Obsah (4)

§ 430§ 431§ 150§ 217

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 21. november 2012.a, Tartu Tsiviilasja number 2-11-5743 Tsiviilasi Vaidlu

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Poolte kompromissilepingu kohaselt tasub kostja hagejale võlgnevuse kogusummas 726,89 eurot, tasudes 24 kuu jooksul alates 15.06.2012. a igakuiselt vähemalt 30,29 eurot ning jooksvad arved. Kohus oli seisukohal, et pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitas poolte kompromissi ja lõpetas tsiviilasja menetluse. Kooskõlas

§ 431

lg-ga 1 selgitas kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt

§-le 432 ei või menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 115,04 eurot, millest ½ on 57,52 eurot. Kohus rahuldas hageja taotluse ja tagastas hagejale 57,52 eurot tasutud riigilõivust. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. KÜ Metsapargi 18 esitas määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kompromiss kinnitamata. Määruskaebuse kohaselt lähtus kohus heausklikult maakohtute registriosakondade keskandmebaasi väljatrükist, kui kontrollis hageja esindaja esindusõigust. Küll aga viis kohtu eksitusse G.D., sest tegelikult ei olnud tema hageja juhatuse liige, mille tõttu tal puudus hageja esindusõigus. Korteriühistuseaduse § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast. Seega registrikanne korteriühistu juhatuse liikmete kohta on informatiivne mitte õigustloov. 15.05.2009 üldkoosoleku otsusega oli korteriühistu juhatuse liikmete volituste tähtaega pikendatud veel kolme aasta võrra. Seega korteriühistu juhatuse liikmete N.K., S.V., S.S., K.P., S.O., V.S., J.R. volitused kehtisid selle otsuse kohaselt kuni 15.05.2012.a. Kahjuks oli juhatus jätnud 15.05.2009 üldkoosoleku protokolli ühinguregistrisse esitamata, kuid tegi seda alles
2. aasta suvel. 12.10.
3. a toimunud üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse ja korteriühistu põhikirja nõudeid, mis omakorda toob kaasa 12.10.
4. a üldkoosoleku otsuste tühisuse. G.D. peab ennast juhatuse liikmeks just seetõttu, et teda valiti juhatuse liikmeks 12.10.
5. a üldkoosolekul. Kuna 12.10.
6. a üldkoosoleku otsused on tühised, siis on tühine ka G.D. juhatuse liikmeks valimise otsus. Mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Mittetulundusühingute seaduse § 241 lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Lisaks sellele on hageja 06.12.
7. a üldkoosoleku otsusega G.D. korteriühistu juhatuse koosseisust välja arvatud. Seega G.D. kompromissi allkirjastamisel ei olnud tegelikult hageja juhatuse liige ja temal puudus hageja esindamise õigus ning tema tegevus kompromissi allkirjastamisel ei ole hageja hiljem heaks kiitnud. Siit tulenevalt on kohtule G.D. poolt esitatud kompromiss tühine ega loo mingeid õiguslikke tagajärgi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
8. Niina Skippar vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Vastuväidete kohaselt ei ole N.K. esindusõigust, sest N.K. ei ole kantud hageja juhatuse liikmena registrisse. Maakohus võttis ebaõigesti määruskaebuse menetlusse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10. Määruskaebuses esitatud väited on seotud asjaoluga, et kompromissi sõlmimisel ei esindanud määruskaebuse esitajat (KÜ Metsapargi 18, s.o hagejat) selleks esindusõigust omav isik. Ringkonnakohus leiab, et niisugusele asjaolule tuginemine ei saa olla kompromissi kinnitamise kohta tehtud maakohtu määruse tühistamise aluseks. 3
11. Määruskaebusest ei nähtu, missugust menetlusõiguse normi on maakohus kompromissi kinnitamisega kaebaja arvates rikkunud. Ringkonnakohtu arvates maakohtu tegevusest kompromissi kinnitamisel menetluslikke rikkumisi ei nähtu. 8.

§ 217lg 4 kohaselt kohaldatakse esindusele kohtus Ts

ÜS-s esinduse kohta sätestatut, kui

-st endast ei tulene teisiti. Esindusõiguseta isiku poolt mitmepoolse tehingu tegemise tagajärjed sätestab TsÜS §

1. Käesoleval juhul on maakohtule esitatud kirjalikus vormis kompromisskokkulepe (t lk 57), mille on hageja seadusliku esindajana allkirjastanud G.D. ning kostja Niina Skippar isiklikult. Kohus kontrollis hageja juhatuse liikme volitusi äriregistri teabesüsteemi vahendusel. Toimikus oleva äriregistri väljatrüki kohaselt (16.05.2012.a seisuga) oli G.D. hageja (KÜ Metsapargi 18) juhatuse liige. Samuti oli G.D. hageja juhatuse liikmeks veel 29.06.2012.a seisuga (t lk 80-81), s.o määruskaebuse esitamise seisuga.
2. Kuigi äriregistrisse juhatuse liikme kohta tehtud kanne ei ole õigustloov (konstitutiivne), kaasnes sellega siiski heausksetele kolmandatele isikutele võimalus äriregistri andmetele tuginedes sõlmida tema kui esindaja kaudu kostjaga kehtivaid lepinguid (nn äriregistri positiivne publitsiteet). Äriseadustiku § 34 lg 2 esimene lause sätestab, et äriregistri kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. See tähendab, et kolmandad isikud, kes näevad äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid asjaomase juriidilise isikuga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul juriidiline isik (korteriühistu). Kolmandaks isikuks ÄS § 34 tähenduses saab lugeda ka korteriühistu liiget (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10 p-d 26 ja 27). TsÜS § 139 kohaselt tuleb N. Skipper’i heausksust eeldada. Kuni ei ole tuvastatud, et N. Skipper tegelikult äriregistri kande ebaõigsusest teadis või teadma pidi, tuleb juhinduda sellest, et kompromiss sõlmiti hageja nimel esindusõigust omava isikuga ning tehing on kehtiv (nn äriregistri positiivne publitsiteet).
3. Maakohtul ei olnud alust kompromissi kinnitamisel kahelda äriregistri andmete õigsuses, samuti ei tulnud maakohtul lisaks äriregistrisse juhatuse liikmete kohta tehtud kannete kontrollimisele teostada muid päringuid hageja juhatuse koosseisu või selle liikmete esindusõiguse ulatuse kohta. Seega lähtus maakohus kompromissi kinnitades põhjendatult äriregistrisse kantud andmetest. Kui äriregistrisse kantud juhatuse liikmete andmed ei kattu korteriühistus tegelikult kehtiva õigusliku olukorraga, on tegemist ühistu sisesuhtega, mis ei mõjuta kolmandate heausksete isikute õiguslikku seisundit.
4. Ringkonnakohus ei võta seisukohta määruskaebuses esitatud väidete kohta, mis käsitlevad KÜ Metsapargi 18 sisesuhteid – vaidlusi üldkoosolekute kokkukutsumise korra järgimise ja korteriühistu juhatuse liikmete valimise õiguspärasuse kohta. Nende väidetega seotud asjaolusid ei ole kohtul alust tuvastada kompromissi kinnitamise seaduslikkuse kontrollimise raames. Üllar Roostoja Viivi Tomson 4 Kai Kullerkupp