← Eesti

3-11-42/58

Obsah (12)§ 30§ 26§ 32§ 63§ 33§ 64§ 65§ 22§ 75§ 15§ 62§ 81

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Lauri Madise ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2012. a, Tallinn Haldusasja nu

) § 22 lg 1 p-s 3 ettenähtud tegevusalal (jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine), sest taotleja ei vasta

nõuetele „muul põhjusel“ (

§ 30

lg 1 p 2), tegevusloa andmine on vastuolus

-s nimetatud eesmärkidega (

§ 30

lg 1 p 6) ning võib kahjustada teise, tegevusloa alusel tegutseva elektriettevõtja Elektrilevi OÜ seadusega kaitstud õigusi või huve (

§ 30lg 1 p 7).

Otsust põhjendati järgmiselt: a) OÜ Järvevana Jaotusvõrk vastab

§ 26

lg 2 p-des 1-4 toodud tingimustele, kuid taotletud tegevusloa andmiseks peavad olema täidetud ka

§ 26

lg 2 p 5 ja lg 3 nõuded; b) tegevusloa andmise otsuses tuleb esitada andmed OÜ Järvevana Jaotusvõrk teeninduspiirkonna kohta (

§ 32lg 6).

Taotletavad piirkonnad paiknevad Elektrilevi OÜ-le Energiaturu Inspektsiooni 17.06.2004 otsusega nr 99-TL/

määratud teeninduspiirkonnas. Elektrilevi OÜ-le on antud tähtajatu tegevusluba jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja teeninduspiirkonnaks kehtestatud Eesti Vabariigi territoorium, millest on välja arvatud tegevusloa tingimuste p 4 alap-des 4.1-4.18 toodud maa-alad. Kuna Elektrilevi OÜ ise oma teeninduspiirkonnas elektrienergiat ei müü, on ta müüjaks nimetanud AS Eesti Energia, kellel on selleks kehtiv tegevusluba. Taotletud piirkondi on võimalik määratleda OÜ Järvevana Jaotusvõrk teeninduspiirkonnaks vaid juhul, kui need arvatakse välja Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnast, muutes Energiaturu Inspektsiooni 17.06.2004 otsuses tegevusloa tingimuste p-i 4.

-st ei tulene keeldu omandada võrku.

§ 63

lubab jaotusvõrguettevõtjatel sõlmida kokkuleppeid teeninduspiirkondade muutmiseks selliselt, et kõik senised tarbijad saaksid jätkuvalt varustatud elektrienergiaga. OÜ Järvevana Jaotusvõrk, omandades võrgu „Kalevi“ ja „Tere“ piirkondades, võttis riski, teadmata, kas ta suudab Elektrilevi OÜ-ga kokku leppida viimase teeninduspiirkonna muutmises selliselt, et neid maaalasid oleks hiljem võimalik määratleda OÜ Järvevana Jaotusvõrk teeninduspiirkonnaks;

  1. c)Elektrilevi OÜ ei nõustunud oma teeninduspiirkonda muutma, kuna „Kalevi“ ja „Tere“ piirkondades asub olulisel määral tema võrku, mille kaudu saavad elektrienergiat nii OÜ Järvevana Jaotusvõrk kui Elektrilevi OÜ alajaamad ja nendega seotud tarbijaid. Elektrilevi OÜ peab tagama oma võrgu kaudu häireteta elektrivarustuse mitmele lähikonna asumile, lisaks Magdaleena Haigla piirkonnale. Elektrilevi OÜ-l on oma jaotusalajaamade toitepiirkonnas kehtestatud ja menetluses mitmed detailplaneeringud ning nendega kaasnevalt on väljastatud tehnilisi tingimusi, kus Elektrilevi OÜ on arvestanud Pärnu mnt, Järvevana tee ja Kohila tn ümbruskonna kui oma teeninduspiirkonna tervikliku osaga. Elektrilevi OÜ on väljastanud tehnilised tingimused ka OÜ Järvevana Jaotusvõrk taotletavas teeninduspiirkonnas paikneva detailplaneeringu alaga seonduvalt. Arvestades olemasolevat võrku ja projekteerides perspektiivset elektripaigaldist detailplaneeringu alale, kus seoses kavandatava hoonestusega ehitataks välja elektrivarustus igale kinnistule eraldi, on Elektrilevi OÜ-l võimalik kujundada välja lõpptarbijate jaoks optimaalne elektrivõrk nii eelmärgitud detailplaneeringualale kui kogu viidatud piirkonnale tervikuna. Elektrilevi OÜ on kavandanud oma võrgu arendust, lähtudes temale määratud teeninduspiirkonna määratlusest nii seoses detailplaneeringutega kui eesmärgiga tagada kogu piirkonna kui terviku varustuskindlus, määranud kindlaks tähtajad piirkonnas paiknevate jaotusalajaamade rekonstrueerimiseks ja uute fiidrite paigaldamiseks ja selleks vajaminevad finantseeringud, fiidrite arv ja läbilaskevõime on kavandatud kogu tervikliku piirkonna arengut silmas pidades;
  2. d)Elektrilevi OÜ keeldumist kokkuleppest OÜ-ga Järvevana Jaotusvõrk oma teeninduspiirkonna muutmiseks ei saa lugeda õigusvastaseks, sest

ei sätesta, mis asjaoludel 2

(15)3-11-42 peab Elektrilevi OÜ sellise kokkuleppe OÜ-ga Järvevana Jaotusvõrk sõlmima. Tähtsust pole OÜ Järvevana Jaotusvõrk väidetel, et: 1) ainult tema omab tehnilisi võimalusi elektrienergia müümiseks ning võrguteenuse osutamiseks tarbijatele „Kalevi“ ja „Tere“ piirkondades, sest Elektrilevi OÜ-le ei kuulu seal jaotusvõrku, elektriseadmeid ega -paigaldisi, mis oleksid lõpptarbijatega ühendatud. Elektrilevi OÜ saaks neis piirkondades rajada, ümber ehitada või pikendada jaotusvõrku või anda täiendavaid liitumisi sellega ühinemiseks üksnes OÜ-le Järvevana Jaotusvõrk kuuluvat võrku kasutades ja kui OÜ Järvevana Jaotusvõrk selleks nõusolekut ei anna, siis on Elektrilevi OÜ-l elektrienergia lõpptarbijatele müümine ja neile võrguteenuse osutamine neis piirkondades tehniliselt võimatu; 2) OÜ Järvevana Jaotusvõrk asutajad ja osanikud on nende piirkondade peamised kinnisasjade omanikud ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt pole Elektrilevi OÜ-l ilma nende nõusolekuta võimalik rajada, ümber ehitada või pikendada võrku või anda täiendavaid liitumisi sellega ühinemiseks. Seetõttu on OÜ Järvevana Jaotusvõrk asutajatel ja osanikel võimalik välistada igasugune Elektrilevi OÜ ehitusja majandustegevus neis piirkondades; 3) Elektrilevi OÜ pole teinud kulutusi lõpptarbijatega ühendatud jaotusvõrgu arendamiseks ega kavatse seda ka teha, investeeringud peab tegema olemasoleva võrgu omanik OÜ Järvevana Jaotusvõrk; 4) ajalooliselt on elektrienergia müük ja võrguteenuse osutamine tarbijatele toimunud neis piirkondades paikneva jaotusvõrgu tegelike omanike poolt ning elektrienergiat lõpptarbijatele pole müünud AS Eesti Energia ja võrguteenust pole osutanud Elektrilevi OÜ. Vastavad kulutused on pidanud tegema kinnisasjade omanikud, eelkõige OÜ Järvevana Jaotusvõrk asutajad ja osanikud; e)

§ 33

lg-d 1 ja 2 ei nimeta elektriettevõtja tegevusloa tingimuste muutmise alusena eeltoodud asjaolusid. Tehnilised võimalused võrguteenuse osutamiseks tagatakse Elektrilevi OÜ-le seadusega sätestatud korras.

§ 64

reguleerib olukorda, kus jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas paikneb võrk, mis on vajalik tarbijate elektrienergiaga varustamiseks, ja selle võrguga ühendatud tarbijatele ei osuta võrguteenuseid ega müü elektrienergiat võrgu omanik. OÜ Järvevana Jaotusvõrk on

§ 64

lg 1 alusel kohustatud andma oma võrgu Elektrilevi OÜ kasutusse, tagamaks selle kaudu kinnistute elektrienergiaga varustamise jätkumise senistel tingimustel. Sellega on Elektrilevi OÜ-le ja AS-le Eesti Energia tagatud nii tehnilised kui õiguslikud võimalused võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks kõnealustes piirkondades. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul küll õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, kuid sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. OÜ Järvevana Jaotusvõrk õigust kasutada võrku selle omanikuna võrguteenuse osutamiseks on kitsendatud

§ 64lg 1 alusel.

