TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-11-1336 Määruse kuupäev 25.07.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi N.L. kaebus Tartu Vangla vastu materiaalse ja

§ 11lg 31 p 1 ja Vang

S § 11 lg 81).

1. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale (koos tõlkega vene keelde) ja Tartu Vanglale.
2. Kaebus tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2).

Asjaolud ja kohtu seisukoht 31.05.2011 laekus Tartu Halduskohtule Tartu Vangla kinnipeetava N.L. venekeelne kaebus avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus sai kaebuse tõlke 14.06.

1. Kaebaja märgib kaebuses, et Tartu Vanglas vanglaametnikud ei võimaldanud kaebajale ümbrikut 8., 9.,
2. ja
3. veebruaril 2011 kirja saatmiseks kohtusse, mistõttu on jäänud dokumendid kohtu poolt läbi vaatamata. Vastavalt Vangistusseaduse § 29 on kehtestatud kontroll kinnipeetavate kirjavahetuse üle ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 ei ole lubatud viivitamist kinnipeetavate kirjadega, mis on adresseeritud riiklikele asutustele. Kaebaja väitel valvur Kingisep ei väljasta temale ümbrikuid kirja jaoks kohtusse 1 seetõttu, et ei saa kaebajast aru. Kaebaja leiab, et eeltoodust tulenevalt on tekitatud temale nii materiaalset kui moraalset kahju summas 10 eurot, mille hüvitamist kaeba väidetavalt kohtueelselt nõudis 03.03.
4. Kuna vangla ei ole nõutud summat kaebaja arvele kandnud, pöördub kaebaja kahju hüvitamise nõudega kohtusse. Kuna kaebusest ei selgunud, kas kaebuse esitaja on enne kaebusega kohtusse pöördumist läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, esitas kohus sellekohase päringu Tartu Vanglale, paludes teatada, kas kinnipeetav N.L. on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seonduvalt esitanud vanglale kahjunõude. Vastusest kohtu päringule (04.07.2011 elektronkiri) nähtub, et 04.03.2011 on Tartu Vanglas registreeritud N. L.i kahju hüvitamise taotlus summas 10 eurot, milles nõudis kahju hüvitamist seonduvalt ümbriku mittesaamisega.. Taotluses N. L. märgib, et 8,. 9.,
5. ja
6. veebruaril 2011 keeldus valves olnud valvur N. L. ümbriku andmisest kirja saatmiseks Tartu Halduskohtusse, väidetavalt mistõttu jäid N. L. dokumendid kohtu poolt läbi vaatamata. Taotluses antud selgituse kohaselt nõudis N. L. ümbrikku kolmel korral ka inspektor-kontaktisikult A. Bronzovilt, kuid pole ümbrikku saanud, mistõttu on valvur tekitanud temale ebameeldivusi ja kannatusi, kusjuures üksnes üks valvur tekitab temale kahju ja ebameeldivusi kes räägib N. L. vaid eesti keeles. Kui N. L. tema korraldustest aru ei saa, kirjutab see valvur N. L. peale ettekande. Tartu Vangla 05.05.2011 otsustusega nr 3-30/67-1 anti N. L. tähtaeg taotluse puuduste kõrvaldamiseks kuni 23.05.
7. Nimetatud 05.05.2011 otsustuses juhtis vangla N. L. tähelepanu asjaolule, et kahju hüvitamise taotluse koostamisel tuleb silmas pidada, et mitte iga õigusvastane haldusakt või toiming ei ole iseenesest veel aluseks kahjunõude esitamisele. Samas vangla selgitas, et Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 2 kohaselt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine kinnipeetava kulul. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt toimub kirjavahetus ja telefoni kasutamine vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 47 sätestab, et kinnipeetava kirjad saadetakse kinnipeetava kulul, välja arvatud õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad, mis saadetakse vangla kulul. Vangla on juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et Tartu Halduskohus on oma 21.12.2007 otsuses haldusasjas nr 3-07-2265 asunud seisukohale, et seadusandja eristab sõnad „kirjavahetus“ ja „saadetakse“. VSkE § 47 ei kasuta sõna „kirjavahetus“, vaid „saadetakse“. Sõna „saadetakse“ all mõistetakse saatmise, s.o postikulude, käsiposti ja analoogseid toiminguid. Kirjavahetuse mõiste aga hõlmab nii saatmiskulusid kui ka kirjavahendite kulusid (paber, ümbrik, kirjutusvahendid jne). Kuna õigusaktides on kirjavahetusega seotud erand sätestatud üksnes teatud ametiasutustele kirja saatmise (kohaletoimetamise) osas, siis muus osas on seadusandja jätnud kirjavahetuse kulud kinnipeetava kanda. Kohus on leidnud, et vangla on kohustatud kinnipeetava kirjad, mis on adresseeritud kohtule, saatma küll vangla kulul, kuid kinnipeetava paberiga ja ümbrikutega varustamine ei kuulu seejuures vangla kohustuste hulka. Samas (05.05.2011 otsustuses) on vangla selgitanud, et juhul, kui mingi N. L. kaebus jäeti kohtu poolt läbi vaatamata põhjusel, et vangla süülise tegevuse tagajärjel ei esitanud 2 N. L. mingit dokumenti tähtaegselt, on alati võimalik esitada kohtule taotlus tähtaja ennistamiseks ning märkida dokumentide tähtaegselt esitamata jätmise põhjused. Juhul, kui kohus tuvastab, et vajalikke dokumente ei esitatud vangla süülise tegevuse tagajärjel, ennistatakse tähtaeg ja kaebus võetakse menetlusse. Ühtlasi juhib vangla N. L. tähelepanu ka sellele, et keeleseaduse § 8 lg 4 kohaselt võib kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida mõlemad pooled oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti. Vangla rõhutab, et asjaolu, et keegi valvuritest vene keele oskuse puudumise tõttu ei saa N. L. vene keeles suhelda ei anna alust pidada nimetatud asjaolu õigusvastaseks. Lisaks osutab vangla, et sõna „ümbrik“ inglisekeelne tähendus on „envelope“ (mitte „letter“, nagu kahjunõudes märgitu kohaselt on N. L. valvurile öelnud), mistõttu on arusaadav, miks ei ole valvur N. L. inglise keeles esitatud palvest aru saanud. Vangla toob välja ka selle, et N. L. taotlusest ei selgu, kes on see valvur, kes alati tekitab temale ebameeldivusi ja kannatusi. Vastusele lisatud Tartu Vangla 25.05.2011 otsustusest nr 3-30/67-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et N. L. ei täitnud Tartu Vangla 05.05.2011 otsustusega „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ nr 3-30/67-1 esitatud nõuet kaebuse puuduste kõrvaldamiseks täpsustada, milline on kahjuhüvitise nõude aluseks olev valvuri õigusvastane tegevus ning milles seisneb tema süü, arvestades N. L. vangla poolt otsustuses 3-30/67-1 selgitatut; vastustaja taotles selgust saada, et milline on kaebajale tekkinud kahju ning milliste tõenditega tõendab N. L. kahjuliku tagajärje saabumist Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 43 lg 1 p 3 otsustas Tartu Vangla jätta N. L. taotluse kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja lugeda kahjunõude menetlus lõppenuks. Samas on märgitud, et tulenevalt VangS § 11 lg 81 kohaselt, kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda halduskohtu poole kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas.

