← Eesti

3-10-3054/71

Obsah (4)§ 51§ 10§ 48§ 52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2012. a, Tallinn Haldusasja numbe

) § 8 lg 1 ja distsiplinaarmäärustiku p 21 kohaselt on kaitseväelase poolt seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktide või teenistuskohustustega ettenähtud nõuete süüline täitmatajätmine või nende mittekohane täitmine distsiplinaarsüütegu. Distsiplinaarkaristuse määramisel arvestati P. Si vastutust raskendava asjaoluna

§ 51

p 2 alusel distsiplinaarsüütegude korduvat toimepanemist, kuna ta esitas arveid 5 korral. Kergendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

  1. Kaitseväe juhataja 20.10.2010 käskkiri nr 238P tehti P. Sile allkirja vastu teatavaks 26.10.
  3. P S esitas 24.11.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseväe Juhataja 20.10.2010 käskkirja nr 238P tühistamiseks. Kaebuse põhjendused: 1) käskkirjas pole määratletud distsiplinaarsüütegu, mille kaebaja toime pani. Kui käskkirja põhjendavas osas on leitud, et süüteoks oli kaebaja poolt kaitseväe esindajana arvete kooskõlastamine, siis karistust raskendava asjaoluna on märgitud hoopis kaebaja poolt arvete esitamine. Distsiplinaarmenetluses ei ole üheselt tuvastatud süüks arvatavat tegu, mis välistab karistuse määramise; 2) süütegu puudub nii ühel kui teisel juhul. P. S on tõepoolest MTÜ Est-Tattoo üks juhatuse liikmetest. MTÜ Est-Tattoo asutamine 20.04.2006 teenis eesmärki sõjaväeorkestrite ja sõjaväemuusika propageerimiseks, mille üks põhieesmärke oligi kultuuriürituste, sh sõjaväeorkestrite festivalide korraldamine. See, et P. S oli MTÜ Est-Tattoo juhatuse liige, oli 2