Elektrilevi OÜl polnud kohustust OÜ Järvevana Jaotusvõrk võrku arendada või sellesse investeerida.

§ 65

lg-st 1 ja § 66 lg-st 1 tulenevalt on võrguettevõtjal kohustus osutada võrguteenust kuni liitumispunktini tarbija, tootja, liinivaldaja või teise võrguettevõtja elektripaigaldisega, samuti kohustus arendada oma võrku eeltoodud viisil, kuid pole kohustust arendada ka tarbija, tootja, liinivaldaja või teise võrguettevõtja elektripaigaldist. Kinnistute elektrienergiaga varustamine on OÜ Järvevana Jaotusvõrk kinnitusel toimunud temale kuuluva võrgu kaudu, selleks vajaliku elektrienergia on Elektrilevi OÜ oma võrgus edastanud oma tarbijatele OÜ-le Raldon ja AS-le Rubla täitmiseks kuni liitumispunktideni OÜ Järvevana Jaotusvõrk võrguga. Asjaolust, et liitumispunktidest lähtuv OÜ Järvevana Jaotusvõrk võrk asub Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas, ei tulenenud Elektrilevi OÜ-le kohustust OÜ Järvevana Jaotusvõrk võrku arendada.

§ 33

lg 1 ja 2 ei nimeta elektriettevõtja tegevusloa tingimuste muutmise põhjusena ka asjaolu, et temale tegevusloa kohaseks tegevuseks ettenähtud vara omandanud isik soovib seda vara ise kasutada, lähtudes ajaloolisest järjepidevusest; f) seega puuduvad

§ 33

lg-tes 1 ja 2 ettenähtud alused, mille olemasolul võib Konkurentsiamet Elektrilevi OÜ tahte vastaselt tegevusloa tingimusi muuta, st arvata „Kalevi“ ja „Tere“ piirkonnad Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnast välja selleks, et väljastada tegevusluba 3

(15)3-11-42 võrguteenuse osutamiseks OÜ-le Järvevana Jaotusvõrk. OÜ-l Järvevana Jaotusvõrk võrgu omanikuna lasub

§ 64

lg-st 1 tulenev kohustus tagada võrgu kasutus Elektrilevi OÜ-le, et viimane saaks selle kaudu jätkata lõpptarbijate elektrienergiaga varustamist senistel tingimustel vastavalt

§ 64lg-le 11.

Kuna Elektrilevi OÜ ise elektrienergiat oma teeninduspiirkonnas ei müü, vaid on müüjaks määranud AS Eesti Energia, tagatakse OÜ Järvevana Jaotusvõrk võrgu Elektrilevi OÜ kasutusse andmisega vajalikud tehnilised võimalused elektrienergia müügiks neis piirkondades ka AS-le Eesti Energia. 4. Konkurentsiameti 07.12.2010 otsusega nr 7.2-3/10-045 keelduti OÜ-le Järvevana Jaotusvõrk tegevusloa andmisest

§ 22

lg 1 p-s 7 ettenähtud tegevusalal (elektrienergia müük), sest taotleja ei vasta

nõuetele „muul põhjusel“ (

§ 30

lg 1 p 2), tegevusloa andmine on vastuolus

-s nimetatud eesmärkidega (

§ 30

lg 1 p 6) ning tegevusloa andmine võib kahjustada teise, tegevusloa alusel tegutseva elektriettevõtja AS Eesti Energia seadusega kaitstud õigusi või huve (

§ 30lg 1 p 7) samadel põhjendustel, mis otsuses nr 7.2-3/10-044.

Lisaks märgiti, et

-st tulenevalt saab tegevusluba elektrienergia müügiks omada ainult selline võrguettevõtja, kellele on eraldatud teeninduspiirkond võrguteenuse osutamiseks ja väljastatud tegevusluba (

§ 75

lg 1) ja kes ise müüb elektrienergiat oma teeninduspiirkonnas või on teise võrguettevõtja poolt nimetatud müüja viimase teeninduspiirkonnas

§ 75lg 1 tähenduses.

OÜ Järvevana Jaotusvõrk puhul see nõue täidetud pole, sest kõnealuses teeninduspiirkonnas võrguteenuse osutamise tegevusluba omava Elektrilevi OÜ poolt on nimetatud elektrienergia müüjaks seal AS Eesti Energia ja Konkurentsiamet on otsusega nr 7.2-3/10-044 keeldunud OÜ-le Järvevana Jaotusvõrk võrguteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamisest. 5. OÜ Järvevana Jaotusvõrk esitas halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 07.12.2010 otsuste nr 7.2-3/10-044 ja nr 7.2-3/10-045 tühistamiseks järgmistel põhjendustel. a) Konkurentsiamet jättis kasutamata

§ 33

lg-test 1 ja 2 tuleneva õiguse muuta omal algatusel Elektrilevi OÜ tegevusloa tingimusi selliselt, et viimasele määratud tegevuspiirkonda oleks „Kalevi“ ja „Tere“ piirkonna võrra vähendatud selleks, et need alad saaks määrata kaebaja tegevuspiirkonnaks ja kaebajale oleks võimalik väljastada tegevusluba võrguteenuse osutamiseks. Kui vastustajal on

või selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel kohustus väljastada tegevusluba teatud piirkonnas võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müümiseks teisele elektriettevõtjale (kaebajale), võib see

§ 33

lg 2 järgi kaasa tuua Elektrilevi OÜ-le juba väljastatud tegevusloa tingimuste muutmise, sh väljastatud tegevusloas fikseeritud teeninduspiirkonna vähendamise teise elektriettevõtja teenindada antava piirkonna võrra. b) Ajalooliselt on kõnealuses piirkonnas tarbijatele elektrienergia müümine ja elektrijaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamine toimunud elektrijaotusvõrgu omanike OÜ Raldon ja AS Rubla kaudu, kusjuures viimase kinnisasi kuulub praegu OÜ-le Raldon Arendus. AS Eesti Energia pole seal kunagi müünud lõpptarbijatele elektrienergiat otse, vaid esitanud arved elektrienergia eest nimetatud äriühingutele, kes müüsid elektrienergia edasi kolmandatele isikutele kui lõpptarbijatele. Elektrilevi OÜ pole nendes piirkondades osutanud ka võrguteenust lõpptarbijatele ega kandnud kulutusi lõpptarbijatega ühendatud elektrijaotusvõrgu arendamiseks. Kõik kulutused on pidanud kandma kinnisasjade omanikud, eelkõige OÜ Raldon, OÜ Raldon Arendus ja OÜ FER Kinnisvara. Sisuliselt on OÜ Raldon ja AS Rubla piirkonnas lõpptarbijatele võrguteenuse osutajaks ja elektrienergia müüjaks. OÜ-le Järvevana Jaotusvõrk tegevusloa väljastamine fikseeriks vaid tegelikult eksisteeriva olukorra.

§ 15

lg 6 p 1 ja § 22 lg 2 p 1 järgi võib isik müüa elektrienergiat ilma tegevusloata üksnes väljaspool oma põhitegevust ja ainult isikule kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad. Detailplaneeringu „Pärnu mnt, Kohila tn ja Järvevana tee vaheline ala“ kehtestamise tulemusel jagatakse olemasolevad kinnisasjad mitmeks eri kinnisasjaks, mis hakkavad kuuluma erinevatele isikutele. Kuna pärast 4

(15)3-11-42 detailplaneeringu kehtestamist oli ette näha mitme eri isikutele kuuluva kinnisasja tekkimine, oli vaja OÜ Järvevana Jaotusvõrk asutajate tegevus elektrienergia müümisel seadustada, samuti sätestada võimalus legaalseks tulu teenimiseks. c) Elektrilevi OÜ tegevusloa tingimusi oli vastustajal võimalik muuta eelkõige varustuskindluse tagamiseks ja

