura vahel tehtud tehingutelt OÜ-le Hansura määratud täiendav käibemaks, kuna maksuhalduri hinnangul ei ole OÜ Hansura ja OÜ Sandman Veod vahel viimase arvetel näidatud saematerjali ja varuosade tehinguid toimunud, vaid kaup on ostetud tundmatute kolmandate isikute käest. Maksuotsuses on maksu määramise faktilisteks põhjendusteks märgitud järgmised asjaolud: 1) kauba kohta puuduvad üleandmise-vastuvõtmise aktid, kauba saatelehed ja autotranspordi saatelehed; 2) 01.10.2007 poolte vahel sõlmitud ostu-müügi lepingust (maksutoimiku lk 74) ei selgu kauba hind, kauba kogus, kvaliteet, tarne tingimused ega periood; 3) poolte seletused osaliselt ei kattu OÜ Sandman Veod juhatuse liikme V.S. (S.) isikliku juures viibimise osas kauba üleandmisel; 4) V.S. ei oska anda täpsemaid selgitusi kauba ostmise kohta; 5) OÜ Sandman Veod pangakontolt ei nähtu, et oleks makstud tema majandustegevusega kaasnevaid kulutusi; 2 6) poolte esindajate omavaheline tuttavaks olemine ning sellest tulenevalt on maksuhalduri arvates neil ärialased kui isiklikud kauaaegsed sidemed, millega seoses OÜ Hansura juhatuse liige A.T. oli tõenäoliselt teadlik müüja majandustegevusest või selle puudumisest; 7) OÜ Sandman Veod poolt on 2008 esitatud käibedeklaratsioonid ja TSD deklaratsioonid 0dega, mis tõendab äriühingul töötajate puudumist ja seega majandustegevuse puudumist.
  5. 26.11.2010 esitas OÜ Hansura Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub MTA Ida MTK 29.10.
  6. a maksuotsuse nr 12.2-3/8367-7 tühistada. AS Lukoil Eesti osas täiendavalt tasumisele määratud käibemaksu osas selgitas kaebaja, mis põhjusel ja millisel moel toimusid sularahas tehtud kütuse ostud ja kulude arvestus. Tehingute osas OÜ-ga Kütt Ehitus (endine Piibumäe MEK) väitis OÜ Hansura, et maksuhaldur on jätnud seletusi võttes täpsustamata, kus tema kontorihoone asub või millisel aadressil töid teostati ja teinud seetõttu valed järeldused nende mitteseotuse kohta ettevõtlusega. Tehingute osas OÜ Sandman Veod leidis kaebaja, et kuna selle äriühingu juhatuse liige kinnitab tehingute toimumist, pidanuks maksuhaldur uuema kohtupraktika seisukohtade kohaselt tõendama tema pahausksuse, kuid pole seda teinud. OÜ-lt Upofloor Eesti ostetud parketi osas selgitas kaebaja, et see oli ette nähtud XXX asuvasse kontorihoonesse paigaldamiseks vastavalt nende äriruumide üürilepingust tulenevale investeerimiskohustusele, kuid tuli riknemise tõttu maha kanda ning lisas, et maksuhaldur on ekslikult jätnud arvestamata tema raamatupidamises olnud OÜ Upofloor Eesti krediitarve nr
  7. Kaebaja esitas halduskohtule parketi mahakandmise akti.
  8. Kohtuistungil selgitas OÜ Hansura esindaja täiendavalt, et OÜ-ga Sandman Veod tehtud tehingute tegemise juures oli tavaliselt V.S. . Kohtule esitatud OÜ Piibumäe MEK poolt väljastatud dokumentide osas (tl 99-101) märkis OÜ Hansura esindaja, et tegemist on arvete juurde kuuluvate dokumentidega, mille esitas M.K. siis, kui vastav osa töödest oli lõpetatud.
  9. Tartu Halduskohus tühistas 17.02.
  10. a otsusega Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse maksuotsuse nr 12.2-3/8367-7 OÜ Upofloor Eesti osas tasumisele määratud 412,29 krooni suuruse käibemaksu ulatuses, jättes muus osas OÜ Hansura kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt ei ole OÜ Hansura kõrvaldanud enda suhtes tekkinud kahtlusi ega tõendanud õigust teostada maksuotsuses loetletud arvetes kajastatud käibemaksusummade mahaarvamist suuremas kui OÜ Upofloor Eesti 13.05.
