RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3. Ringkonnakohus leiab, et AS Japs määruskaebus Tartu Maakohtu 07.11.2011 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata. 4.
lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.
lg 2 kohaselt, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud, sest määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamiseks seaduses sätestatud tähtaja möödumist.
lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AS Japs esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 07.11.2011 määruse peale 16.08.2012, seega rohkem kui viis kuud pärast vaidlustatava kohtumääruse tegemist. Maakohtu seisukoht, et kuna kohtumäärus on AS Japs õigele esindajale kätte toimetatud alles 01.08.2012, on määruskaebus esitatud õigeaegselt ja kohaldamisele ei kuulu
Riigikohtu tsiviilkolleegium asus 18.04.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-12 seisukohale, et „
lg 2 kolmandas lauses sätestatud viiekuulise tähtaja eesmärk on välistada ebakindlus kohtumääruse jõusoleku suhtes juhtudel, mil määrust ei ole mingil põhjusel kätte toimetatud, ning tagada seeläbi õiguskindlus. Sama eesmärki täidab
Vastasel korral tekiks ebamõistlik tagajärg, et kohtuotsus puuduva kättetoimetamise tõttu ei jõustukski, sest edasikaebetähtaeg ei hakkagi kulgema (vt
Siiski on viiekuulise tähtaja reeglit võimalik kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on kohtumenetlusest teadlikud, s.o eelkõige hageja suhtes. Kostja on kohtumenetlusest teadlik nt juhul, kui talle on kätte toimetatud (hagi)avaldus või ta on kohtumenetluses teinud menetlustoiminguid. Seejuures ei ole
lg 2 kolmas lause kohaldatav, kui kostjale teatati kohtumenetlusest hagiavalduse avaliku kättetoimetamisega
järgi.“ 2 Käesolevas tsiviilasjas oli kostja AS Japs menetluskulude kindlaksmääramise menetlusest teadlik, kuivõrd ta ise esitas maakohtule 12.10.2011 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja esitas 24.10.2011 maakohtule vastuse AS Japs menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusele, mille hageja lepinguline esindaja advokaat Siret Saks on asja materjalide kohaselt edastanud 24.10.2011 ka AS Japs lepingulisele esindajale advokaat Heldur Ottile (II kd tl 157). Seega tuleb asjas kohaldada
5.
lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata, seega jäävad menetluskulud
Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 3 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.