← Eesti

2-12-19485/9

Obsah (6)§ 637§ 115§ 645§ 112§ 116§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-19485 Tsiviilasi OÜ

§ 637

lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

§ 637

lg 4 näeb ette, et kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel.

  1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et lepinguliseks tähtajaks hageja töid kostjale üle ei andnud, vaid tegi seda hiljem. 22.01.2012.a saatis hageja kostjale e-kirja (koos lisadega toimiku lk 72-76), milles tõi välja, et olukord prügi koristamisega ei ole objektil muutunud. 27.01.2012.a on hageja saatnud kostjale kirja (toimiku lk 77), milles palus pikendada tööde tähtaega kuni 05.02.2012.a, sest kostja ei ole täies mahus üle andnud tööfronti ning hagejale teadmata ilmusid uued elektrijuhtmete lisastroobid. Väidet, et pooled pikendasid lepingu tähtaega poolte kokkuleppel, ei ole hageja siiski tõendanud, sest hageja ei ole esitanud kohtule kostja nõustumist hageja palvega.
  2. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 27.02.2012.a saatis kostja hagejale pretensiooni (toimiku lk 38-41). Pretensioonis on märgitud, et hageja teostatud tööd ei vasta kvaliteedinõuetele ning hageja ei ole reageerinud kostja nõuetele viia viimistlustööd vastavusse ning need lõpetada. Samuti oli pretensioonis välja toodud, et tööde teostamine ei toimu vastavalt graafikule. Kostja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt kaks päeva ehk nõudis puuduste kõrvaldamist hiljemalt 29.02.2012.a. 29.02.2012.a saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku lk 42), milles tuletas meelde puuduste kõrvaldamiseks antud täiendavat tähtaega. 05.03.2012.a saatis kostja hagejale e-kirjaga loetelu ja fotod töödes leitud puudustest (toimiku lk 43-52).
  3. Seega nähtub asjas kogutud tõenditest, et kostja ei nõustunud tööde valmimise tähtaja ületamisega ning esitas hagejale pretensiooni ka tööde kvaliteedi kohta. Kohtule esitatud tõenditest nähtub siiski, et vaatamata pretensioonidele võttis kostja hagejalt tehtud tööd lõpuks vastu.
  4. Õiendiga nr 2 (toimiku lk 80) on kostja hagejalt 14.01.2012.a vastu võtnud maalritöid summas 5 391 eurot ning õiendi kohaselt oli teostatud selleks ajaks 50% tööde mahust. Õiendiga nr 3 (toimiku lk 81) on kostja hagejalt 30.01.2012.a vastu võtnud maalritöid summas 5736 eurot ning tööd olid tehtud 80% ulatuses lepinguliste tööde kogumahust.
  5. Õiendiga nr 4 teostatud tööde kohta (toimiku lk 19, lk 82) on kostja 13.03.2012.a vastu võtnud maalritöid mahus 3 914 eurot. Tööde teostamise mahuks on aktis märgitud juba 100% lepingulisest mahust. Tööde summast on maha arvestatud leppetrahvina 2600 eurot. Tasumisele kuuluvaks summaks on jäänud 1 576,80 eurot. Lk

(7)5
  1. 12.03.2012.a on pooled allkirjastanud tööde üleandmise vastuvõtmise akti (toimiku lk 93), millega on kostja hagejalt Tammsalu Kooli objektil tehtud tööd vastu võtnud. Lepingulise tähtaja ületamise eest on kostja määranud hagejale leppetrahvi summas 2600 eurot (pluss käibemaks), mis kuulus maha arvestamisele lõpliku akteerimise alusel esitatud arvest. Kostja on kinnitanud, et peale antud akti allkirjastamist ei ole kostjal pretensioone ei teostatud tööde kvaliteedi ega tööde lõpetamise tähtaja suhtes. Seega nähtub kohtule esitatud tõenditest, et hageja teostas kõik lepingulised tööd, kõrvaldas kostja osundatud puudused ja andis tööd kostjale lõplikult üle. Kostja omakorda kinnitas, et tal puuduvad pärast tööde vastuvõtmist pretensioonid nii tööde kvaliteedi kui ka tähtaja suhtes. Kostja alandas tööde hinda lepingulise tähtaja ületamise tõttu leppetrahvi võrra.
  2. 09.02.2012a. esitas hageja kostjale arve nr 106/2012 summale 5736,60 eurot (toimiku lk 16). Arve maksetähtajaks oli 23.02.2012.a. 13.03.2012.a esitas hageja kostjale arve nr 124 summale 1576,80 eurot maksetähtajaga 28.03.2012.a (toimiku lk 17). Seega vähendas hageja arvetes tasumisele kuuluvat summat kostja poolt soovitud leppetrahvi võrra. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja sai arved kätte, kuid jättis need tasumata.
  3. Kohus leiab, et ainuüksi tööde teostamisega hilinemine ning töödes selliste puuduste esinemine, mis said lõpuks kõrvaldatud, ei anna kostjale alust lõplikult keelduda tööde eest tasumisest. Riigikohus on leidnud, et töövõtja tasunõue muutub