  11. a kreeditarvele nr 80398 (tl 143, 192) märgitud 412,29 krooni suuruse käibemaksu ulatuses. AS Lukoil Eesti ja OÜ Hansura vahel toimunud tehingute osas leidis kohus, et vastustajale ning kohtule esitatud hulgalised arved/kviitungid ei tõenda tegelikult toimunud tehinguid. Halduskohus asus seisukohale, et arusaamatu on OÜ Hansura selgitus OÜ Upofloor Eesti ja OÜ Hansura vahel tehtud parketi ostu-müügitehingut tõendava akti esitamise osas alles kohtumenetluses ja viitab akti tagantjärele vormistamisele, sest juba kontrollakti (maksutoimiku lk 41-48) peale esitatud eriarvamuses (maksutoimiku lk 18-26) esitati väide parketi mahakandmisest selle riknemise tõttu, kuid vastavat akti ei lisatud. Hinnates OÜ Hansura ja OÜ Sandman Veod vahel tehtud tehingutelt määratud täiendava käibemaksu õigsust, viitas halduskohus OÜ Sandman Veod juhatuse liikme seletustele (maksutoimiku lk 240-246), mille kohaselt seisnes kauba müük OÜ-le Hansura üksnes 3 telefonilise tellimuse esitamises Läti tarnijale, kaebajale väljastatud arvete koostamises ja neis märgitud summade saamise järgses sularaha väljamaksetes lätlasele, kelle nime ja kontakte ta ei mäletanud. Halduskohus leidis, et niisuguste asjaoludega müügitehingud väljuvad tavapärase äritegevuse raamidest ning viitavad võimalusele, et tegelikult on saematerjali ostmüük toimunud tundmatutelt isikutelt ja OÜ Sandman Veod nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks. Halduskohtu hinnangul süvendab seda kahtlust veelgi asjaolu, et OÜ Hansura seadusliku esindaja poolt maksuhaldurile antud seletuse (maksutoimiku lk 56-62) kohaselt oli OÜ Sandman Veod juhatuse liige V.S. kauba üleandmise juures ja see vaadati koos üle. V.S. ise väitis maksuhaldurile selgesõnaliselt, et kaup pole tema valduses olnud, kaasa ta sellega ei sõitnud ja koguseid üle ei kontrollinud (maksutoimiku lk 240-246). Seega leidis halduskohus, et vastuolud väidetavate tehingupartnerite seletustes on põhjendatavad vaid sellega, et räägiti sündmustest, mida tegelikkuses ei toimunud. OÜ Piibumäe MEK ja OÜ Hansura vahel tehtud tehingute osas märgib kohus, et OÜ Hansura seadusjärgse esindaja väidetel (tl 206) töövõtulepingu alusel teostatavate tööde lõpetamisel esitatu (maksutoimiku lk 233-235), tööde üleandmise kohta koostatu (maksutoimiku lk 236-237) ja kohtuistungil täiendavalt esitatu (tl 212-219) pole omavahel kooskõlas ei kuupäevade, rahasummade ega ka tööde või materjalide nimetuste osas. Nii näiteks on materjalikulu ajavahemikul 01.01.2008–26.02.2008 olnud kokku 66 145,85 krooni (tl 212-215), ainus ehitusmaterjali kohta 28.02.2008 koostatud arve nr 02/02 (maksutoimiku lk 147) aga sisaldab vaid 42 529,45 krooni suurust summat. Ajavahemikus 01.01.2008 kuni 01.03.2008 teostatud lepingulisi töid on üle antud 125 901,10 krooni eest (tl 219), kuid sama perioodi kohta 29.02.2008 koostatud arve nr 03/02 kajastab vaid 62 950,55 krooni suurust summat. 28.02.2008 koostatud dokumendis (maksutoimiku lk 233) loetletakse maalritöid 93 291,45 krooni ulatuses, sama sisuga arve ja tööde üleandmise dokument aga puuduvad. 14.03.2008 kuupäevaga loeteludes on lisatöid 69 026,70 ja materjale 6 791,67 krooni ulatuses (tl 216 ja 218), sama kuupäevaga arve nr 01/03 aga on 300 910,60 krooni suuruste ehitustööde kohta. Kõik need asjaolud kokku viitavad halduskohtu hinnangul sellele, et äärmiselt kaheldav pole mitte üksnes OÜ Piibumäe MEK tehtud tehingute seotus OÜ Hansura ettevõtlusega, vaid ka see, kas ja millisel kujul on need üldse aset leidnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  12. OÜ Hansura esitas 21.03.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 17.02.
  13. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Hansura kaebus MTA Ida MTK 29.10.
  14. a maksuotsuse nr 12.2-3/8367-7 tühistamiseks käibemaksu määramise osas tehingutest OÜ-ga Sandman Veod summas 715 446 krooni ja OÜ-ga Piibumäe MEK summas 77 857 krooni, ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Hansura kaebus Ida MTK 29.10.
  15. a maksuotsuse nr 12.2-3/8367-7 tühistamiseks käibemaksu määramise osas tehingutest OÜ-ga Sandman Veod summas 715 446 krooni ja tehingutest OÜ-ga Piibumäe MEK summas 77 857 krooni. OÜ Hansura ei vaidlusta apellatsioonkaebuses halduskohtu otsust osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ASiga Lukoil Eesti ja OÜ-ga Upofloor Eesti tehtud tehingutelt täiendavalt määratud käibemaksu osas. OÜ Hansura on seisukohal, et halduskohus ei ole analüüsinud ega hinnanud kõiki tõendeid. Kohtuotsuses puudub põhjendus, miks kohus ei ole arvestanud neid tõendeid, millele kaebaja kaebuses tugines. 4 Halduskohus on OÜ Hansura arvates põhjendamatult jätnud arvestamata kaebuses esitatud väitega, et tõendamata on OÜ Hansura kui kauba ostja pahausksus tehingutes OÜ-ga Sandman Veod. OÜ Hansura leiab, et olukorras, kus maksuhaldur asus seisukohale, et tehingud on näilised, pidi maksuhaldur põhistama ja tõendama ka ostja pahausksuse. Ka halduskohus ei ole kohtuotsuses viidanud ühelegi asjaolule ega tõendile, mis kinnitaks OÜ Hansura pahausksust. OÜ Hansura leiab, et tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.05.
  16. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-32-09 (p 10) järeldub, et kauba ostja pahausksus tuleb maksuhalduri poolt tõendada ja põhistada, vastasel juhul tuleb eeldada ostja heausksust. Seega lasub antud olukorras maksuhalduril kõrgendatud tõendamiskoormus OÜ Hansura kui kauba ostja pahausklikkuse tõendamisel. OÜ Hansura väidab, et ta oli tehingute tegemise ajal OÜ-ga Sandman Veod teadlik ja veendunud, et OÜ-l Sandman Veod oli majandustegevus. Apellatsioonkaebuse kohasel veendus OÜ Hansura selles järgmiste asjaolude, teabe ja toimingute põhjal: 1) OÜ Hansura veendus tehinguid tehes avalike teabeallikate põhjal selles, et OÜ-l Sandman Veod puudusid maksuvõlgnevused ja avalikult kättesaadav teave ei viidanud ka mingitele muudele võlgnevustele; 2) OÜ Hansura veendus tehinguid tehes, et OÜ-l Sandman Veod oli majandustegevus, läbi OÜ Sandman Veod poolt 11.07.