-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks. Kuna seaduses pole täpsustatud, mida lugeda „varustuskindluse tagamiseks“ ja „õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks”, on vastustajal laialdane kaalumisruum, kus ta peab kaaluma, kes omab vaidlusalustel maa-aladel tehnilisi ja õiguslikke võimalusi jaotusvõrgu kaudu tarbijatele võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müümiseks, kuidas on antud piirkonnas ajalooliselt toimunud võrguteenuse osutamine ja elektrienergia müümine, kes on investeerinud elektrijaotusvõrgu arendamisse, kes on kohustatud ja huvitatud seda tegema tulevikus jne. Vastustaja peab andma ka õigusliku hinnangu Elektrilevi OÜ tegevusele teeninduspiirkonna muutmise kokkuleppe mittesõlmimisel, sh analüüsima selle põhjusi ja motiive. Ainuüksi Elektrilevi OÜ paljasõnaline soov osutada jaotusvõrguteenust ei saa tagada varustuskindlust, sest Elektrilevi OÜ-le ei kuulu selles piirkonnas elektrijaotusvõrku, elektriseadmeid ega -paigaldisi, mis oleksid lõpptarbijatega ühendatud. Seega pole Elektrilevi OÜ-l võimalik osutada lõpptarbijatele võrguteenust või müüa elektrienergiat. Ta saaks tegutseda elektriettevõtjana üksnes juhul, kui kaebaja võõrandaks talle oma elektrijaotusvõrgu või lubaks seda kasutada. Ka

§ 64

lg 1, mille alusel väidetavalt lasub kaebajal võrgu omanikuna kohustus tagada Elektrilevi OÜ-le võrgu kasutamine, tagamaks kinnistute elektrienergiaga varustamise jätkumist senistel tingimustel, ei saa piisavalt tagada tarbijate varustuskindlust, sest osundatud säte reguleerib üksnes olemasoleva võrgu kasutust, mitte uute tarbijate lisandumisel ja olemasoleva elektrijaotusvõrgu arendamisel võrgu pikendamist või uue võrgu rajamist, mida Elektrilevi OÜ saaks teha üksnes kaebaja nõusolekul ja loal olemasolevat kaebajale kuuluvat jaotusvõrku kasutades. Kui kaebaja nõusolekut ei anna, on Elektrilevi OÜ-l tehniliselt võimatu vaidlusalustes piirkondades lõpptarbijatele elektrienergiat müüa ja jaotusvõrgu kaudu võrguteenust osutada. Tõenäoliselt poleks Elektrilevi OÜ ka majanduslikult huvitatud kaebajale kuuluva elektrijaotusvõrgu arendamisest, uut võrku rajada või olemasolevat pikendada saaks ta ainult kinnisasja omanike loal, kusjuures peamisteks kinnisasjade omanikeks on kaebaja osanikud. Seega pole Elektrilevi OÜ praegu võimeline tagama lõpptarbijatele võimalikku soovitavat varustuskindlust, küll aga suudaks seda tagada kaebaja. Jääb arusaamatuks, miks peaks kaebaja andma oma elektrijaotusvõrgu Elektrilevi OÜ kasutada, kui ta võiks ise selles piirkonnas võrguteenust osutada.

  1. d)Arusaamatuks jäävad vastustaja viited sundvõõrandamise võimalusele. Riigi huvides ei ole otsustada, milline eraõiguslik juriidiline isik peaks teatud teeninduspiirkonnas osutama jaotusvõrguteenust, sest riigi jaoks pole sel tähtsust. Võrguteenust peaks osutama isik, kellel on selleks kõige paremad tehnilised ja õiguslikud võimalused, so isik, kellele kuulub omandiõiguse alusel või kelle valduses on lõpptarbijatega ühendatud elektrijaotusvõrk.
  2. e)Kuna otsus keelduda kaebajale tegevusloa väljastamisest jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks on õigusvastane ja tuleb tühistada, siis on õigusvastane ja kuulub tühistamisele ka otsus keelduda kaebajale tegevusloa väljastamisest elektrienergia müügiks samas teeninduspiirkonnas. Vaidlustatud otsused takistavad kaebajal seadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse teostamist ja oma omandi kasutamist. 6. Konkurentsiamet palus jätta kaebuse rahuldamata ja esitas sellele järgmised vastuväited. a)

§ 33

lg-test 1 ja 2 tulenevalt Konkurentsiamet võib, kuid pole kohustatud pärast tegevusloa väljaandmist muutma või kehtestama uusi tingimusi, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või

-st või selle alusel kehtestatud õigusaktidest tuleneva kohustuse täitmiseks, järgides

-i, võrdse kohtlemise ja 5

(15)3-11-42 vaba konkurentsi põhimõtteid. Elektrilevi OÜ selgitas, et on valmis asuma täitma võrguettevõtja kohustusi kaebaja taotletavas teeninduspiirkonnas kohe pärast

§ 64lg 1 alusel kaebajalt võrgu enda kasutusse saamist.

Varustuskindluse tagamiseks pole vaja Elektrilevi OÜ tegevusloa tingimusi muuta, vähendamaks tema teeninduspiirkonda „Kalevi“ ja „Tere“ piirkondade võrra, sest Elektrilevi OÜ on seni taganud varustuskindluse oma tarbijatele OÜ-le Raldon ja AS-le Rubla ning on valmis edaspidi osutama võrguteenust kõigile selle piirkonna lõpptarbijatele. Elektrilevi OÜ-le ei tulene

-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist ühtegi kohustust, mille täitmiseks kaebaja taotletud muudatust oleks vaja teha. b) Kuna kaebaja pole „Tere“ ja „Kalevi“ piirkonda jäävate kinnistute omanik ega kaasomanik, saaks ta võrguteenust osutada ja elektrienergiat müüa ainult vastavate tegevuslubade olemasolul. Ainuüksi fakt, et lõpptarbijate elektripaigaldistega ühendatud võrk on kaebaja omandis, ei anna talle soovitud tegevuseks õiguslikke võimalusi ega taga tegevusloa väljastamist. See ei takista ka Elektrilevi OÜ-l võrguteenuse osutamist lõpptarbijatele, sest

§ 64

lg 1 kohustab võrguteenuse osutamiseks tegevusluba mitteomavat võrguomanikku tagama, et võrk oleks asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. Sellega, et võrk on Elektrilevi OÜ kasutuses, tagatakse talle tehnilised võimalused võrguteenuse osutamiseks „Kalevi“ ja „Tere“ piirkondades. Keeldumine võrgu kasutusse andmisest Elektrilevi OÜ-le või sellega viivitamine näitaks kaebaja soovimatust seadust täita, mis aga ei saa olla põhjenduseks

§ 33

lg-te 1 ja 2 rakendamisele Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonna vähendamiseks kõnealuste piirkondade võrra. Kuna Elektrilevi OÜ ise elektrienergiat oma teeninduspiirkonnas ei müü ja on elektrienergia müüjaks oma teeninduspiirkonnas määranud AS Eesti Energia, tagatakse kaebaja poolt võrgu Elektrilevi OÜ-le kasutusse andmisega vajalikud tehnilised võimalused elektrienergia müügiks neis piirkondades ka AS-le Eesti Energia. On kokkuleppeline asi, kas kaebaja annab võrgu kolmanda isiku kasutusse (rendile) või võõrandab selle. c) Vastustaja pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Elektrilevi OÜ ja kaebaja pole võrdses olukorras, kuna see, kellelt tahetakse teeninduspiirkonda ära võtta, on tegevusloaga võrguettevõtja, aga see, kes soovib hakata tegutsema selles piirkonnas, ei oma tegevusluba. 7. Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ palusid jätta kaebuse rahuldamata ning toetasid vastustaja seisukohti.

§ 63

lg 1 sätestab jaotusvõrguettevõtjatele võimaluse omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade muutmises, kuid ei kohusta pooli selleks. Praegune olukord on põhjustatud kaebaja enda poolt, mõistlik ettevõtja oleks juba enne võrgu omandamist uurinud, kas teeninduspiirkonna muutmine on üldse võimalik, et vältida hilisemaid riske.

§ 64

on erinorm, mis reguleerib teeniduspiirkonna vähendamist, mis saab toimuda ainult poolte kokkuleppel, mille peab heaks kiitma Konkurentsiamet. 8. Tallinna Halduskohtu 03.05.2011 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti kaebajalt Elektrilevi OÜ kasuks välja menetluskulud 2849,80 eurot. Põhjendused olid alljärgnevad. a) Elektrienergia tootmist, edastamist ja müüki reguleerib

(§ 1 lg 1).

