Obsah (11)

§ 179§ 444§ 440§ 231§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 190

2-12-35225 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna 09.novembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemis

§ 179lg 5).

6. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 75 euro tasumisega viivitamise korral tuleb Mirek Tuvikeselt tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 179lg 9), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu (75 euro) nõuet.

1. Jõustunud kohtuotsus saata riigituludesse väljamõistetud menetluskulu osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD
2. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostjad kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikes vastustes kohtule hageja nõude õigeks ja vastuväiteid hagile ei oma (tl 28). Vastavalt

§ 444

lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.

§ 440

lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

§ 231

lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. 2. Kohus leiab, et hagi kuulub

§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Maakohtu 16.11.2011 otsusega kriminaalasjas nr 111-12546 kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver Kevin Kattai suri. Kuriteo ohvri matusekulud kandnud Tõeleid Kattai esitas Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniametile 28.07.2011 ohvriabi seaduse ( OAS) alusel ohvri surmast tuleneva riikliku hüvitisetaotluse. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 28.07.2011 otsusega hüvitati kuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused summas 448 eurot. Neil asjaoludel taotleb Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagis Mirek Tuvikese vastu OAS § 31 lg 1 alusel välja mõista makstud hüvitis summas 448 eurot. Tulenevalt ohvriabi seaduse (OAS) § 31 lg 1 läheb pärast käesoleva seaduse alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi

§ 440

lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 448 eurot. Tulenevalt

§ 468lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele. 2

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162

lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

§ 174

1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741

sätestatud korras.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv, kusjuures vastavalt

§-le 145 on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Tulenevalt RLS § 57 lg 1 tasutakse avalduse esitamisel elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu hagihinnalt 448 eurolt riigilõivu 75 eurot. Vastavalt

§ 190

lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

§ 179

lg 1, 2 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna menetluskulud jäeti tulenevalt

§-le 162 lg 1 kostja kanda, tuleb kostjalt arvestades

§ 179

lg 1, 2; 190 lg 3; § 174 1 lg 1 sätestatud välja mõista menetluskuluna riigilõiv 75 eurot riigituludesse. Tulenevalt

§ 179

lg 9 menetluskulu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( so 75 eurot) suurust. Kohus selgitab kostjale, et tulenevalt

§ 179

lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohtunik: 3