  17. a äriregistrile esitatud 2006 majandusaasta aruande; 3) OÜ Hansura kontrollis enne tehingute tegemist, et OÜ Sandman Veod oli õigusvõimeline juriidiline isik (kantud äriregistrisse) ja registreeritud käibemaksukohustuslane. Muid asjaolusid ja teavet, millele omas OÜ Hansura tehinguid tehes juurdepääsu ja millest oleks OÜ-le Hansura pidanud teada saama, et OÜ-l Sandman Veod puudub majandustegevus või et ta ei ole tegelik kauba müüja, tehingute tegemise ajal ei olnud ja seetõttu ei tekkinud OÜ-l Hansura ka mingit kahtlust, et kauba müüjaks ei olnud OÜ Sandman Veod või et V.S. ei müü nimetatud äriühingu kaupa. Samuti märgib apellant, et töötajatele tehtud väljamaksete ja arvetel näidatud käibemaksu mittedeklareerimist OÜ Sandman Veod poolt ei olnud apellandil võimalik kontrollida, kuna tegemist ei ole avaliku teabega. Asjaolu, et OÜ Sandman Veod ja OÜ Hansura juhatuse liikmed olid omavahel tuttavad, ei anna alust järelduseks ja ei tõenda, et OÜ-l Sandman Veod puudus majandustegevus ja apellant oli sellest teadlik. OÜ Hansura viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 20.01.
  18. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-74-09 (p 10) esitatud seisukohale, et asjaolust, et müüja ei käitu maksuõigussuhetes õiguspäraselt, ei tulene iseenesest, et ostja on käibemaksu maha arvanud alusetult. Tulenevalt eelnevast on OÜ Hansura seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et arvel näidatud isik ei ole tegelikult arvel näidatud kaupa müünud või teenust osutanud, ei välista veel ostja õigust arvel näidatud käibemaksusumma võrra oma maksustatavast käibest sisendkäibemaksu maha arvata. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei mõjuta asjaolu, kas müüja on tehingult tasumisele kuuluva käibemaksu riigile üle kandnud või mitte. Eeltoodust tulenevalt leiab OÜ Hansura, et kuivõrd maksuhalduri poolt ei ole põhistatud ega viidatud tõenditele, mis kinnitaksid OÜ Hansura teadmist või teadma pidamist asjaoludest, et OÜ Sandman Veod ei ole tegelik kauba müüja, ei ole mingit alust lugeda apellanti nendes tehingutes pahauskseks ostjaks tulenevalt asjaolust, et OÜ Hansura teadis või pidanuks sellistest asjaoludest teada saama asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel, et OÜ Sandman Veod ei ole arvetel näidatud kauba tegelik müüja. Tehingute osas OÜ-ga Piibumäe MEK märgib OÜ Hansura apellatsioonkaebuses, et vastustaja väide selle kohta, et ei ole teada, millisel objektil remonti tehti, on otsitud ja esitatud eesmärgiga mitte lubada OÜ-l Hansura tema ettevõtluses kasutatavas kontoris tehtud ehitustöödelt arvestada maha sisendkäibemaksu, kuigi kaebajal oli sisendkäibemaksu 5 mahaarvestamiseks õigus. Apellant leiab, et kogutud tõendite põhjal pidi nii maksuhaldur kui ka halduskohus olema võimeline tuvastama, et OÜ Piibumäe MEK teostas töid XXX , kus asub OÜ Hansura kasutuses olev kontor-laohoone. OÜ Hansura leiab, et kui vaatamata apellatsioonkaebuses nimetatud tõenditele ei oleks olnud ikkagi maksuhaldurile selge, et töid teostati aadressil XXX , saanuks maksuhaldur rakendades õigesti MKS §-is 11 sätestatud uurimiskohustust, viia läbi kohapeal vaatlus. Tööde ja kulude seotust OÜ Hansura ettevõtlusega tõendavad apellatsioonkaebuse kohaselt järgmised asjaolud. Ajal (18.09.2007), mil sõlmiti OÜ-ga Piibumäe MEK töövõtuleping nr 18092007 (tl 121-124), kuulus kinnistu asukohaga XXX OÜ-le Hansura ja viimane kasutas sellel asuvat kontor-laohoonet oma ettevõtluses. Pärast nimetatud kinnistu müümist 20.11.2007 OÜ-le Toompuit sõlmisid pooled samal päeval üürilepingu (tl 134-139), mille alusel Hansura OÜ jätkas edasi müüdud kinnistul asuvaid kontor-laohoone ruumide kasutamist oma äritegevuses, sh kontorina (üürilepingu p 1.1). Kui OÜ Hansura tasus OÜ-le Piibumäe MEK teostatud ehitustööde eest, siis täitis OÜ Hansura oma eelnimetatud üürilepingust tulenevat investeerimiskohustust (üürilepingu p 3.1.10). Apellant on seisukohal, et kui maksumaksja on sõlminud oma majandustegevuse tarbeks äriruumide üürilepingu ja täidab oma äritegevuses üürilepingust tulenevaid üürniku lepingulisi kohustusi, siis on selliste kohustuste täitmisega seotud kulutused igal juhul seotud üürniku ettevõtlusega ja üürnikul on õigus ehitustöödelt seetõttu ka sisendkäibemaksu maha arvata. Eeltoodust tulenevalt ei saa käesoleval juhul tõusetuda küsimust remonditööde kulude OÜ Hansura ettevõtlusega mitteseotusest ning halduskohtu ja maksuhalduri vastupidine järeldus on ebaõige. Apellant juhib ringkonnakohtu tähelepanu ka asjaolule, et äriühingu ettevõtlusega seotud kuludeks on kõik kulud, mis on seotud ettevõtluse alustamisega, ettevalmistamisega, käivitamisega, käigushoidmisega, säilitamisega, arendamisega, samuti peatamise, taastamise ja lõpetamisega. Eeltoodust tulenevalt leiab apellant, et OÜ-l Hansura oli õigus arvata sisendkäibemaksu maha OÜ Piibumäe MEK poolt teostatud tööde arvetelt ka pärast seda, kui XXX kinnistu oli võõrandatud OÜ-le Toompuit ja OÜ Hansura jätkas kinnistul asuva kontor-laohoone ruumide kasutamist üürnikuna
  19. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17.02.
