← Eesti

3-12-2417/2

3-12-2137 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2012.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-12-2417 Haldusasi O.J`i kaebus Viru Vangla 13.08.2012 käskkirja nr 6-2/1228-T ja 17.09.2012 vaideotsuse nr 612/319-1 tühistamiseks. RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata O.J`i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks haldusasjas nr 312-2417;
  3. Saata määruse ärakiri teadmiseks kaebajale. Edasikaebamise kord Määruse p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
  4. Viru Vangla 13.11.2012 käskkirjaga nr 6-2/1672-T määrati kinnipeetav O.J koristajana tööle vangla finants- ja majandusosakonda ajavahemikul 14.11.2012 – 13.02.
  5. O.J esitas nimetatud käskkirja peale vaide.
  6. 19.11.2012 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja O.J`i esialgse õiguskaitse taotlus peatada Viru Vangla 13.11.2012 käskkirja nr 6-2/1672-T kehtivus või alternatiivselt keelata O.Jil käskkirja täitmine kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja leiab, et Viru Vangla on nimetatud käskkirjaga alusetult piiranud tema õigusi ning käskkiri on vastuolus vangistusseadusega (edaspidi VangS). Kaebaja leiab, et kinnipeetava töökohustuse puhul on tegemist üksnes abinõuga, mille eesmärgiks on võimaldada kinnipeetaval teenida raha. Vangla võib majandustöödele rakendada üksnes kinnipeetava, keda ei ole võimalik kindlustada muu tööga ning olukorras, kus O.Jil on olemas töökoht OÜ-s Ida Portal, ei ole tema tööle määramine eesmärgipärane, vaid pigem takistab resotsialiseerimist. Kaebaja leiab, et käskkirja kehtivuse mittepeatamisel nõutaks temalt käskkirjas märgitud töö tegemist olukorras, kus taotluse esitaja vangla majandustöödele määramine on ebaseaduslik ning tööst keeldumise puhul võidaks kaebajat karistada distsiplinaarkorras. See tooks kaebaja 1

(3)3-12-2137 jaoks kaasa pöördumatuid negatiivseid tagajärgi, mida ei korvaks ka hilisem rehabiliteerimise ning kahju hüvitamise võimalus. Kohtu põhjendused
  1. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmine ja vältida kaebaja olukorra halvendamist kohtumenetluse ajal - vältida kaebaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustamist ning seejuures on silmas peetud tagajärgi, mille kõrvaldamine pole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb kohtul eeldada, et kaebus on põhjendatud, kui vastupidine ei ole ilmselge.
  2. O.J taotleb esialgse õiguskaitse korras töölemääramise käskkirja kehtivuse peatamist või alternatiivselt käskkirja täitmise keelamist kuni asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni.
  3. Kohus selgitab, et VangS § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav üldjuhul kohustatud töötama. Töökohustusest on VangS § 37 lg 2 kohaselt vabastatud vaid üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üld- või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama või kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kaebaja sellistele kriteeriumitele ei vastanud. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Töökohustuse täitmata jätmine on käsitletav kinnipeetava distsipliinirikkumisena ning selle eest on vanglal õigus VangS § 63 alusel kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada. Riigikohtu halduskolleegium on
  4. märtsi 2007.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-103-06, p-s 14 selgitanud, et kinnipeetava poolt vanglaametniku korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab ilmselgelt tühise haldusakti tunnustele. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse korralduse õigusvastasus, on kinnipeetav ikkagi rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Samuti on Riigikohus nõustunud ringkonnakohtuga selles, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna talle õigust keelduda korraldust täitmast. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.
  5. Kohus selgitab, et vangistuse täideviimise eesmärk on VangS § 6 lg 1 kohaselt kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, mitte üksnes kinnipeetava töölesuunamine. Samas on kinnipeetav tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 üldjuhul kohustatud töötama. Vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 962 lg 1 kohaselt kinnipeetava väljaspool vanglat tööle lubamine otsustatakse kinnipeetava ja tööandja taotluse alusel. Seega, kui kinnipeetav soovib töötada väljaspool vanglat asuva tööandja juures tuleb tal selleks taotleda vanglalt luba. Kuna ka vangla on kinnitanud haldusasja nr 3-12-2131 raames, et vanglale ei ole laekunud § 962 lg 1 sätestatud taotlusi ja kaebajale ei ole antud luba töötamiseks väljaspool vanglat, ei saa kinnipeetav tugineda väitele, et tema vanglasisese töökohustuse välistab töötamine väljaspool vanglat asuva tööandja juures. 2
(3)3-12-2137 Kohus selgitab, et kaebaja on ise oma käitumisega põhjustanud olukorra, kus tal tuleb viibida kinnipidamisasutuses, kus tema õigused ja vabadused on piiratud ning käituda vastavalt vangistust reguleerivatele õigusaktidele. Et antud juhul ei ole kaebaja vabastatud töötamisest ja talle ei ole ka antud luba väljaspool vanglat töötamiseks, ei ole kaebaja töölemääramise käskkirja näol tegemist ilmselgelt tühise haldusaktiga, mille täitmisest võib keelduda. Samuti on kohus seisukohal, et osaliste tööülesannetega töötamine majandustöödel ei saa olla kinnipeetava jaoks sedavõrd koormav, et tooks endaga kaasa selliseid pöördumatuid tagajärgi, mille hilisem rahaline hüvitamine kohtuotsuse rahuldamise korral ei ole võimalik.
  1. HKMS § 249 lg 3 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebaja ei ole ka esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmine tooks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kohus märgib, et kaebajal on hilisemalt kaebuse rahuldamise korral võimalik esitada vastustaja vastu kahjunõudeid. Samuti ei muuda esialgse õiguskaitse rakendamata jätmine kohtuotsuse täitmist ehk vaidlustatava käskkirja tühistamist võimatuks. Kohus selgitab veelkord, et käesoleval juhul puuduvad ka sellised alused, mis võiksid vaidlusalusele töölemääramise käskkirjale eelhinnangu andmisel viia järeldusele, et nimetatud haldusakt on ilmselgelt õigusvastane. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse korras töölemääramise käskkirja täitmisele pööramise peatamise taotluse rahuldamisel tekiks olukord, kus pelgalt töölemääramise käskkirja peale kaebuse esitamine vabastaks kaebaja pikemaks ajaks töötamisest ja see raskendaks distsipliini tagamist vanglas.
  2. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus O.J`i esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjas nr 3-122417 rahuldamata. Kohus selgitab, et HKMS § 252 lg 7 kohaselt esialgse õiguskaitse määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse kõrgemalseisvale kohtule. Mare Krull kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.