← Eesti

2-12-38266/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse teatavakstegemise 14.12.2012 Rapla Kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number 2-12-38266 Hagi ese Hagi hind Menetlusosalised Rahalise kohustuse täitmise nõue 35 889.04 eurot Hageja: Swedbank AS 10060701, asukoht: Tallinn, Liivalaia 8 Esindaja: Marge Sillamaa e-post: marge.sillamaa@swedbank.ee Kostjad: Merle Veinberg xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Meelis Aasula xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx Istungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista Merle Veinberg’ilt (xxxxxxxxxxx) ja Meelis Aasula’lt(xxxxxxxxxxx) solidaarselt Swedbank AS

(10060701)kasuks 33 480 (kolmkümmend kolm tuhat nelisada kaheksakümmend) eurot ja 04 senti. 2 Merle Veinberg ja Meelis Aasula on kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg.1 sätestatud määras (EKP intress+7% aastas) põhinõudelt, so 30 000 eurot alates hagi esitamisest 24.09.2012 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus TsMS § 468 lg.1 p.1 alusel viivitamata täidetavaks. Tagastada Swedbank AS-le (10060701, a/a nr.227000000016) tema poolt 21.09.2012 Rahandusministeeriumi kontole nr.221023778606 (viitenumber 2900072123) tasutud riigilõivust 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot, selgitusega „leping nr.06-190629-EV“. Riigilõivu tagastamise osas saata kohtuotsus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-12-38266 kannavad Merle Veinberg ja Meelis Aasula solidaarselt, kellelt tuleb välja mõista Swedbank AS kasuks 425 (nelisada kakskümmend viis) eurot. Merle Veinberg ja Meelis Aasula on kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 sätestatud määras menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni. Edasikaebamise kord Kuna kohtumenetluse pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud, ei ole käesolev kohtuotsus kaevatav. Asjaolud ja hageja nõue Hagi kohaselt sõlmisid pooled 19.10.2006 laenulepingu nr.06-190629-EV, mille alusel said kostjad hagejalt laenu 15 668 eurot. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks seati hageja kasuks hüpoteek korteriomandile asukohaga xxxxxx, xxxxxxx xxxx ja kinnistule asukohaga xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxx. 11.12.2007 sõlmisid pooled laenulepingu nr.06-190629-EV lisa, millega muudeti. Laenu tagastamise lõpptähtajaks oli määratud 15.11.
  1. esialgset lepingut Kuna kostjad oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, ütles hageja lepingu 2.05.2011 ühepoolselt üles ning esitas kohtutäiturile avalduse tagatisvara realiseerimiseks. Tagatisvara müüdi kohtutäituri poolt 22.03.2012 ja 12.04.
  2. Vara müügist võlgnevuse katteks hagejale midagi ei laekunud. Hageja taotleb kostjaltelt solidaarselt 33 480.04 eurot väljamõistmist, millest laenu põhiosa moodustab 30 000 euurot ning intress ja viivised 3480.04 eurot, toetudes oma nõudes VÕS §-dele 8 lg.2, 76 lg.1, 100, 101 lg.1 p.1,4 ja 6 ja 113 lg.
  3. Samuti taotleb hageja kostjatelt viivise välja mõistmist põhinõudelt ja menetluskuludelt kuni nimetatud kohustuste kohase täitmiseni, toetudes TsMS §
  4. Kuna kostjad on hagi õigeks võtnud ja apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud, loobus 3 sellest ka hageja. Kostjate seisukoht Kostjad on kohtule kirjalikult teatanud, et võtavad hagi õigeks ja loobuvad apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu seisukoht Hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjad on selle õigeks võtnud ning hageja nõue kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Poolte vahel olid lepingulised suhted. VÕS § 8 lg.2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg.1 p.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult selle täitmist ja sama seaduse p.6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega selliselt, et nõutakse viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostjad on hagi õigeks võtnud, võib kohus TsMS § 174-1 lg.3 kohaselt määrata otsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude mittetasumise korral viivise tasumise kohustuse. Pooled on apellatsioonkabuse esitamise õigusest loobunud ja hageja on taotlenud riigilõivu osalist tagastamist. Hageja on antud kohtuasjaga seoses tasunud lõivu 850 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg.2 p.3 kuulub hagejale tagastamisele pool tema poolt tasutud riigilõivust, so 425 eurot. Vastavalt TsMS § 162 lg.1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannavad kõnesolevas asjas menetluskulud, so poole hageja poolt tasutud riigilõivust, kostjad. TsMS § 468 lg.1 p.1 kohaselt tuleb hagi õigeksvõtul põhinev otsus tunnistada viivitamata täidetavaks, so kohtuotsus on vastavalt TsMS § 467 lg.1 täidetav enne selle jõustumist. Kohtunik: Anne Randjärv

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.