  20. a otsus muutmata. Vastustaja selgitab, et OÜ Hansura ja OÜ Sandman Veod vahel väidetavalt toimunud tehinguid tõendavateks dokumentideks olid vaid üks üldsõnaline leping ning arved. Muid dokumente tehingute kohta ei esitatud. Seega võrdles maksuhaldur väidetavalt toimunud tehingute kahe esindaja seletusi eelpoolnimetatud tehingute kohta. Need ei langenud kokku, kusjuures tegemist ei olnud ühekordse, rahaliselt väikese maksumusega tehinguga, vaid väidetavaid tehinguid teostati kokku ligikaudu 4,7 miljoni krooni suuruses summas. OÜ Hansura juhatuse liige oli teadlik, et väidetavalt OÜ Sandman Veod poolt müüdav saematerjal toodi Lätist. Kui OÜ Hansura juhatuse liige ei teadnud OÜ Sandman Veod tegevusest midagi, siis millisest allikast pärines selline teave. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et OÜ Hansura oli teadlik, kes on kauba ehk saematerjali tegelik müüja ja et OÜ Sandman Veod arvete näol loodi Hansura OÜ-le võimalus näidata ühendusesisest käivet (kaup Lätist) siseriikliku käibena, mille tulemusena tekkis OÜ-l Hansura võimalus maha arvata sisendkäibemaksu. V.S. seletusest nähtus ka, et tegelikkuses liikuski saematerjal otse OÜ-sse Hansura, sest tema seda üldse ei näinud. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et OÜ Hansura ja OÜ Kütt Ehitus (endine OÜ Piibumäe MEK) vahel sõlmitud töövõtulepingust ja arvetest ei ole tuvastatav tööde teostamise asukoht. Samuti esinevad nendes summalised ja sisulised vastuolud. Vastustaja juhib tähelepanu, et 6 Piibumäe MEK ja OÜ Hansura vahel 18.09.2007 sõlmitud töövõtulepingu maht oli summaliselt umbes 250 000 krooni koos käibemaksuga (kusjuures tööde lõpptähtaeg oli 10.12.2007), OÜ-de Toompuit ja Hansura vahel sõlmitud äriruumi üürilepingus oli aga OÜ Hansura investeerimiskohustuseks 850 000 krooni käibemaksuta. Eelpoolmainitud üürilepingu investeerimiskohustuses olid ära mainitud Piibumäe MEK ja OÜ Hansura vahel 18.09.2007 sõlmitud leping ning katuse kapitaalremonditööd, mis aga selle üürilepingu väidetava sõlmimise ajal kindlasti lepingus märgitud summat kokku ei andnud. Väidetavate lisatööde vajadus tekkis tagantjärele esitatud dokumentide kuupäevi vaadates alles hiljem. Samuti leiab maksuhaldur, et M.K. seletused on ebausaldusväärsed, mida kinnitab ka OÜ Hansura poolt alles Tartu Halduskohtu istungil täiendavate dokumentide esitamine, mis oleksid pidanud kogu aeg OÜ Hansura raamatupidamisdokumentide juures olemas olema. Maksuhalduri arvates koostati need dokumendid tagantjärele, kohtule esitamiseks ja seda ei oleks olnud võimalik teha ilma M.K. kokku leppimata. Samuti on vastustaja seisukohal, et tööde teostamise asukoht ei saanud olla tuvastatav poolte seletustest, kuna alusdokumentide puudumise tõttu ei olnud seletusi millegagi võrrelda.
  21. 24.09.2012 esitas OÜ Hansura Tartu Ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on OÜ Hansura kandnud menetluskulusid kokku summas 2 492,63 eurot, mille moodustavad kulud õigusabile ning apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
  22. 01.10.2012 ringkonnakohtule esitatud seisukohas on vastustaja arvamusel, et OÜ Hansura poolt esitatud menetluskulud on halduskohtumenetluses põhjendamatult suured. Juhuks, kui ringkonnakohus otsustab apellatsioonkaebuse rahuldada, märgib vastustaja, et OÜ Hansura poolt I astme kohtumenetluses kantud kulud on põhjendamatult suured seoses Maksukonsultant OÜ poolt samas maksuvaidluses eriarvamuse koostamisega Maksu- ja Tolliametile. Võttes arvesse, et eriarvamuse koostamise käigus oli põhitöö tehtud, on vastustaja hinnangul 11 tundi kaebuse koostamiseks liiga palju. Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude vajalikkuse ning põhjendatuse jätab vastustaja ringkonnakohtu hinnata. Täiendavalt märgib vastustaja, et ei pea õigeks mõista õigusabikulusid kaebaja kasuks välja koos käibemaksuga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  23. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning halduskohtu otsus ja maksuotsus tühistada osas, milles ei ole arvestatud OÜ Kütt Ehitus (endise OÜ Piibumäe MEK) arvete juurde kuuluvate dokumentidega (tl 100, 216). Ülejäänud osas tuleb kaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
  24. Ringkonnakohus märgib, et OÜ Hansura ei ole vaidlustanud halduskohtu otsust osas, millega jäeti kaebus rahuldamata AS-iga Lukoil Eesti ja OÜ-ga Upofloor Eesti tehtud tehingutelt seoses täiendavalt määratud käibemaksuga. Seetõttu käsitleb ringkonnakohus vaid kaebaja ja OÜ Kütt Ehitus (endise OÜ Piibumäe MEK) (I) ning kaebaja ja OÜ Sandman Veod vahelisi tehinguid (II). Lõpuks võtab ringkonnakohus seisukoha menetluskulude osas (III). I
  25. Kaebaja ja OÜ Kütt Ehitus (endise OÜ Piibumäe MEK) vahelistelt tehingutelt sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse osas on apellatsioonimenetluses jäänud 7 vaieldavaks esiteks tehingute toimumise fakt ning teiseks, tehingute toimumise korral, objekt, kus ehitustöid teostati.