-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle, sh elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab riiklikku järelevalvet Konkurentsiamet (§ 93 lg 1), kes annab ja tunnistab kehtetuks tegevuslubasid, pikendab tegevuslubade kehtivusaega, kehtestab ja muudab tegevuslubade tingimusi ning kontrollib nende täitmist (§ 94 lg 1 p 1). Turuosalised on elektriettevõtja, tarbija, bilansihaldur ja elektribörsi korraldaja (§ 5); elektriettevõtjad on tootja, võrguettevõtja, liinivaldaja ja müüja (§ 6). Võrguettevõtja on elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu (§ 8 lg 1), müüja on elektrienergiat müüv elektriettevõtja (§ 10). Peale vastavaid tegevuslubasid omavate aktsiaseltside ja osaühingute võib elektrienergiat müüa ka isik, kes väljaspool põhitegevust müüb elektrienergiat temale kuuluva või tervikuna tema valduses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või 6

(15)3-11-42 kinnisasja kasutavad, ning mittetulundusühing, mis müüb elektrienergiat oma liikmele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, garaaži või eramu elektrienergiaga varustamiseks (§ 15 lg 6 p 1; § 22 lg 11; § 22 lg 2 p 1). Turuosaline võib osta ja/või tarbida üksnes seda elektrienergiat, mille müüb temale võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis ühendatud, või selle võrguettevõtja nimetatud müüja (§ 75 lg 1). Elektripaigaldis on elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum; võrk on elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini (§ 3 p-d 9, 29). b) Kuna „Tere“ ja „Kalevi“ piirkonnad ei ole kaebaja omanduses ega valduses, vajab ta seal jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks tegevuslubasid.

§ 30

lg 1 p-de 2, 6 ja 7 kohaselt keeldub Konkurentsiamet tegevusluba andmast, kui taotlejal puuduvad taotluses nimetatud tegevuseks majanduslikud ja organisatsioonilised eeldused või ta ei vasta taotlejale ja elektriettevõtjale

-s või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele muul põhjusel, kui tegevusloa andmine on vastuolus

-s nimetatud eesmärkidega ning kui tegevusloa andmine võib kahjustada teiste tegevusloa alusel tegutsevate elektriettevõtjate seadusega kaitstud õigusi või huve. c) Ekslik on kaebaja arvamus, et vastustaja on kohustatud eraldama „Tere“ ja „Kalevi“ piirkonnad talle teeninduspiirkonnaks ning väljastama tegevusload seal jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks ainuüksi sellepärast, et kaebaja on nendes piirkondades paiknevate kaabelliinide ja alajaamade omanik. Jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkond on talle tegevusloa andmise otsusega ettenähtud maa-ala, mis on kindlaks määratud lähtuvalt riigipiirist ja/või geograafilistest koordinaatidest ning erinevate jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda (

§ 62lg-d 1 ja 4).

Kõnealused piirkonnad on Energiaturu Inspektsiooni 17.06.2004 otsusega nr 3-3/99 määratletud Elektrilevi OÜ tegevuspiirkonnana ja kaebajale teenindada andmiseks tuleks need maa-alad Elektrilevi OÜ tegevuspiirkonnast ära võtta. d) Kaebaja poleks soovitud piirkondi enda teeninduspiirkonnaks saanud ka

§ 63

lg 1 alusel kokkuleppel Elektrilevi OÜ-ga.

§ 63

lg 1 alusel saavad kokkuleppe sõlmida ainult isikud, kellel on juba olemas nii teeninduspiirkond kui ka tegevusluba. See nähtub ka

§ 63lg-test 2, 4 ja 5.

Kuna kaebajal puudusid nii teeninduspiirkond kui tegevusluba, ei saanud ta olla

§ 63

lg-s 1 tähendatud kokkuleppe osaline ja Konkurentsiamet on vaidlustatud otsustes alusetult viidanud sellele sättele. See aga ei tähenda, et Elektrilevi OÜ ei oleks võinud soovi korral vaidlusalustest piirkondadest kaebaja kasuks loobuda või et vastustaja ei oleks tohtinud kaebajale soovitada kolmanda isikuga selleteemaliste läbirääkimiste pidamist.

§ 63

lg 1 ebaõige tõlgendamine vastustaja poolt pole põhjustanud vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust. e) Vaidlustatud otsused riivavad küll kaebaja põhiseaduses (PS) sätestatud ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust, kuid need vabadused/õigused pole absoluutsed, vaid on piiratud PS § 19 teises lauses fikseeritud kohustusega arvestada oma õiguste ja vabaduste kasutamisel teiste isikute õigusi ja vabadusi ning järgida seadust. Otsuses nr 7.2-3/10-044 osundati õigesti, et kaebaja viidatud AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul küll õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist, kuid sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud seaduse või teiste isikute õigustega. Jaotusvõrgu omaniku kitsendused kõnealuste õiguste kasutamisel on kehtestatud

-s. Kaebaja vabadus tegeleda selle valdkonna ettevõtlusega „Tere“ ja „Kalevi“ piirkondades ning õigus kasutada selleks enda omandit on 7

(15)3-11-42 piiratud kolmandate isikute vabadusega jätkata samal territooriumil sama ettevõtlusega tegelemist juba olemasolevate tegevuslubade alusel. f) Tulenevalt

§ 22

lg 1 p-dest 3 ja 7 ning § 34 lg-st 2 on jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia müügiks antavad tegevusload tähtajatud. Seega pidanuks vastustaja kaebajale soovitud teeninguspiirkonna eraldamiseks võtma selle ära Elektrilevi OÜ-lt, kes vabatahtlikult polnud nõus kõnealusest maa-alast loobuma. Seda oleks Konkurentsiamet saanud teha üksnes Elektrilevi OÜ tegevusloa tingimusi muutes, arvates tema teeninduspiirkonnast välja „Tere“ ja „Kalevi“ piirkonnad. Praegusel juhul puudub alus Elektrilevi OÜ-le Energiaturu Inspektsiooni 17.06.2004 otsusega nr 3-3/99 väljastatud võrguteenuse osutamise tegevusloa tingimuste muutmiseks, sest üheski õigusaktis pole tehtud muudatusi, mis seda nõudnuks ja varustuskindlus on tagatud kaebajale kui jaotusvõrgu omanikule pandud kohustusega tagada Elektrilevi OÜ-le kaebajale kuuluva võrgu kasutus. Kolmandate isikute ettevõtluse piiramist selleks, et luua kaebajale võimalus samasse ettevõtlussektorisse siseneda ja hakata seal kolmandate isikute asemel majandustegevust arendama, ei saaks kuidagi pidada

§ 33lg 3 mõttes objektiivselt põhjendatud tingimuste muutmiseks.

Selline tegevus oleks käsitatav põhjendamatu sekkumisena vaba ettevõtluse huvidest lähtuvasse konkurentsi ja sellisena vastuolus konkurentsiseaduse (KonkS) §-ga

  1. Vastustaja ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna kolmandad isikud ja kaebaja pole võrdses olukorras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  2. OÜ Järvevana Jaotusvõrk apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista vastustajalt välja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused, mis erinevad halduskohtule esitatud kaebuse põhjendustest, on järgmised. a) Väär ja vastuolus PS §-ga 31 on halduskohtu seisukoht, et seadus ei võimalda piirata kolmanda isiku ettevõtlust ja vähendada varem väljaantud tegevuspiirkonda. Sellise tõlgenduse kohaselt ei oleks uute võrguettevõtjate tekkimine turule võimalik, sest Elektrilevi OÜ-le väljastatud tegevuspiirkonnaks on kogu Eesti territoorium ja iga uue võrguettevõtja tekkimine eeldab Elektrilevi OÜ-le väljastatud tegevuspiirkonna vähendamist. Antud juhul on Elektrilevi OÜ-le välja antud tegevusloaga oluliselt takistatud OÜ-l Järvevana Jaotusvõrk ettevõtlusvabaduse teostamine. Kohtu seisukoht, et tegevusloa muutmine võib kahjustada Elektrilevi OÜ ettevõtlust ja on seetõttu välistatud, tekitab lubamatu ja ebaproportsionaalse kaebaja põhiõiguste ja -vabaduste riive, mis ei ole õigustatav legitiimsete eesmärkide saavutamiseks. Kohus ei arvestanud, et lisaks Elektrilevi OÜ ettevõtlusvabaduse kaitsele on vajalik kaitsta ka kaebaja õigust kasutada tema omandis olevat elektrijaotusvõrku ning õigust tegeleda ettevõtjana oma jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel ja elektrienergia müümisel. Seega võib kaebajale tegevusloa väljastamata jätmine mõjuda negatiivselt kaebaja PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse teostamisele ja PS §-s 32 sätestatud omandiõiguse teostamisele. PS-st tulenevad põhiõigused ja -vabadused ei kaitse üksnes põhiõiguste kandjaid avaliku võimu poolsete riivete eest, vaid teatud juhtudel kohustavad põhiõigused avalikku võimu aktiivselt tegutsema teise isiku põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmisel, mistõttu võib seadusega piirata ühe isiku põhiõigusi, et realiseerida teise isiku kaalukamaid põhiõigusi ning tagada teise isiku põhiõigus riigi ja seaduse kaitsele. Seaduse sisu ja mõtte kohaselt on võimalik kolmanda isiku ettevõtluse piiramine selleks, et kaebaja saaks teostada oma omandiõigust jaotusvõrgu suhtes ning teostada ettevõtlust jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamisel. Muu hulgas on kaebajal õigus riigi ja kohaliku omavalitsuse kaitsele, kui kolmas isik kui loomulik monopol ja olulist vahendit omav isik kuritarvitab oma seisundit, takistab kaebajal vaidlusalusele kaubaturule sisenemist ja soovitud majandustegevuse teostamisele asumist ning sunnib majanduslike vahenditega kaebajat andma jaotusvõrk kolmanda isiku kasutusse või võõrandama jaotusvõrk kolmandale isikule. Ainuüksi kaebaja põhiõiguste ja –vabaduste kaitsmise vajadus 8