§ 3

lg 2 kohaselt halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Vangistusseaduse § 11 lg 81 sätestatu kohaselt kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigust 3 pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Tartu Vangla vastusele kohtu järelepärimisele (e-kiri 04.07.2011) lisatud Tartu Vangla 05.05.2011 otsustusest nr 3-30/67-1 „Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks“ ja 25.05.2011 otsustusest nr 3-30/67-2 „Kahjunõude läbi vaatamata jätmine“ selgub, et N. L. on küll kohtueelselt 04.03.2011 esitanud kahju hüvitamise taotluse, milles nõuab materiaalse ja moraalse kahju summas 10 eurot hüvitamist seonduvalt vanglaametniku poolt ümbrikute mitteandmisega kaebajale ja seonduvalt sellega ebameeldivuste tekitamisega kaebajale, kuid taotluse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu on otsustatud jätta taotlus kahju hüvitamiseks läbi vaatamata ja HMS § 43 lg 1 p 3 alusel lugeda kahjunõude menetlus lõppenuks. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumisaladuse, au või hea nime teotamise korral. Kohus on seisukohal, et N. L. kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu, milline on kahju hüvitise nõude aluseks olev vanglaametniku (valvuri(te)) õigusvastane tegevus ning milles seisneb tema süüline käitumine ning millest tulenevalt tekib materiaalne ja moraalne kahju 10 euro ulatuses. Samuti ei ole kaebaja märkinud vastustaja nõudmisel isikut, kes on see valvur, kes pikema aja jooksul ja pidevalt tekitab kaebajale ebameeldivusi ja kannatusi. Kuna kaebaja ei ole vastustaja poolt nõutud asjaolusid välja toonud ega põhjendanud, on vangla õigesti asunud seisukohale, et kahjunõue tuleb jätta läbi vaatamata ning seega on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja puudub õigus kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumiseks. Kohus on seisukohal, et kuna vastavalt VangS § 11 lg 8 ja lg 81 sätestatule on N.L. läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, kuulub antud kaebus tagastamisele. VangS § 11 lg 81 sisuks on see, et enne nõuetele vastava vaide esitamist sama vaide esemega kohtu poole pöörduda ei saa. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 11lõige 31 p 1 tagastab kohus käesoleva kaebuse selle esitajale.

Ühtlasi kohus märgib, et Halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 7 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seaduses sätestatud korras ja tähtajal uuesti halduskohtusse pöörduda, kui selleks on tekkinud õiguslik alus. Mare Priks Kohtunik 4