  26. Käibemaksuseaduse (KMS) §-st 29 jt sätetest tulenevalt on sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse eeldused järgmised: - tegemist on käibemaksukohustuslase maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega, - maksustatava käibe jaoks soetatud kaup või teenus on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt, - esitatud arved vastavad KMS §-s 37 sätestatud nõuetele, - kaup või teenus on ka reaalselt liikunud müüjalt ostjale. Seevastu puudub Riigikohtu seisukohtade järgi käibemaksukohustuslasel õigus arvata sisendkäibemaks maha iseäranis järgmistel juhtudel (tuginedes RKHKo 19.05.2009, 3-3-132-09, p-le 10): - tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos (RKHKo 05.05.2003, 3-3-1-39-03, p 12; 02.10.2003, 3-3-1-50-03, p 10); - kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks (RKHKo 02.06.2003, 3-3-1-40-03, p 9, 11, 13; 08.05.2003, 3-3-1-4303, p 11; 12.06.2003, 3-3-1-52-03, p 12); - kui ostja teadis või pidi teadma, et müüja pole tegelik müüja ning see asjaolu oleks võinud selguda ostja poolt äris nõutava ja tavapärase hoolsusega käitudes (RKHKo 05.06.2006, 3-3-1-34-06, p 14, 17); - kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (viitega RKHKo-le 13.02.2008, 3-3-1-97-07). Riigikohus on viidatud otsuses lisanud, et „juhtudel, kus vaidlus kauba või teenuse olemasolu üle puudub, kaup on reaalselt olemas ja teenust on osutatud, kuid seda ei saadud arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt, kuulub tõendamisele ka ostja pahausksus. Kui ostja on käitunud heauskselt, siis puudub alus piirata ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust“ RKHKo 19.05.2009, 3-3-1-32-09, p 10). Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu otsuse punktis on Riigikohus märkinud järgmist: „Ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene aga juhtumile, kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Niisuguse kahtluse korral tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud äriühinguga siiski toimunud. Osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Osavõtt maksupettusest võib tähendada näiteks seda, et ostja poolt müüjale käibemaksuna tasutud rahasumma tagastatakse ostjale või ostjaga seotud isikutele, s.t ostja saab maksupettusest majanduslikku kasu. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, näiteks ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha“ (RKHKo 20.01.2010, 3-3-1-7409, p 10). 8 Kahel korral on Riigikohus selgitanud, et maksukohustus ei sõltu otseselt hoolsusnõuete täitmisest. „Selline seisukoht viiks lõppkokkuvõttes järelduseni, et hoolsusnõuete eiramise eest „karistatakse“ maksude määramisega. Asjakohaste hoolsusnõuete täitmine on vajalik maksusuhetes oluliste asjaolude kohta tõendite kogumiseks, et olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus tehingute toimumise või nende tingimuste osas, saaks maksukohustuslane oma väiteid tõenditega kinnitada. Sellise põhjendatud kahtluse eiramine poleks maksuõigussuhete tuvastamisel kooskõlas maksustamise ja maksumenetluse põhimõtetega“ (RKHKo 05.05.2010, 3-3-1-18-10, p 16; 17.05.2012, 3-3-1-9-12, p 13). Neist kahest varasemas lahendis on Riigikohus jätkanud: „Maksusuhetes oluliste hoolsusnõuete eiramine toob maksukohustuslasele kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Sellist tõendamatust võib maksuhalduri põhjendatud kahtluse korral mõista olukorrana, kus maksukohustuslane pole suutnud tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu. Kolleegium rõhutab, et maksusuhetes on asjakohased ja olulised need hoolsuskohustused, mille täitmine annab teavet maksukohustuse väljaselgitamiseks oluliste asjaolude kohta, kusjuures selline hoolsuskohustus peab tulenema seadusest või heast äritavast“ (RKHKo 05.05.2010, 3-3-1-18-10, p 16). Ringkonnakohus leiab eelnevat kokku võttes, et lisaks objektiivsetele tingimustele eeldab sisendkäibemaksu mahaarvamine maksukohustuslase heausksust. Heausksus ei esine siis, kui esineb pahausksus. Pahausksus esineb siis, kui ostja teadis või pidi teadma, et tehingut deklareeritud kujul tegelikult ei toimunud, et müüja pole tegelik müüa, või kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos. Mida ostja teadma oleks pidanud, sõltub hoolsuskohustusest, kusjuures selline hoolsuskohustus võib tuleneda kas seadusest või heast äritavast.
  27. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et kui tööde teostamise asukoht ei olnud tuvastatav töövõtulepingust ja arvetest, siis oli see tuvastatav poolte seletustest. Edasi tugineb ta OÜ Hansura juhatuse liikme A.T. 11.05.2010 antud seletusele ning OÜ Piibumäe MEK juhatuse liikme M.K. 16.04.2010 maksuhaldurile esitatud kirjalikule seletusele, kus mõlemas on juttu vaid XXX asuvast kontorihoonest. Samuti tugineb OÜ Hansura 20.11.2007 sõlmitud kinnistu müügilepingule ja asjaõiguslepingule, millega kaebaja müüs senini tema omandis olnud XXX asuva kinnistu, mille oluliseks osaks oli kontor-laohoone, OÜ-le Toompuit. Kaebaja on seisukohal, et need lepingud kinnitavad kontor-laohoone asumist kontrollitaval perioodil XXX. Tööde ja kulude seotust kaebaja ettevõtlusega tõendab tema sõnul alljärgnev. Väidetavalt 18.09.2007 sõlmis kaebaja OÜ-ga Piibumäe MEK töövõtulepingu nr
  28. 20.11.2007 müüs kaebaja XXX asuva ja tema kasutuses oleva kontor-laohoone OÜ-le Toompuit. Samal päeval sõlmisid pooled üürilepingu, mille alusel Hansura OÜ jätkas kinnistul asuva kontorlaohoone ruumide kasutamist. Kaebaja tugineb üürilepingu punktile 3.1.10, mille kohaselt oli üürnikul järgmine kohustus: „3.1.
  29. investeerima järgneva 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul kontor-laohoone remontimisse 850 000 (kaheksasada viiskümmend tuhat) krooni käibemaksuta arvestuses. Nimetatud investeerimiskohustuse täitmiseks kohustub Üürnik jätkama omal kulul Üürniku ja Piibumäe MEK OÜ vahel 18.09.2007.a. sõlmitud töövõtulepingut nr 18092007 kuni selle nõuetekohase täitmiseni, …“. Veel tugineb kaebaja üürilepingu punktile 3.1.