(15)3-11-42 võib tingida kolmanda isiku ettevõtluse piiramist, et leida erinevate isikute põhiõiguste vahel mõistlik tasakaal.
  1. b)Seaduse kohaselt on jaotusvõrguettevõtjaks saamine välistatud juhul, kui isikul puudub teeninduspiirkond. Samas on kogu Eesti territoorium praegu eraldatud Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnaks (välja arvatud maa-alad, kus jaotusvõrgu kaudu osutavad võrguteenust tegevusloa saanud teised jaotusvõrguettevõtjad). Seega eeldab iga uue võrguettevõtja tekkimine Elektrilevi OÜ-le väljastatud teeninduspiirkonna vähendamist. Halduskohtu tõlgenduste kohaselt on Eesti Vabariigis vastava võrguteenuse osutamise kaubaturg täielikult suletud, sest uutele kaubaturule tulijatele on tekitatud tõkked, mille ületamine on sisuliselt võimatu. Selline olukord on selgesti konkurentsi rikkuv ja vastuolus nii Eesti ja Euroopa Liidu konkurentsiregulatsiooniga kui ka Euroopa Liidu energeetikaalaste direktiivide ning väljakujunenud kohtupraktikaga.
  2. c)Konkurentsiolukorra rikkumise ja vaba turumajanduse piiramise osas esitatud väidete hindamisel tulnuks kohtul arvestada Euroopa Liidu (EL) vastava õigusega (Riigikohtu otsused nr 33-1-85-07 ja 3-1-1-12-11), analüüsida KonkS sätteid ja alles seejärel energiaturu regulatsioone nii Euroopa Liidus kui ka Eestis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ on püstitatud suund eraldada tootjad ja tarnijad, et vähendada diskrimineerimist, arendada võrkusid, tagada tootjate ja tarnijate sõltumatus teineteisest. Konkurentsireeglid on reguleeritud EL toimimise lepingu art-tega 101 ja 102, millest tuleneb, et EL peamine eesmärk on tagada vaba konkurents, sest see on ettevõtlusvabaduse põhialus. Kuna KonkS ja EL normistiku regulatsioonid on lähedased, on Eestis kehtivate normide tõlgendamisel ja kohaldamisel mõistlik lähtuda EL regulatsioonist ja väljakujunenud kohtupraktikast. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-tes 101 ja 102 sätestatud konkurentsieeskirjadest kinnipidamise tagamisel on keskne roll Konkurentsiametil. Antud juhul on tegemist Elektrilevi OÜ poolse turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega. Euroopa Kohtu 22.05.2008 otsusest kohtuasjas C-439/06 nähtuvalt oli tänaseks kehtivuse kaotanud direktiivi 2003/54/EÜ eesmärk parandada ja avada elektrienergia siseturgu. Ka uue direktiivi 2009/72/EÜ põhjenduste osas rõhutatakse elektrituru avamist, tootjate ja tarnijate eraldamist, konkurentsiolukorra tõhustamist, et saavutada paremat tarbijakaitset kõigile liidu kodanikele. Elektrilevi OÜ omab võrguteenuse osutamise turul täielikku monopoli, kuna protsentuaalselt on Elektrilevi OÜ turuosa ca 90 %. Teeninduspiirkond on oluline vahend, millele juurdepääsu keelamisega on Elektrilevi OÜ käitunud vastuolus ELTL art 102 mõttega, moonutanud konkurentsi ja tekitanud lõppastmes tarbijate suhtes negatiivse olukorra. Konkurentsiamet on sellist konkurentsi piiramist (ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist) soodustanud, kuna kaebajale ei väljastatud majandustegevuseks vajalikku tegevusluba ja sellega ei võimaldatud kaebaja juurdepääsu kaubaturule. ELTL art 102 vastab KonkS §-le 16, mis toob analoogse avatud loetelu turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest.
  3. d)Tulenevalt

§ 33

lg-st 2 võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi muuhulgas varustuskindluse tagamiseks. Nimetatud küsimuse lahendamisel tuleb kaaluda, kes omab vaidlusalustel maa-aladel tehnilisi ja õiguslikke võimalusi jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse tarbijatele osutamiseks ja elektrienergia tarbijatele müümiseks, kuidas on ajalooliselt toimunud antud piirkonnas võrguteenuse osutamine ja elektrienergia müümine, kes on teostanud investeeringuid elektrijaotusvõrgu arendamiseks jne. Muuhulgas peab Konkurentsiamet andma vastavas haldusmenetluses õigusliku hinnangu Elektrilevi OÜ tegevusele teeninduspiirkonna muutmise kokkulepe mittesõlmimisel. Kuigi seaduse kohaselt võivad jaotusvõrgu omanik ja elektriettevõtja olla erinevaid isikud, peab teatud teeninduspiirkonnas võrguettevõtjaks olema eelkõige isik, kellele kuulub omandiõiguse alusel antud teeninduspiirkonnas asuv elektrijaotusvõrk. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-14-11 avaldatud põhimõtted kuuluvad analoogia korras kohaldamisele ka käesolevas vaidluses.

sõnastusest ja eesmärgist tulenevalt tuleb tegevusluba väljastada eelkõige elektrijaotusvõrgu omanikule. Üksnes juhul, kui elektrijaotusvõrgu omanik ei soovi võrguteenuse osutamiseks tegevusloa väljastamist või eksisteerivad väga ülekaalukad põhjused või asjaolud, mis välistavad elektrijaotus9

(15)3-11-42 võrgu omanikule tegevusloa väljastamise, siis eksisteerib õiguslik alus mitte väljastada võrguteenuse osutamiseks tegevusluba elektrijaotusvõrgu omanikule ning antud piirkonnas peab jaotusvõrgu kaudu osutama võrguteenust muu tegevusloaga elektriettevõtja. Kuna OÜ Järvevana Jaotusvõrk omandisse kuulub vaidlusaluses teeninduspiirkonnas asuv elektrijaotusvõrk, omab OÜ Järvevana Jaotusvõrk kõige paremaid tehnilisi võimalusi vaidlusalustel maa-aladel jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse tarbijatele osutamiseks ja elektrienergia tarbijatele müümiseks, mistõttu vaidlusaluses teeninduspiirkonnas on varustuskindlus kõige enam tagatud juhul, kui võrguettevõtjaks on OÜ Järvevana Jaotusvõrk. Jaotusvõrgu sundvõõrandamiseks puudub aga mõte ja sisuline vajadus. Ühtlasi puudub riigil seaduslik alus sundvõõrandada ühelt eraõiguslikult juriidiliselt isikult elektrijaotusvõrk üksnes selleks, et see võõrandada või anda teise eraõigusliku juriidilise isiku omandisse või kasutusse.
  1. e)Kohus jättis arvestamata ja analüüsimata KonkS-s sätestatud normid ja seaduse eesmärgi üldiselt. Vaidluse õigeks lahendamiseks on oluline analüüsida Elektrilevi OÜ turgu valitseva seisundi kuritarvitamist olulisele vahendile juurdepääsu mittevõimaldamisega. Tõhusa konkurentsi tagamiseks on oluline lähtuda KonkS § 18 lg 1 p-st 1 ja võimaldada OÜ-l Järvevana Jaotusvõrk osutada teenust „Kalevi“ ja „Tere“ teeninduspiirkondades. Kaebaja tegevusloa taotluse rahuldamine tõhustaks konkurentsi tekkimist ega riivaks ebaproportsionaalselt Elektrilevi OÜ õigusi. Kohus jättis analüüsimata kõik OÜ Järvevana Jaotusvõrk poolt varasemas menetluses välja toodud argumendid ning väited kaebaja tehniliste võimete ja omandisuhetest tulenevate võimaluste osas ning leidis vääralt, et väiksem õiguste riive on juhul, kui OÜ-d Järvevana Jaotusvõrk sunnitakse loobuma omandisuhte alusel talle kuuluvast jaotusvõrgust Elektrilevi OÜ kasuks. 10. Konkurentsiamet palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esitab järgmised vastuväited.
  2. a)Antud asjas ei toimu otsustamine mitte KonkS, vaid

alusel, kuna viimane on KonkS suhtes eriseaduseks.

regulatsiooni kohaselt on ühel võrguettevõtjal üks teeninduspiirkond (§ 62 lg 3), mis on talle määratud tegevusloa andmisel (§ 32 lg 1 p 5, lg 2, lg 5 p 4 ja lg 6), kus võrguettevõtja on kohustatud täitma

-st ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid kohustusi (§ 65) ning teeninduspiirkonnad ei või kattuda (§ 62 lg 4).

ei näe ette võrguettevõtjale varem määratud teeninduspiirkonna muutmist põhjusel, et teeninduspiirkonna hulka arvatud maaalal soovib tegutsema hakata teine võrguettevõtja.