§ 637

lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega (RK TKo 28.10.2008.a nr 3-2-1-80-08, p 19). Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt õigust puudustele tugineda, kuid see oma tähtsust tõendamiskoormuse jaotusel. Töö vastuvõtmisel eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingu kohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (samas, p 21). Kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija lõplikult keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 645lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega.

Lisaks võib tellija keelduda, kui ta alandab puudustele tuginedes hinda

§ 112

lg 1 alusel või taganeb lepingust

§ 116lg 1 alusel (samas, p 32).

  1. Kohus selgitas kostjale oma 09.08.2012.a pöördumises (toimiku lk 58-59), et kostja vastusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel on kostjal võimalik jätta hageja lepinguline tasunõue täielikult maksmata. Kohus selgitas kostjale, et kui töödes esinenud puudused kõrvaldati, ei saa kostja ainuüksi tähtaja mittejärgimise ja puuduste esinemise faktile tuginedes keelduda tasu maksmisest, vaid tellija keeldumine peab tuginema materiaalõiguslikule alusele. Tellija peab kasutada töövõtja suhtes mõnda kohast õiguskaitsevahendit. Ka pelgalt kahju tekkimisele viitamine ei vabasta kostjat kohustusest tööde eest tasuda. Kohus andis kostjale täiendava tähtaja selleks, et selgelt välja tuua ja tõendada, millisel alusel on tal õigus täielikult keelduda tasu ja viivise maksmisest. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud.
  2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja vastuväited on põhjendamatud ja tõendamata. Kostja ei ole välja toonud, millisel õiguslikul ja faktilisel alusel on tal õigus jätta tööde eest täielikult tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et tööde valmimise hilinemise tõttu tekkis tal täiendav kahju ning kostja ei ole hageja vastu esitanud tasaarvestuse avaldust ega hinna alandamise avaldust. Kostja ise on 13.03.2012.a aktile alla kirjutades kinnitanud, et tal puuduvad edasised pretensioonid tööde kvaliteedi või tähtaja osas. Kostja on tööde valmimise tähtaja ületamise tõttu juba rakendanud hageja suhtes õiguskaitsevahendit ehk kohaldanud leppetrahvi, mille võrra on pooled lepinguliste tööde maksumust vähendanud. Kuivõrd kostja vastuväited hageja töövõtu tasunõudele on põhjendamatud, kuulub hageja nõue kostja vastu rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 7313 (seitse tuhat kolmsada kolmteist) eurot ja 40 senti. Lk

(7)6
  1. Lisaks põhivõlgnevusele nõudis hageja kostjalt viivist arvete mittetähtaegse tasumise eest lepingu punktis 4.
  2. toodud määras. Lepingu punkti 4.
  3. alusel oli töövõtjal õigus nõuda õigeaegselt tasumata arve puhul viivist 1% iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viivist alates viimase arve ehk arve nr 124 tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, s.o. alates 29.03.2012.a. Kuni 27.08.2012.a oli kostja viivitanud juba 152 päeva, mistõttu sissenõutavaks muutunud viiviste summa ületas hageja põhinõuet. Hageja vähendas viivisenõuet kuni põhinõude summani ja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivisena põhinõudele vastav summa 7313,40 eurot.
  4. Kostja hageja viivise arvestusele, viivise määrale või viivise summale vastuväiteid ei esitanud. Kostja vaidles viivise nõudele vastu põhjendusel, et kuivõrd hageja rikkus ise oma lepingulisi kohustusi ja tekitas kostjale kahju, ei olnud tööd nõuetekohaselt üle antud ja hageja ei saanudki nende eest arvet esitada. Seetõttu on hageja ise põhjustanud tasu maksmisega viivitamise.
  5. Kohus leiab, et kostja vastuväited viivisenõudele on alusetud. Käesolevas asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja andis tööd kostjale üle ja kostja võttis tööd vastu. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millisel alusel ta vaidleb vastu hageja põhinõudele, mistõttu kohus pidas võimalikuks hageja põhinõude rahuldamist. 37.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud viivisemäär. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku seadusest kõrgema viivisemäära kohaldamises. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kostja vastu rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 7313 (seitse tuhat kolmsada kolmteist) eurot ja 40 senti. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 14 626,80 eurot. 38. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Uritam kohtunik Lk

(7)7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.