  30. Vastuseks halduskohtu poolt viidatud asjaolule, et arvetele märgitud ehitustööde ja materjalide kogumaksumus 467 863,40 krooni ületab oluliselt lepingu lisas märgitud tööde maksumuse 251 389,56 krooni, selgitab kaebaja, et nii OÜ Piibumäe 9 MEK juhatuse liige M.K. kui ka OÜ Hansura juhatuse liige A.T. on selgitanud, et tööde käigus selgus vajadus teha lisatöid.
  31. Ringkonnakohus leiab, et eelnev annab alust tehingu ja sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse puudumise ümberhindamiseks vaid osaliselt. Vastustaja on maksuotsuses (tl 36) tuginenud sellele, et kontrollimisel esitatud arved ei vasta KMS § 37 lg 7 nõuetele, täpsemalt punktidele 5 ja 6, mille kohaselt tuleb arvel märkida kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ja kauba kogus või teenuse maht. Vastustaja on maksuotsuses märkinud, et kauba nimetuse alla on märgitud ehitustööd ja ühel juhul ka ehitusmaterjal. Ühikuks on märgitud komplekt ja koguseks
  32. Arvele ei ole märgitud viidet algdokumendile või mõnele muule lisale, mis kirjeldaks detailselt arvele märgitud tegevuse. Arve koostamise aluseks olevaid dokumente kontrolli käigus OÜ Hansura poolt maksuhaldurile ei esitatud. Edasi on vastustaja maksuotsuses tuginenud raamatupidamisseaduse (RPS) §-le 7, mis kehtestab nõuded algdokumendile (tl 37). RPS § 7 lg 1 punkide 3 ja 4 järgi peab raamatupidamise algdokumendist nähtuma tehingu majanduslik sisu ning tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa). Arvel märgitud ehitusmaterjalide kogus „1 komplekt“ ei vasta nõuetele, sest arvelt ei selgu, mis selle komplekti moodustavad. Samuti ei kajastu arvel tehingu üksikasjad, millest ilmneks tehingu majanduslik sisu. Käibemaksu mahaarvamise seisukohalt on oluline tuvastada, kas arvele märgitu on ettevõtlusega seotud, sest ainult sel juhul tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Ringkonnakohus märgib, et põhimõtteliselt on vastustajal õigus, kui ta tõlgendab KMS § 37 lg-t 7 kirjeldatud viisil. Siiski võib teinekord tehingu majanduslik sisu ilmneda ka teistest dokumentidest ja/või tõenditest, mida tuleb samuti arvesse võtta.
  33. Asudes tõendeid hindama, märgib ringkonnakohus kõigepealt, et peab tehingute toimumise fakti kohtule esitatud dokumentide ja ütluste pinnal tõendatuks. Nii kaebaja ja OÜ Piibumäe MEK vahel sõlmitud leping (tl 121–125), arved (maksutoimik lk 146–149), kohtule esitatud tehinguid kirjeldavad dokumendid (tl 99–116, 212–219), samuti tunnistaja ütlused (tl 208–210) on tehingute toimumise fakti osas kattuvad. Vaieldavaks on aga tehingute toimumise koht. Ringkonnakohus leiab, et selles osas ei ole kaebaja poolt taasesitatud tema enda juhatuse liikme ja OÜ Piibumäe MEK juhatuse liikme M.K. kinnitused piisavad tõendid kohtu veenmiseks. Need võiksid olla piisavad siis, kui XXX asuks ainult üks objekt, kus töid võidi teostada. Kohtutoimiku materjalidest nähtub aga, et tööde teostamise kohana tulevad kõne alla nii XXX asuv kontoriga garaaž-laohoone kui ka XXX asuv elamu. Kuna erinevatel dokumentidel figureerivad erinevad aadressid ja esitatud kinnitustes ei ole konkreetselt öeldud, mis aadressil töid teostati, siis ei kõrvalda ütlused kahtlusi tööde teostamise koha osas. Isegi see, et tunnistaja M.K. esimese astme kohtu istungil kinnitas, et töid teostati ainult XXX tänaval, ei kõrvalda kohtu kahtlusi tööde teostamise koha osas.
  34. Ringkonnakohus leiab siiski, et kohtule tõendina esitatud lisamaterjalidest on osade puhul võimalik teha järeldusi tööde teostamise koha osas. Nimelt on kohtule esitatud OÜ Piibumäe MEK poolt 02.02.2008 kuupäeva kandev dokument nimega „Lepinguvälised tööd Hansura OÜ-s“ (tl 100). Selle kirjetes 3, 5 ja 10 on juttu laoruumis teostatud töödest: laoruumi puhastamine, vana põranda lõhkumine, väljavedu, soojustamine, laoruumi põranda valamine, tasandus, kipsseina ehitamine laoruumi. Toimiku materjalidest ei nähtu kusagilt, et laoruumid asunuksid kusagil mujal kui XXX. Seega saab konteksti arvestades määrata kindlaks sel dokumendil märgitud lepinguväliste tööde asukohana XXX. Ringkonnakohus peab asjaolusid arvestades tõenäoliseks, et ka nimekirjas märgitud ülejäänud tööd on teostatud samas asukohas. Kokku tuleks seega nimetatud dokumendi põhjal pidada sisendkäibemaksu mahaarvamist lubatavaks tehingu summalt 27 707,50 krooni (ilma käibemaksuta). 10 Samuti nähtub kohtule esitatud OÜ Piibumäe MEK poolt 14.03.2007 (ilmselt 2008) kuupäeva kandev dokument nimega „Lisatööd Hansura OÜ-s 02.01.-13.03.2008“ (tl 216) punktidest 1 ja 19, et tegemist on laoruumis teostatud töödega: kipsseina paigaldus laoruumi (2 639 krooni) ja ripplagi laoruumis (2 425,70 krooni). Nimetatud dokumendil esineb siiski ka muude tööde kirjeldusi, mis ei viita sugugi kontorihoonele, nagu lagede peitsimine saunas (p 2), kamina taustakivide ladumine (p 9), trepi vana kihi lõhkumine keldris (p 12), rippredeli paigaldus (p 16), kamina paigaldus (p 17) ja lava ehitus (p 18). Need viitavad pigem keldri, sauna ja kaminaga eluhoonele kui kontoriga garaaž-laohoonele. Seda järeldust toetavad ka 20.11.2007 sõlmitud äriruumi üürilepingu punktid 1.1 ja 1.2 (tl 134), mille kohaselt on lepingu esemeks äriruumid (neli laoruumi, garaaž, kaarhall) aga ka õigus koos üürileandjaga kasutada üldkasutatavaid ruume esimesel ja teisel korrusel. Kusagilt toimikumaterjalidest ei nähtu, et XXX hoonel oleks kelder. Ka üürilepingu lisaks olevatelt plaanidelt (tl 140–141) ei nähtu keldri olemasolu. Samuti ei ole kuidagi tõendatud, et XXX kontorihoones asuvad saun ja kamin ning et kirjeldatud töid teostati just seal. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus võimalikuks arvata sisendkäibemaks maha kõigilt nimetatud dokumendil märgitud kirjetelt, vaid ainult otseselt laoruumiga seotud kirjete kohaselt tehingusummalt 5 064,70 krooni (2 639+2 425,70; ilma käibemaksuta). Eelnevast tulenevalt tegi ringkonnakohus kindlaks, et Tartu Halduskohtu 17.02.