§ 64

lg 1 kohaselt kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest. b) Kohus tõlgendas siseriiklikku õigust korrektselt ega pidanud arvestama EL õigusega. Tulenevalt ELTL art 4 lõikest 2 on energeetikaküsimused EL ja liikmesriikide jagatud pädevuses, mistõttu võivad nii liit kui ka liikmesriigid selles valdkonnas õiguslikult siduvaid akte menetleda ja vastu võtta. Liikmesriigid teostavad oma pädevust ainult niivõrd, kuivõrd liit on otsustanud oma pädevuse teostamise lõpetada. Jagatud pädevuse valdkonnas reguleerib EL koostööd läbi direktiivide. See, et Eesti ja EL konkurentsiõiguse regulatsioonid on sarnased, ei tähenda, et kohaldada tuleks EL õigust ja kohtupraktikat. Kohaldada tuleb

-i, mis on kooskõlas EL õigusega, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2003/54 EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju. Väide, et

baseerub täna kehtetuks tunnistatud direktiivil, on väär ja vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/72/EÜ. Viimane käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ja sellega tunnistatakse küll kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ, kuid vastavalt direktiivi 2009/72/EÜ art-le 48 alates 03.03.2011, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud nimetatud direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile tõlgendatakse viidetena direktiivile 2009/72/EÜ ja loetakse vastavalt II lisa vastavustabelile. 10

(15)3-11-42 c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/72/EÜ ei kehtesta nõudeid ega reguleeri küsimusi, mis puudutavad jaotusvõrguettevõtjatele tegevuslubade väljastamist. Samuti ei reguleeri see jaotusvõrguettevõtjatele väljastatud tegevuslubade muutmise tingimusi ega tingimusi, kuidas peavad jaotusvõrguettevõtjad omavahel kokku leppima tegevusloaga määratud teeninduspiirkondade muutmisel. Neid küsimusi ei reguleerinud ka direktiiv 2003/54 EÜ. Seega jäi regulatsioon tegevuslubade ja teeninduspiirkondade osas liikmesriigi pädevusse ja on seda siiani. Seoses elektrituru konkurentsile avamisega on Eestile antud erand, mille kohaselt ei pea tänasel päeval Eesti elektriturg olema 100% konkurentsile avatud. Eestile on antud ajutine erand direktiivi 2003/54/EÜ art 21 lg 1 p-de b ja c kohaldamisest kuni 31.12.2012. Direktiivi eesmärk on see, et avatud elektriturul peab olema tõhus konkurents ja tarbijatel võimalus valida erinevate elektrienergia müüjate vahel, mitte võrguettevõtjate vahel. OÜ Järvevana Jaotusvõrk ei soovi aga tegevusluba elektrienergia müügiks avatud turul, vaid suletud turu tingimustes võrguteenuse osutamiseks ning elektrienergia müügiks müügikohustuse alusel

§ 75ja § 76 mõttes.

Lisaks on direktiivi eesmärk tagada avatud elektriturul konkurents elektrienergia tootjate ja müüjate vahel, mitte konkurentsi võimaldamine jaotusvõrguettevõtjate vahel võrguteenuse osutamise turul. Samuti ei ole direktiivi eesmärk suurendada jaotusvõrguettevõtjate arvu.

  1. d)Direktiiv 2003/54/EÜ kehtestab IV ja V peatükis küll nõuded põhivõrguettevõtjate tõhusaks eraldamiseks tootmis- ja tarnetegevustest ja art 26 näeb ette nõuded jaotusvõrguettevõtjate eraldamiseks, kuid need ei ole seotud käesolevas asjas lahendavate küsimustega.
  2. e)Elektrilevi OÜ võimet tagada „Tere“ ja „Kalevi“ piirkonnas varustuskindlus kinnitab fakt, et aastate jooksul ja jätkuvalt võrgu- ja elektrilepingute täitmiseks on Elektrilevi OÜ edastanud oma võrgu kaudu tarbijatele OÜ-le Raldon ja AS-le Rubla elektrienergiat kuni liitumispunktini OÜ-le Raldon ja AS-le Rubla varem kuulunud, nüüd OÜ Järvevana Jaotusvõrk omandusse antud võrguga Elektrilevi OÜ alajaamades AJ 196 ja 1164, mis asuvad Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas. Elektrilevi OÜ-lt ostetud elektrienergiat müüvad OÜ Raldon ja AS Rubla liitumispunktidest AJ 196 ja 1164 lähtuva võrgu kaudu oma tarbijatele „Kalevi“ ja „Tere“ piirkonnas, mida nimetatud äriühingud ei saaks teha, kui Elektrilevi OÜ poolt ei oleks tagatud varustuskindlus. Seega on juba praegu Elektrilevi OÜ poolt tagatud „Kalevi“ ja „Tere“ piirkonda kuuluvate kinnistute varustuskindlus. Elektrilevi OÜ on valmis edaspidi osutama võrguteenust kõigile selle piirkonna lõpptarbijatele. Elektrilevi OÜ-le ei tulene

-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist ühtegi kohustust, mille täitmise tagamiseks on vaja tema tegevusloa tingimusi muuta selliselt, et tema teeninduspiirkonnast arvatakse välja „Kalevi“ ja „Tere“ piirkonnad. Seetõttu puudub alus muuta Elektrilevi OÜ tegevusloa tingimusi eelkirjeldatud viisil

§ 33

lg 2 alusel

-st või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks. OÜ Järvevana Jaotusvõrk poolt võrgu Elektrilevi OÜ-le kasutusse andmisega tagatakse vajalikud tehnilised võimalused elektrienergia müügiks neis piirkondades ka AS-le Eesti Energia. f) Asjaolu, et varasemal perioodil on antud piirkonnas elektrienergia müüjatena ja võrguteenuse osutajatena tegutsenud kinnisasjade omanikud, ei saa olla õiguslikuks aluseks

§ 33lg 2 rakendamiseks.

Kui varem ja ka käesoleval ajal osutavad võrguteenust ja müüvad elektrienergiat „Tere“ ja „Kalevi“ piirkonda kuuluvate kinnistute omanikud ja kaasomanikud OÜ Raldon ja AS Rubla, siis on nende tegevus olnud kooskõlas

§ 15lg 6 p-ga 1.

OÜ Järvevana Jaotusvõrk ei ole nimetatud kinnistute omanik ega kaasomanik, mistõttu OÜ Järvevana Jaotusvõrk saaks nendel tegevusaladel tegutseda ainult tegevusloa alusel, mis on väljastatud kooskõlas

-ga. g) Väide, et OÜ-le Järvevana Jaotusvõrk tegevusloa väljastamine tekitab antud piirkonnas elektrimüügi osas õiglase hinnakujunduse, on ainetu ega anna alust

§ 33lg-te 1 ja 2 kohaldamiseks.

„Tere“ ja „Kalevi“ piirkonnas võrguteenust osutavad ja elektrienergiat müüvad OÜ Raldon ja AS Rubla kujundavad hinnad kokkuleppel lõpptarbijatega vastavalt sõlmitud lepingutele. Kui nimetatud äriühingud oleksid soovinud tegutseda tarbijatele soodsama hinna võimaldamise nimel, oleks nad pidanud võõrandama oma võrgu selle teeninduspiirkonnas asjakohast tegevusluba 11

(15)3-11-42 omavale Elektrilevi OÜ-le, kelle poolt nimetatud müüjaks on AS Eesti Energia. Selline tehing oleks tarbijatele taganud, et elektrienergiat müüakse hinnaga, mis ei ületa kooskõlastatud kaalutud keskmise hinna piirmäära (

§ 81lg 1 ja lg 3).

