Obsah (9)

§ 187§ 367§ 442§ 637§ 405§ 162§ 165§ 175§ 178

2-12-20044 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-20044 Tsiviil

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud

1. Aktsiaselts TK(hageja) esitas 22.05.2012 Harju Maakohtule hagi AK’i (kostja I) ja JK’i (kostja II) vastu võlgnevuse 936.70 euro, viivise 852.63 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse asjaolude alusel suri kostja I ja kostja II ema TK 16.12.2007, kes oli kantud kinnistusraamatusse korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn omanikuna 18.08.2004 kandega 09.06.2004 kinnistamisavalduse alusel. TK´i pärijad pärimisregistri andmete järgi olid abikaasa JK ning poeg AK (kostja I). XXX suri JK, kelle pärijateks pärimisregistri andmetel on pojad AK (kostja I) ja JK (kostja II). Kostja I ja kostja II on pärandvara vastu võtnud. Vastavalt pärimisregistri andmetele on kostja I ja kostja II pärijateks olemise osas tõestatud 22.09.2010 pärimistunnistus. Korteriomandi omandamisest alates kehtisid kostjate ning hageja vahelistes suhetes Tallinna Kütte üldtingimused. Kostjad tarbivad hageja osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus vastavalt korteri üldpindala m² korrutada soojusenergia tariifiga. Hageja on esitanud igakuiselt osutatud teenuste eest arveid koos võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega. Kostjad ei ole teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga, so 22.05.2012, on hageja esitatud arved kostjate poolt tasumata summas 936.70 eurot, milline võlgnevus on tekkinud perioodil 06.12.2009 – 07.06.
2. Lepingujärgne viivisemäär on 0.15 % päevas iga viivitatud päeva eest tasumisele kuuluvalt summalt. Hageja täpsustab, et kostja I ja kostja II pärisid pärandvara võrdsetes osades. Seega on kostja I osa pärandvaraks olnud korteriomandist ¾ suuruses mõttelises osas ning kostja II osa ¼ mõttelises osas. Tulenevalt asjaolust, et kostja I on XXX korteriomandi pärija ¾ osas, so 75 % osas ning kostja II on nimetatud korteri pärija ¼ osas, so 25 % osas, on hageja seisukohal, et võlgnevus tuleb kostjatelt välja mõista vastavalt nende osa suurusele. Seega kuulub kostjalt I väljamõistmisele 702.53 eurot ning kostjalt II 234.17 eurot. Kostjate vastuväited 2 2-12-20044
3. Kostja II vaidleb hagile vastu. Kostja II märgib, et tema ei ela ega ole elanud aadressil XXX, Tallinn. Seega ei ole kostja II tarbinud kütteteenuseid. Kostja II selgitab, et aadressil XXX, Tallinn elab tema vend AK (kostja I). Kostja II märgib, et on loobunud oma osast pärandvara müügist saadud rahast kostja I kasuks tingimusel, et kostja I tasub võlgnevuse saadud summa arvelt. Hageja ja kostja I vahel on sõlmitud maksegraafik võlgnevuse tasumiseks, kuid vastava graafiku alusel on kostja I teostanud vaid ühe makse. Kostja II leiab, et võlgnevus tuleb välja mõista kostjalt I.
4. Kostja I ei ole hagile vastanud. Maakohtu põhjendused
5. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6. Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 sätetest.

1. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et soojusenergia müüki reguleerivad üldtingimused (tl 5). Tegemist on müügilepinguga võlaõigusseaduse mõistes. VÕS § 208 lg 1 järgi on korteriomanik kohustatud tasuma hagejale tarbitud soojusenergia eest. Nõude rahuldamise eelduseks on kehtiva lepingu olemasolu poolte vahel ja maksekohustuse rikkumine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
2. Kostjad ei ole vaidlustanud hagiavalduses märgitud põhivõlgnevust ega sellelt arvestatud viivisenõuet. Üldtingimuste p-s 1 on sätestatud soojusenergia müügihind ning p-s 13 on viivisemääraks 0.15 % tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja esitatud arvetest nähtub tekkinud võlgnevuse suurus ning periood (tl 6-20). Puudub vaidlus, et kostjad on pärandvaraks oleva korteriomandi vastu võtnud, mille tagajärjel omab kostja I ¾ ja kostja II ¼ korteriomandist (tl 21-22, 34). Hagiavalduse alusel on võlgnevuse perioodiks 06.12.2009–07.06.2011 ning seega ei ole tegemist pärandvarasse kuuluva kohustusega. Käesoleval juhul on kinnistusraamatusse kantud omanikuna TK, kuid kohus on eelnevalt tuvastanud, et korteromandi kaasomanikeks on kostjad.
3. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostjal II on kohustusi hageja ees. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 järgi kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kostja II on läbi pärimise saanud ¼ korteriomandi kaasomanikuks. Asjaolu, et hageja ja kostja I vahel on sõlmitud võlakokkulepe nr 11VK00229, ei vabasta kostjat II korteriomandi kaasomaniku kohustustest (tl 50).
4. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt I kuulub väljamõistmisele põhivõlg 702.53 eurot ja viivis 639.47 eurot ning kostjalt II põhivõlg 234.17 eurot ja viivis 213.16 eurot. 3 2-12-20044

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest, so 22.05.2012, on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 10.

§ 442

lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks.

§ 637

lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulud 11. Kohus näeb menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis

§ 405

lg 1 p 3 alusel.

§ 162lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostjad vastutavad menetluskulude eest vastavalt nende vastu suunatud nõude suurusele, so kostja I 75 % ulatuses ja kostja II 25 % ulatuses,

§ 165lg 1 alusel.

12. Hageja taotleb menetluskuludena väljamõistmist: riigilõiv 191.73 eurot ja lepingulise esindaja tasu 560 eurot (tl 26-27).

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjatelt välja mõista, kokku 150 eurot.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Meeli Kaur kohtunik 4