  35. a otsusega modifitseeritud MTA Ida MTK 29.10.
  36. a maksuotsuses nr 12.2-3/8367-7 määratud täiendavat maksusummat tuleb vähendada osas, milles kaebajal on õigus arvata sisendkäibemaks maha tehingusummalt 32 772,20 krooni (27 707,50+5 064,70, ilma käibemaksuta). Ülejäänud tööde asukohta ei ole ringkonnakohtule esitatud tõendite pinnalt võimalik identifitseerida.
  37. Ringkonnakohus ei pea ennast pädevaks arvutama välja sisendkäibemaksusummat, mida nimetatud käibelt saaks maha arvata ja mille osas tuleks maksuotsuses märgitud käibemaksusummat vähendada. Seetõttu kohustab ringkonnakohus MTA Ida MTK-d määrama vastava summa kindlaks. Seejuures tugineb ringkonnakohus analoogia korras

§ 167

lg 1 lausetele 2 ja 3, mille järgi võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu; ettekirjutuses määrab kohus summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. Analoogiat rakendab ringkonnakohus sellepärast, et antud juhul ei ole tegu kaebajale väljamaksmisele kuuluva rahasummaga, vaid täiendavalt tasutava maksusummaga. Olukord vastanduvate huvide osas on aga olulises osas sarnane.

  1. Ringkonnakohus leiab, et ülejäänud osas ei ole maksuhaldur oma uurimiskohustust täitnud puudulikult ega ole tehinguid meelevaldselt ümber hinnanud. OÜ Hansura ei kõrvaldanud muus osas enda suhtes tekkinud kahtlusi ega tõendanud õigust teostada maksuotsuses loetletud arvetes kajastatud käibemaksusummade mahaarvamist suuremas kui halduskohtu otsuses ja käesolevas otsuses näidatud ulatuses. II
  2. Ringkonnakohus märgib, kaebaja ja OÜ Sandman Veod vaheliste tehingute puhul on apellatsioonimenetluses vaieldav üksnes kaebaja pahausksuse tõendatus. Ringkonnakohus leiab, et see on tõendatud. 11
  3. Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et ta oli tehingute tegemise ajal OÜ-ga Sandman Veod teadlik ja veendunud, et OÜ-l Sandman Veod oli majandustegevus. Apellatsioonkaebuse kohasel veendus OÜ Hansura selles järgmiste asjaolude, teabe ja toimingute põhjal: 1) OÜ Hansura veendus tehinguid tehes avalike teabeallikate põhjal selles, et OÜ-l Sandman Veod puudusid maksuvõlgnevused ja avalikult kättesaadav teave ei viidanud ka mingitele muudele võlgnevustele; 2) OÜ Hansura veendus tehinguid tehes, et OÜ-l Sandman Veod oli majandustegevus, läbi OÜ Sandman Veod poolt 11.07.
  4. a äriregistrile esitatud 2006 majandusaasta aruande; 3) OÜ Hansura kontrollis enne tehingute tegemist, et OÜ Sandman Veod oli õigusvõimeline juriidiline isik (kantud äriregistrisse) ja registreeritud käibemaksukohustuslane. Edasi väidab kaebaja, et muid asjaolusid ja teavet, et OÜ-l Sandman Veod puudub majandustegevus või et ta ei ole tegelik kauba müüja, tehingute tegemise ajal ei olnud. Seetõttu ei tekkinud OÜ-l Hansura ka mingit kahtlust, et kauba müüjaks ei olnud OÜ Sandman Veod või et V.S. ei müü nimetatud äriühingu kaupa. Samuti märgib apellant, et töötajatele tehtud väljamaksete ja arvetel näidatud käibemaksu mittedeklareerimist OÜ Sandman Veod poolt ei olnud apellandil võimalik kontrollida, kuna tegemist ei ole avaliku teabega.
  5. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Hansura poolt esitatud väited ei kummuta tema heausksuse puudumist. Kui lähtuda sellest, et pettusele viitavat seost kaebaja ja OÜ Sandman Veod vahel ei ole, oleks kaebaja pidanud heast äritavast tulenevat hoolsuskohustust järgides teadma, et OÜ Sandman Veod ei ole kauba tegelik müüa. OÜ Sandman Veod juhatuse ainus liige V.S. on MTA Ida MTK 30.06.