Võõrandades võrgu OÜ-le Järvevana Jaotusvõrk, kellel ei olnud võõrandamise ajal tegevusluba omandatud võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks selles piirkonnas, ega olnud ka teada, kas tegevusloa saamiseks on võrgu omandajal kõik

-s sätestatud tingimused täidetud, pidid OÜ Raldon ja AS Rubla ette nägema, et ka pärast võrgu võõrandamist tuleb tarbijatel tasuda hinda, mis juba enne

  1. aastat on kujundatud avatud turu hindadest lähtudes.
  2. Eesti Energia AS ja Elektrilevi OÜ paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes Konkurentsiameti vastuväidetega. Lisaks märgitakse, et nad ei ole teinud midagi sellist, mida saaks käsitleda turgu valitseva seisundi kuritarvitamisena, ja Elektrilevi OÜ teostab oma õigusi vastavalt väljastatud loale, mida ei saa ühepoolselt muuta või ära võtta.
  3. OÜ Järvevana Jaotusvõrk jääb 08.12.2011 seisukohas apellatsioonkaebuses toodud seisukohtade juurde, leides, et vaidlustatud otsused on õigusvastased ja vastuolus konkurentsiõiguse tuumikpõhimõtetega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus määras käesolevas asjas asja läbivaatavaks kohtukoosseisuks kohtunikud Oliver Kase, Lilianne Aasma ja Lauri Madise. Tulenevalt kohtunik Lilianne Aasma korralisest puhkusest asendab teda halduskolleegiumi tööjaotusplaani kohaselt asja lahendamisel kohtunik Virgo Saarmets.
  5. Jaotusvõrguettevõtjate teeninduspiirkonnad ei või kattuda (

§ 62lg 4).

Vaidlusalune piirkond on Elektrilevi OÜ teeninduspiirkonnas ning seega eeldas apellandi taotluse lahendamine Konkurentsiameti poolt Elektrilevi OÜ tegevusloa muutmist tegevuspiirkonna osas. Tegevuspiirkonna muutmise alused on sätestatud

§-s 63. Selle esimene lõige sätestab, et jaotusvõrguettevõtjad võivad omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises nii, et enne muutmist nende teeninduspiirkondadega hõlmatud territoorium oleks seda ka pärast muutmist. Halduskohus märkis õigesti, et nõutav pole sellest sättest nähtuvalt mitte üksnes seni selles piirkonnas tegutsenud jaotusvõrguettevõtja nõusolek, vaid ka mõlemal kokkuleppe poolel teeninduspiirkonna olemasolu, sest muutmine saab olla vastastikune. Sellise olukorraga käesoleval juhul tegemist ei ole. Ringkonnakohtu arvates ei ole muud sätted tegevusloa tingimuste muutmise kohta kohaldatavad ettevõtja tegevuspiirkonna muutmise suhtes, sest

§ 63on nende suhtes erinorm.

15. Siiski ka juhul, kui

§-i 63 vaadelda vaid ühe võimaliku alusena jaotusvõrguettevõtja tegevuspiirkonna muutmisel ning lubada tegevuspiirkondade muutmist muudel

-s sätestatd alustel, poleks see olnud käesoleval juhul lubatav.

§ 33

lg 1 kohaselt võib pärast tegevusloa väljaandmist Konkurentsiamet elektriettevõtja põhjendatud kirjaliku taotluse alusel või oma algatusel muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi, järgides käesolevat seadust ning võrdse kohtlemise ja vaba konkurentsi põhimõtteid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib Konkurentsiamet pärast tegevusloa väljaandmist muuta tegevusloa tingimusi või kehtestada uusi tingimusi, kui see on vajalik õigusaktis tehtud muudatuse arvestamiseks, varustuskindluse tagamiseks või käesolevast seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tuleneva kohustuse täitmise tagamiseks. Menetlusosaliste vahel pole vaidlust selle üle, et

ei sätesta muid aluseid tegevusloa muutmiseks. 16. Ringkonnakohus ei jaga apellandi arvamust, et nende sätetega on Konkurentsiametile antud lai kaalumisruum ning Elektrilevi OÜ tegevusloa muutmine on võimalik viidatud sätete alusel tulenevalt sellest, et piirkonnas ei asu Elektrilevi OÜ võrku, et alal paiknev võrk on apellandi omandis või et varem on alal tegeliku elektrienergia müüjana tegutsenud kinnisasjade omanikud, 12

(15)3-11-42 kes on apellandi osanikud.

§ 33

lg 2 tingimused piiravad Konkurentsiameti kaalutlusõigust selles loetletud tingimustega. Puudub vaidlus selle üle, et õigusaktides oleks tehtud muudatusi, mis toovad kaasa seniste jaotusvõrguettevõtjate tegevuslubade muutmise.

ega selle alusel antud määrused ei pane ühelegi isikule selliseid kohustusi, mille täitmine eeldab Elektrilevi OÜ tegevuspiirkonna muutmist. Ka apellant ise väidab, et konkurentsireeglid, millele tuginedes tema arvates Elektrilevi OÜ tegevusluba tuleks muuta, on kehtestatud KonkS-ga ja ELTL-ga, mitte

-ga. 17. Apellandi väide, et Elektrilevi OÜ tegevusloa muutmine on vajalik varustuskindluse tagamiseks alal tegutsevate tarbijate jaoks, on ekslik. Asjaolu, kas Elektrilevi OÜ-le kuulub sellel ala mõni elektripaigaldis, sh fiidrid või alajaamad, pole tähtis.

võimaldab Elektrilevi OÜ-l tagada elektrienergiaga varustamine apellandi võrku kasutades, vajaduse korral seejuures ise täiendavaid seadmeid paigaldades ning neid apellandi võrguga ühendades. Asjaolu, et Elektrilevi OÜ ei ole seejuures kinnisasjade omanik, ei takista tal, nagu igal pool mujal oma tegevuspiirkonnas, kui ta pole kinnisasja omanik, võrgu arendamist. Õigusliku aluse selleks annab AÕS § 1581 lg 1. Varustuskindluse tagamise kohustuse (

§ 65

ja § 66 lg 1, direktiivi 2009/72/EÜ art 25 lg 1) olemasolust piirkonnas tegevusluba omaval isikul ei saa teha järeldust varustuskindluse parema tagamise kohta sõltuvalt sellest, kas võrku haldab apellant või Elektrilevi OÜ. Õiguslikult on see võimalik mõlemal juhul võrdselt ning apellant ei väida, et Elektrilevi OÜ ei oleks faktiliselt suuteline varustuskindlust selles piirkonnas piisaval määral tagama. Küsimus selle kohta, kas võrgu kasutamine oleks tarbijatele soodsam, kui teenust pakuks apellant või kolmandad isikud, pole varustuskindluse tagamise seisukohalt oluline. 18. Jaotusvõrguettevõtja tegevusloa muutmise alused on

-s sätestatud ammendavalt. Ka juhul, kui konkurentsiseadusest tuletada Konkurentsiameti kohustus piirata turgu valitsevas seisundis ettevõtja tegevust selleks, et lubada uutel ettevõtjatel turule siseneda, on

selles osas eriseaduseks ning KonkS regulatsiooni jaotusvõrguettevõtjatele kohaldada ei saa. Ringkonnakohus leiab aga, et KonkS §-d 16-18 ei kohusta ühe loomuliku monopoli asemel tagama võimalust tegevuslubade andmise ja muutmise kaudu mõnes piirkonnas teise loomuliku monopoli tekkimiseks. Kui apellandile antaks taotletud tegevusluba ning Elektrilevi OÜ tegevusluba vastavalt muudetaks, tekiks vaidlusalusel alal uus loomulik monopol, kelle tegevuse kontrollimisele ja piiramisele kehtivad samasugused reeglid. 19. Ringkonnakohtu arvates ei saa vaidlustatud haldusakte pidada vastuolus olevaks ka direktiiviga 2009/72/EÜ. Selle eesmärgiks on tarnijatele ning elektritootjatele konkurentsi loomine, et võimaldada uutel tootjatel ja tarnijatel eletriturule sisenemine, mittediskrimineeriv võrgule juurdepääs ning tagada seeläbi konkurents ja elektriga varustatus kõige konkurentsivõimelisema hinnaga. Direktiivid ei reguleeri jaotusvõrguettevõtjate vahelise konkurentsi loomist, ei sea eesmärgiks paralleelsete jaotusvõrkude rajamist ega kohusta jaotusvõrguettevõtjate kohtlemiseks viisil, mis toob kaasa suurema teeninduspiirkonnaga jaotusvõrguettevõtjatele uute jaotusvõrguettevõtjate või väiksema tegevuspiirkonnaga jaotusvõrguettevõtjate eelistamise. Jaotusvõrguettevõtjate vahelise konkurentsi loomist ei ole eesmärgiks seatud viidatud direktiivis ega ka selle sissejuhatuse p-s 7 nimetatud dokumentides, Euroopa Komisjoni teises strateegilises energiaülevaates (KOM

