3-11-2879/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-11-2879 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi K.K.i kaebus ajalehtede lugemise mittevõimaldamise ja eestikeelse asjaasjamisega Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks Resolutsioon
2. Tagastada K.K.i kaebus.
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. K.K. on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1-2), milles ta kurdab, et Viru Vangla ei võimaldanud tal 20.08.2011 kuni 10.09.2011 ajalehti lugeda, ei vabandanud tema ees ja vastab pöördumistele eesti keeles. Kaebaja leiab, et sellega rikutakse tema vangistusseaduse § 4’ lg 1 ja põhiseaduse § 51 tulenevaid õigusi ning palub õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2012 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 3’ p 5 kohaselt pidi halduskohus kaebuse tagastama, kui selle esitajal ei saa ilmselgelt olla kohtusse pöördumise õigust. Sisuliselt sama on kehtestatud ka praegu kehtiva redaktsiooni § 121 lg 2 p
6. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt saab nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning selgitanud, et selle all tuleb mõista olukorda, kui esitatud kaebuse abil ei saa kaebaja poolt soovitud eesmärki saavutada.
7. Kaebuse väidetest nähtuv nõudmine on käsitletav mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõudena, mis on riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 tulenevalt võimalik üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, kodu või eraelu puutumatuse, vabaduse võtmise, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. K.K. toetub üksnes oma õiguste rikkumisele ega ole seostanud väidetavat kahju otseselt ühegi eelnimetatud rahas hüvitatava mittevaralise kahju juhuga. Tuginemine vangistusseaduse § 4’ lg 1 lubab küll eeldada seda, et ta võib lähtuda soovist saada rahalist hüvitist enda inimväärikuse alandamise eest, kuid seejuures on jäänud arvestamata asjaolu, et mitte igasugune ebamugavustunne, mida kinnipeetaval vanglas viibides kogeda tuleb, pole käsitletav väärikuse alandamisena. Mittevaralise kahju tekkimise saavad vastavad kannatused kaasa tuua vaid siis, kui väärkohtlemine on piisavalt tõsine, ületab nii kestvuselt kui intensiivsuselt teatud minimaalset raskusastet ning selle tagajärg on reaalne. Vangistusseaduse § 30 lg 1 kohaselt peab vangla küll tagama kinnipeetavatele üleriigiliste päevalehtede lugemise võimaluse, kuid üheski õigusaktis ei ole ära määratud, kuidas täpselt tuleb seda teha. Kuna Viru Vanglas viibib ligikaudu tuhat kinnipeetavat, on igati mõistlik, et ajalehti väljastatakse ainult neile, kes on seda ise soovinud. Viru Vangla poolt K.K.ile antud vastuse (tl 17) väidetel pole kaebaja hommikustel loendustel vastavat soovi avaldanud ja seega ei saanud talle kuidagi tekkida mistahes suuruses rahasumma abil hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
8. Oma nõudmises tugineb K.K. veel ka põhiseaduse § 51, kus on kehtestatud, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt, kohalikelt omavalitsustelt ja ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on tal aga jäänud tähelepanuta keeleseaduse § 10 sätestatu, kus on samu põhimõtted täpsustavalt kehtestatud, et paikkonna all tuleb mõista omavalitsusüksust ja püsielaniku all Eesti kodanikku, alalist elamisõigust omavat Euroopa Liidu kodanikku või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elavat välismaalast, kelle Eesti rahvastikuregistrisse kantud püsiv elukoht, asub vastavas vallas või linnas ning määratleda vähemusrahvusest püsielanike osakaal lähtuvalt vastava aasta
9. jaanuari seisuga rahvastikuregistrisse kantud andmetest. Venekeelse asjaajamise nõudmine võimaldab eeldada, et K.K.i on vene rahvusest. Viru Vangla asukohaks on Jõhvi vald, mille kodulehel avalikult kättesaadavate andmete kohaselt moodustasid 6340 vene rahvusest elanikku 01.01.2011 seisuga 49% selle omavalitsusüksuse 12934 elaniku suurusest rahvuslikust koosseisust. Seega ei ületa vene rahvusest elanike osakaal Jõhvi valla elanikest poolt ning ühelgi sellest rahvusest isikul pole seadusest tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et selles paikkonnas tegutsevad riigiasutused menetleksid tema venekeelseid pöördumisi ja vastaksid neile vene keeles.
10. Halduskohtumenetluse seadustiku varasema redaktsiooni § 7 lg 1 võimaldas kohtusse pöörduda üksnes avaliku võimu kandja õigusvastase haldusakti või tegevuse peale. Põhimõtteliselt sama on kehtestatud ka praegu kehtiva redaktsiooni § 45 lg
11. Antud juhul pole eriti tõenäoline, et tagantjärele saab kuidagi tuvastada Viru Vangla süüd ajalehtede lugemise mittevõimaldamises ning seetõttu ei ole K.K.i kaebusel mingit edulootust ka siis, kui käsitleda selle ühte osa preventiivsest huvil rajaneva iseseisva tuvastamisnõudena.
12. Eeltoodud järeldustel on K.K.i kaebus täies ulatuses ilmselgelt perspektiivitu, Tartu Halduskohtul ei ole võimalik seda menetleda ja ta peab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p 1 nimetatud alusel tagastama. Raili Randlane Kohtunik