  6. a kontrollaktis nr 12.2-3/8367-6 taasesitatud seletuses (tl 63) öelnud, et tal töötajaid ei olnud, et ta esitas telefoni teel tellimuse Lätti (mõõdud, kogused), et kaup tarniti Lätist otse OÜ-le Hansura, et füüsiliselt kaup tema valduses ei olnud ning et ta ise kaubaga kaasa ei sõitnud. Järelikult tarnis kauba kaebajale keegi tundmatu isik. Kaebaja väidab samas seevastu, et V.S. oli „enamik kordi“ materjali üleandmise juures. Sama ütluse järgi teadis kaebaja, et kaup pärineb Lätist. Osaliselt kattuvate ütluste puhul tekib küsimus, kumba uskuda. Sellele küsimusele vastamiseks tuleb arvesse võtta eelkõige poolte huvisid. Kaebaja on huvitatud sellest, et näidata OÜ-d Sandman Veod müüjana. Samas ei ole V.S. ringkonnakohtule teadaolevalt põhjust anda ebatõeseid andmeid. Lisaks on V.S. jutt üksikasjalikum ja niisiis kokkuvõttes ka usutavam. Seega pidi tekkima kaebajal vähemalt kahtlus, kas OÜ Sandman Veod ikka on tegelik müüja või majanduslikult võttes hoopis vahendaja. Kaebaja oleks pidanud käibemaksuseadusest ja heast äritavast tulenevat hoolsuskohustust rakendades uurima lähemalt, kuidas kaup temani jõuab. Kuna ta seda teinud ei ole, on vastustaja põhjendatult lähtunud maksuotsust tehes sellest, et kaebaja ei olnud lisaks objektiivsete tingimuste mitteesinemisele käesoleval juhul heauskne. Hoolsuskohustuse järgimine ei oleks olnud ringkonnakohtu arvates keeruline, kuna toimiku materjalidest ilmneb, et OÜ Hansura ja OÜ Sandman Veod esindajad olid omavahel tuttavad ning sellest tulenevalt olid neil ärialased ja isiklikud kauaaegsed sidemed.
  7. Lisaks seavad tehingute väidetavas vormis toimumise kahtluse alla ka ülejäänud MTA Ida MTK poolt viidatud tõendid: - kauba kohta puuduvad üleandmise-vastuvõtmise aktid, kauba saatelehed ja autotranspordi saatelehed; - 01.10.2007 poolte vahel sõlmitud ostu-müügi lepingust ei selgu kauba hind, kauba kogus, kvaliteet, tarne tingimused ega periood; - V.S. ei oska anda täpsemaid selgitusi kauba ostmise asjaolude kohta; 12 - OÜ Sandman Veod pangakontolt ei nähtu, et oleks makstud tema majandustegevusega kaasnevaid tavapäraseid kulutusi. Halduskohus on õigesti märkinud, et niisuguste asjaoludega müügitehingud väljuvad tavapärase äritegevuse raamidest ning viitavad võimalusele, et tegelikult on saematerjali ostmüük toimunud tundmatutelt isikutelt ja OÜ Sandman Veod nimel vormistati dokumendid vaid sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamiseks. Seda kinnitab ka V.S. nn mälukaotus, mis puudutab saematerjali müügitehingute üksikasju. Ei ole usutav, et nelja kuu jooksul ligikaudu 4,7 miljoni krooni eest välismaalt ostetud saematerjali ostjat puudutavad üksikasjad on mõni aeg hiljem täielikult ununenud, samal ajal kui väidetava edasimüügi läbiviimise üksikasjad on maksuhaldurile antud seletuses võrdlemisi detailselt kirjas. Kuid isegi, kui need asjaolud on ununenud, siis tuleb ülejäänud asjaolusid aluseks võttes sellisel juhul rakendada tõendamiskoormuse ümberpööramist OÜ Hansura kahjuks. Veenvaid tõendeid, mis annaksid aluse teistsugusele järeldusele jõudmiseks kui vastustaja, ei ole kaebaja aga ringkonnakohtule esitanud. III
  8. Menetluskulude osas lähtub ringkonnakohus

§ 108

lg-test 2 ja 11.

§ 108

lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

§ 108

lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

  1. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude arvutamise aluseks tuleb võtta 18% summalt 1 770,83 eurot (27 707,50 krooni), s.t 318,75 eurot, kuna see rajaneb andmetel (OÜ Piibumäe MEK poolt 02.02.2008 kuupäeva kandev dokument nimega „Lepinguvälised tööd Hansura OÜ-s“), mille oli kaebaja ka maksuhaldurile kontrollmenetluse raames esitanud (maksutoimik lk 235). Seevastu ei olnud maksuhaldurile esitatud OÜ Piibumäe MEK logo ja 14.03.2007 (ilmselt 2008) kuupäeva kandvat dokumenti nimega „Lisatööd Hansura OÜ-s 02.01.-13.03.2008“ (tl 216). Selles osas oleks seega menetluskulu vastustajalt väljamõistmine ebaõiglane.
  2. Hüvitatavad kohtukulud tuleb arvutada esimese ja teise astme jaoks eraldi. Esimeses astmes oli kogu vaidlustatud maksusumma 838 489 krooni, s.t 53 589,21 eurot. 318,75 eurot on sellest 0,595%. Seega tuleb esimese astme menetluskuluna välja mõista täiendavalt 0,595% 3 489,61 eurost, s.t 20,76 eurot. Teises astmes olid vaieldavad ainult OÜ-ga Piibumäe MEK (77 856,54 krooni, s.t 4 975,94 eurot) ja OÜ-ga Sandman Veod (715 445,82 krooni, s.t 45 725,32) teostatud tehingud, kokku seega 50 701,26 eurot. 318,75 eurot on sellest 0,629%. Kaebaja on esitanud taotluse 2 492,63 euro teise astme menetluskulu väljamõistmiseks, kusjuures 958,67 eurot sellest moodustab riigilõiv. Vastustaja on sellele vastu vaielnud, pidades sedavõrd suuri menetluskulusid mittevajalikuks ja mittepõhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et iseenesest on tegemist võrdlemisi mahuka materjaliga, ning 1 533,96 eurot ei saa sellisel puhul iseenesest pidada ülemäära suureks menetluskuluks. 0,629% 2 492,63 eurost on 15,68 eurot. Kokku tuleb kaebajale täiendavalt halduskohtu poolt välja mõistetule vastustajalt välja mõista niisiis 36,44 eurot menetluskulu. 13 Maili Lokk Agu Timmi 14 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.