(2008)781 lõplik) ega Euroopa Parlamendi 15.12.2010 resolutsioonis energiatõhususe tegevuskava läbivaatamise kohta. 20. Ringkonnakohtu arvates võib sellise eesmärgi puudumise põhjuseks pidada asjaolu, et jaotusvõrk on vähemalt valdavalt loomulik monopol. Mitme konkureeriva ettevõtja poolt samasse piirkonda jaotusvõrgu rajamise korral on paratamatu, et üks sellistest võrkudest ei leia praktikas kasutamist. Varustuskindluse parandamiseks on oluline toimiv, mitme tootjaga ühendatud põhivõrk, ent tarbijateni jõudva jaotusvõrgu puhul ei ole reeglina juhul, kui põhivõrk on hästi toimiv ning elektritootjate nappust pole, vajalik erinevate ettevõtjate poolt tarbijate jaotusvõrguga paral13
(15)3-11-42 leelne ühendamine. Eraldi teeninduspiirkondade loomine jaotusvõrguettevõtjatele võimaldab seetõttu teeninduspiirkonnas vältida elektripaigaldiste sellist rajamist, mis tooks kaasa nende kasutamist vaid osaliselt. Ka juhul, kui jaotusvõrguettevõtja tarbijatele otse teenust ei paku, vaid tarbijad kasutavad kinnisasja omaniku omandis olevat võrku, mida haldab selle omanik (viisil, nagu vaidlusalust võrku kasutati enne selle üleandmist apellandile), või pakutakse võrgukasutust muul

-s sätestatud viisil kui jaotusvõrguettevõtja poolt pakutava teenusena, ei rajata otstarbekuse ja majandusliku rentaabluse huvides mitut samaaegselt kasutatavat jaotusvõrku, vaid iga lüli ahelas toimib kui loomulik monopol. Paralleelsete võrkude rajamine läheks vastuollu ka ülal viidatud dokumentides väljendatud eesmärkidega, milleks on keskkonnasäästlikkus ja majanduslik kasu. Paralleelsete võrkude rajamise korral tuleks tarbijal tasuda ka selliste võrkude rajamise eest, mis hiljem kasutust ei leia ning mis rajati jaotusvõrguettevõtja poolt lootuses, et tarbijad asuvad kasutama tema teenust. Seetõttu ei tekiks vaidlusaluses piirkonnas elektritarbijate jaoks olukorda, kus nad saavad valida, millise jaotusvõrguettevõtja teenust kasutada ning üks loomulik monopol asenduks juhul, kui Konkurentsiamet väljastaks apellandile võrgutegevusloa ja muudaks Elektrilevi OÜ tegevuspiirkonda, teisega.

  1. Apellandi viited ELTL art-le 102 on samal põhjusel – apellandi taotluse rahuldamise korral ei tekiks konkurentsi – asjakohatud, sest teenuseid ega turge ei piirata tarbijate kahjuks.
  2. Küsimuse üle otsustamisel, kas senise jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonna vähendamise keeld ja seeläbi apellandi ettevõtlusvabaduse piiramine on juhtumi asjaolusid arvestades proportsionaalne, tuleb kaaluda ühelt poolt apellandi õigust tegeleda ettevõtlusega ja teiselt poolt kolmandate isikute huvi teeninduspiirkonna muutmata jätmiseks ja avalikku huvi. Kui juhtumi asjaolusid arvestades ei ole apellandi ja kolmandate isikute põhiõiguste kollisiooni lahendatud seaduses viisil, mis tagab nende õiguste piiramise kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, tuleb

§-d 63 ja 33 jätta kohaldamata.

  1. Halduskohus eksis, kui ta leidis, et Konkurentsiameti teistsugune otsus oleks rikkunud Elektrilevi OÜ õiguspärast ootust. Kolmandad isikud ei ole teinud seoses neile vaidlusaluse ala andmisega teeninduspiirkonnaks sinna, nagu menetlusosaliste seisukohtadest nähtub, kulutusi ega oma tegevust vahetult tema poolt võrguteenuse osutamiseks ümber korraldanud. Kolmandatel isikutel on küll kaitsmist vääriv põhiõigus tegeleda ka sellel alal jaotusvõrgu haldamise ettevõtlusega, ent samasugune põhiõigus on ka apellandil.
  2. Seadusandja eesmärgi, millistel kaalutlustel sooviti välistada uute jaotusvõrguettevõtjate tekkimine ja muul viisil kui jaotusvõrguettevõtjate kokkuleppel nende teeninduspiirkondade muutmine, tuvastamisel ei ole kasu elektrituruseaduse eelnõu (Riigikogu IX koosseis, 1157 SE) seletuskirjast ega Riigikogu täiskogu stenogrammidest. Nimetatud põhjuseid neis ei kajastu. Ka menetlusosalised pole kohtumenetluses selgitanud sellise regulatsiooni kehtestamise põhjuseid. Kolmandate isikute õiguspärane ootus Energiaturu Inspektsiooni poolt antud tegevusloas näidatud tegevuspiirkonna kehtimajäämisele ei ole ringkonnakohtu arvates kaalukas, arvestades, et Elektrilevi OÜ ei ole ise piirkonnas võrgu rajamiseks ega arendamiseks kulutusi teinud. Õiguspärast ootust, et detailplaneeringuga kavandatud arendus ellu viiakse, kinnisasjade omanikud vahetuvad või võrgu omand läheb üle teisele isikule kui selle asukoha kinnisasjad, ei saanud Elektrilevi OÜ-l samuti olla.
  3. Ringkonnakohtu arvates võis seadusandja eesmärk uute jaotusvõrguettevõtjate loomise piiramisel olla tarbijate kanda jäävate kulude, mis tekivad seoses võrgu rajamise, arendamise ja ülalpidamisega, kokkuhoid, mida on võimalik saavutada paremini suuremate ettevõtjate poolt jaotusvõrgu haldamise korral. Suuremate ettevõtjate puhul on tavaliselt võimalik paremini ära kasutada ressursse ettevõtja juhtimise, logistika, töötajate ajakasutuse jms osas ja leida võimalusi soodsamalt vajalikku materjali soetada. Samuti on suuremate jaotusvõrguettevõtjate tegevuses võimalik paremini ette näha ettevõtja majandusraskusi ning ära hoida sellega pankrotiga kaasne14

(15)3-11-42 vaid ohte varustuskindlusele. Suurematel ettevõtjatel on selles ettevõtlussektoris tavaliselt ka parem investeerimisvõime.
  1. Selline avalik huvi on ringkonnakohtu arvates kaalukam kui apellandi ettevõtlusvabadus, mis sisaldab ka õigust asuda tegutsema äriga tema poolt valitud valdkonnas. Apellandi õiguste piirang on küll väga suur, arvestades tema asutamist just jaotusvõrgu haldamise eesmärgil, ent oluline on ka see, et apellant ei ole seni nimetatud ettevõtlusega tegelenud ega teinud investeeringuid, mille tegemise ajal ta võis oodata taotletud tegevusloa saamist.
  2. Apellandi omandiõiguse piirangu hindamisel ei ole ringkonnakohtu arvates käesoleva vaidluse lahendamisel vajalik peatuda. Omandiõiguse piirangu proportsionaalsust on võimalik tagada eelkõige mitte sellise omandi ettevõtluses kasutamise lubamisega, kui võimaluse loomisega saada selle kasutada andmise eest teiste isikute poolt õiglast tasu – turuhinda. Tagatud peab olema nii selle võrgu kasutamine apellandi enda poolt enda huvides kui ka võõrandamise võimalus isikutele, kes seda kasutada soovivad (lisaks jaotusvõrguettevõtjale ka kinnisasjade omanikud). Kuigi

§ 64

lg 1 ei näe võrgu kasutada andmise eest ette tasu saamise nõuet ning sellise tasu saamise võimalus on oluline omandi piirangu proportsionaalsuse tagamiseks, ei ole käesoleva vaidluse esemeks võrgu võõrandamise või kasutusse andmise eest makstava tasu suurus. 28. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et

asjakohast regulatsiooni ei saa pidada ka põhiseadusega vastuolus olevaks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, sest halduskohus on teinud lõppjäreldustes õiguste otsuse. 29. Apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt (menetluskulude nimekirja kohaselt on riigilõivu ja õigusabikulusid tasutud summas 3148,87 eurot, millele lisandub käibemaks, sellest 966 eurot on tasutud aga esimese astme kohtumenetluses enne halduskohtu otsuse tegemist) tuleb kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 1 ja alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 108 lg 1 alusel jätta rahuldamata. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmiseks ringkonnakohtule taotlusi esitanud. Oliver Kask Lauri Madise Virgo Saarmets 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.