Obsah (5)

§ 97§ 142§ 143§ 145§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 26. oktoober 2012.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

) § 145 lg 5 järgi proportsionaalselt vähendada kostja käenduslepingust tulenevat vastutust. Laenulepingu sõlmimisel katsid tagatised põhivõlgniku põhikohustuse summas 172 627.63 eurot. Kinnisvara väärtus on vähenenud u 69 %, mille võrra tuleks vähendada ka kostja käendusest tulenevat vastutust

§ 97lg 1 tulenevalt.

Seoses turusituatsiooni muutumisega on hageja ja kostja vahelisest käenduslepingust tulenevate kohustuste tasakaal kostja kahjuks niivõrd muutunud, et kostja vastutuse tegelikuks ulatuseks on 30 000 eurot. Kostjal puudub igasugune vara ja sissetulek ning tal ei ole võimalust hageja poolt nõutavat summat tasuda. 2 Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
2. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: − 15.08.2008 on Läti Vabariigis registreeritud AS Parex banka ja Osaühingu TE (põhivõlgnik) vahel sõlmitud laenuleping nr XXX, millega hageja andis põhivõlgnikule laenu 172 627.63 eurot tagastamise tähtajaga 29.07.2009 (tl 7-12); − 15.08.2008 on Läti Vabariigis registreeritud AS Parex banka ja kostja vahel sõlmitud tarbijakäendusleping nr XXX KL B, millega kostja tagas laenulepingust tulenevaid kohustusi (tl 13-14); − 18.11.2009 määrusega kuulutati välja Osaühingu TE pankrot (tl 18); − 02.09.2010 määrusega on kinnitatud Osaühingu TE (pankrotis) pankroti jaotusettepanek, millega kinnitati AS Parex banka nõuet I järgu nõudena (tl 20); − Pankrotimenetluses on hageja saanud 45 866 eurot (tl 23).
3. Käesolevas asjas on nõude esitanud Aktsiaselts Reverta. Tulenevalt Läti Vabariigi ettevõtteregistri väljavõtetest on Aktsiaselts Reverta Aktsiaseltsi Parex banka uueks ärinimeks (tl 24-28, 44-49). Seega on hagi esitanud õige isiku poolt.
4. Hageja nõue tuleneb käenduslepingust. Kohtu hinnangul on käendusleping kehtiv. Kostja ei ole vaidlustanud, et seisuga 26.07.2012 on laenulepingust tulenev põhivõlgniku võlgnevus hageja ees 193 933.41 eurot, millest põhiosa 126 761.63 eurot, intress 4300.80 eurot ja viivis 62 870.98 eurot. 7.

§ 142

lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, milleks on 172 627.63 eurot. Puudub vaidlus, et kostja on tarbija (

§ 143

lg 1 kohaldatavas redaktsioonis).

§ 145

lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja solidaarset vastutust ei ole käenduslepinguga piiratud. Kohtu ette toodud asjaoludel on põhivõlgniku kohustus muutunud sissenõutavaks. Hageja on kostjat nõudest teavitanud (tl 17, 21-22). 8. Kostja leiab, et tema vastutus on vähenenud kuni 30 000 euroni. Kostja tugineb

§ 145

lg 5, mille järgi kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu võlausaldaja tegevust, mille tulemusena oleks vähenenud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud tagatised. Kostja ei ole vaidlustanud, et tagatiseks seatud hüpoteegid on realiseeritud ning nendest tuleneva raha arvelt on põhivõlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi vähendatud 45 866 euro võrra (tl 23). 9. Kostja tugineb lepinguliste kohustuste vahekorra muutumisele

§ 97

tulenevalt.

§ 97

lg 4 järgi võib lepingu muutumist nõuda ka tagasiulatuvalt.

§ 97

lg 1 järgi kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus 3 väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Lepingu muutmise võimalikud alused on sätestatud

§ 97lg 2 p-des 1-4. 10. Ts

MS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on kostja väidetele vastu vaielnud, mistõttu tulnuks kostjal oma väiteid lepingulise kohustuse vahekorra muutumise kohta tõendada.

§ 97näeb äärmiselt erandlikel juhtudel ette lepingu muutmise nõude.

Lisaks kohustuste vahekorra olulisele muutumisele peavad esinema kõik

§ 97

lg-s 2 sätestatud alused.

§ 97

kohaldamise aluseks peab kostja majanduslanguse tagajärjel laenulepingu tagatiseks oleva kinnisvara väärtuse vähenemist. Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumine tuleb kindlaks teha, võrreldes lepingu sõlmimise hetkel kehtivaid asjaolusid muutunud asjaoludega, st võrrelda 15.08.2008 asjaolusid 29.07.2009 (so laenusumma tagastamise lõpptähtpäev) esinenud asjaoludega. Tõendamata on

§ 97kohaldamist võimaldavad asjaolud.

Ainuüksi kostja paljasõnalised väited laenulepingu tagatiseks oleva kinnisvara väärtuse võimaliku vähenemise kohta ei ole

§ 97kohaldamiseks piisav.

1. Muu hulgas tuleb hinnata ka seda, kas käendusleping vastas headele kommetele. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et seda saab kohus teha ka omal algatusel (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14). Puudub vaidlus, et kostja ei olnud käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige ega osanik. Riigikohus on leidnud, et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (TsÜS § 86, vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-140-07, p 30). Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-180-05, p 23). Kohus leiab, et käendusleping ei ole kohtu ette toodud asjaoludel heade kommetega vastuolus.
2. Kohus on ekslikult kohtuistungil viidanud viivisenõudele. Hageja ei ole kostja vastu viivisenõuet

§ 113lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 alusel esitanud ning sellise nõude kohtuistungil esitamine tähendaks hagi muutmist Ts

MS § 376 lg 1, millega kohus ei nõustu. Samuti ei ole kostja sellisest nõudest teadlik. Seega käsitleb kohus käesolevas hagiavalduses esitatud nõudena 100 000 eurot. Menetluskulud 13. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud kostja kanda. 4 TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 5