(9)3-10-3054 teada kaebaja otsestele ülematele. MTÜ Est-Tattoo korraldatavate ürituste planeerimisel osales nõupidamistel MTÜ Est-Tattoo esindajana just P. S. Juhatuse liikme poolt arve koostamine või allkirjastamine on MTÜ-le lubatud majandustegevuses tavapärane ega ole kitsendatud viisil, mida distsiplinaarmenetluses on süüteoks arvatud. Arve esitamine ei ole tehingu tegemine TsÜS § 69 lg 1 tähenduses. Arve esitamine on raamatupidamisdokumendi koostamine. Seega tulnuks tuvastada õiglase distsiplinaarmenetluse käigus distsiplinaarsüüteoks peetav tehing ise, mitte aga selle täitmine. Kaebaja ei täitnud ametikohast saadud volitustega lepingut ega kandnud raha üle teisele lepingupoolele. Seda tegi Kaitseväe Raamatupidamiskeskus, olles Sud eelnevalt vastava korralduse Põhja Kaitseväeringkonna ülemalt, millele eelnes veel Põhja Kaitseringkonna finantsisti kooskõlastus; 3) vaidluse all ei ole Festivali Est-Tattoo toimumine
  1. aastal, samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et festivali korraldamise/toimumise suhtes toimusid läbirääkimised juba alates
  2. a sügisest eesmärgiga otsustada festivali korralduslikud küsimused, milleks oli ka ürituse finantseerimise küsimus. Korralduslike küsimuste lahendamisel osalesid Põhja Kaitseringkond, Kaitseväe Peastaap ja Kaitseliit (mida kinnitab Harju Maakohtu 19.04.2011 otsus väärteoasjas nr 4-11-173). Festivali korraldajatele oli algusest peale selge, et ürituse kulud tuleb neil endal kanda. Kaebaja hinnangul ei olnud tema kui Kaitseväe Orkestri ülema kinnitus sissetulevatel arvetel mitte arvete tasumise aluseks, vaid kinnituseks, et arvetel näidatud sihitusega rahalised vahendid on üleüldse olemas; 4) festivali korraldamine Tallinnas oli rahvusvaheline üritus, mida ei korraldanud ei kaebaja ega ka tema juhitav Kaitseväe Orkester. Festivali korraldamine oli otsustatud kaitseväe kõrgeimal võimalikul tasandil koos Kaitseministeeriumiga. Eesti Kaitseväe orkester osales seal kui üks esineja. Tähtsust ei oma, et orkestri osaeelarve erinevates artiklites ei olnud festivali korraldamisega seonduvad kulud väljamakse saajate kaupa individualiseeritud; 5) kaebaja ei ole toime pannud KVTS § 186 lg 2 p-s 3 kirjeldatud tegu, ta ei ole teinud huvide konfliktiga tehingut. Seda kinnitab Harju Maakohtu 19.04.2011 otsus väärteoasjas nr 4-11-
  3. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et kaebaja ei ole seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus-, või toimingupiirangut rikkunud. Maakohus on analüüsinud otsuses viidatud tunnistajate ütlusi, mis käsitlesid kokkuleppe olemasolu festivali Est-Tattoo 2010 korraldamiseks ja läbiviimiseks. Kaebaja ei ole keeldu rikkunud ega ole ka põhjustanud materiaalselt kahjulikku tagajärge; 6) vastustaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et kaebaja ainuisikuliselt tellis kogu rahvusvahelise orkestrifestivali korraldamise MTÜ-lt. Arusaamatuks jääb, kuidas kogu festival eelarvega 521 200 krooni oli võimalik ellu kutsuda ühe isiku poolt sõlmitud tehinguga summas 144 000 krooni.
  4. Kaitseväe Peastaap palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited kaebusele: 1) käskkirjas raskendava asjaoluna arvete korduva esitamise, mitte kooskõlastamise märkimine on ebatäpsus haldusmenetluse seaduse mõttes. Käskkirjast nähtub üheselt, et etteheidetavaks teoks on kaebaja poolt arvete kooskõlastamine. Kaebaja jaoks on etteheidetav süütegu olnud kaebaja jaoks üheselt mõistetav ning viga ei mõjutanud haldusakti sisu; 2) MTÜ Est-Tattoo ja kaitseväe vahel ei eksisteerinud ühtegi kokkulepet. MTÜ Est-Tattoo ja Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu ning SA Tallinn 2011 vahelised kokkulepped ei oma antud asjas tähendust. MTÜ Est-Tattoo juhatuse liikmeks sai kaebaja alles 04.12.2009, s.o pärast festivali toimumise osas
  5. a sügisel peetud läbirääkimisi. Kaebaja ei pidanud vajalikuks Põhja Kaitseringkonnaülemat MTÜ juhatuse liikmeks saamisest teavitada, mistõttu jäid Põhja Kaitseringkonna ülemal teadmata tehingu tegemisega seotud tegelikud asjaolud; 3) Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna eelarve kinnitamine ja kaitseväe orkestrile rahaliste vahendite eraldamine ei ole tehing TsÜS mõttes, mida oleks silmas pidanud vastustaja. Kaitsevägi ei kavatsenudki sõlmida lepingut MTÜ-ga Est-Tattoo, kuna rahvusvahelise sõjaväeorkestrite festivali Est-Tattoo 2010 raames tehtavad kulutused planeeriti tasuda kaitseväe orkestri eelarves olevate rahaliste vahendite arvelt otsearvete alusel ilma MTÜ 3
(9)3-10-3054 Est-Tattoo vahenduseta. Seega ei sõlmitud kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahel lepingut festivali Est-Tattoo 2010 korraldamiseks ning selle eest vastava tasu maksmiseks. Seda kinnitas kaebaja ka pöördumises kaitseväe õigusvahemehe poole. Vastustajal ei ole võimalik tuvastada, milliseid kokkuleppeid festivali korralduse käigus sõlmis kaebaja kaitseväe esindajana ja millised kokkuleppeid ta sõlmis MTÜ Est-Tattoo esindajana, kuid antud vaidluse küsimuses kinnitab vastustaja, et ta ei ole festivali korraldamiseks vahendajana sõlminud lepingut MTÜ-ga Est-Tattoo, samuti ühegi teise ettevõtte ega ühinguga; 4) festivali Est-Tattoo 2010 Kaitseväe poolse korraldajana pidi P. S leidma festivali korraldamiseks vajaminevad teenuse osutajad, vajadusel korraldama poolte vahelise lepingute sõlmimise ning pärast teenuse osutamist korraldama arvete eest tasumise. Vastavalt oma ametikoha ülesannetele ning eelarveartikli eest vastutava isikuna vastutas P. S selle eest, et Kaitseväe kulud seoses festivali Est-Tattoo 2010 korraldamisega oleks seaduspärased ning vajalikud; 5) enamus arveid esitati enne festivali toimumist. Seega oli P. Saain arvete kooskõlastamisel väljendatud tahteavaldus suunatud kindla õigusliku tagajärje saavutamisele, millest tulenevalt toimus tehing arvete esitamise ja nende aktsepteerimisega; 6) P. Si enda väidete kohaselt oli MTÜ-l Est-Tattoo vaja seoses festivali korraldamisega esitada Kaitseväele arveid põhjusel, et teised korraldajad, Kaitseministeerium ja SA Tallinn 2011, ei suutnud kanda lepingujärgseid summasid MTÜ Est-Tattoo arvele piisava ajavaruga enne ürituse toimumist. MTÜ Est-Tattoo poolt Põhja Kaitseringkonnale esitatud arveid tõlgendas MTÜ Est-Tattoo „laenuna“. Samas rahaülekannete aluseks olev õiguslik alus Kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahelise lepingu näol puudus; 7) Kaitseväe juhataja 15.07.2009 käskkirjaga nr 295 kinnitatud Kaitseväe raamatupidamise sise-eeskirja punktis 2.5.7 sätestatakse, et kaitseväe eelarve volitatud kasutaja käskkirjaga määratakse igaks eelarve aastaks struktuurüksuste eelarve eest vastutajad, kelleks oli antud juhul orkestri ülem. Käskkirjaga määratud eelarve eest vastutajad vastutavad mh selle eest, et raamatupidamise algdokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingule ning et tehing oleks seaduspärane ja vajalik. Kuigi esitatud arvete koondi viimaseks kinnitajaks oli Põhja Kaitseringkonna ülem, oli kaebaja kui eelarve artikli eest vastutava isiku poolsel kooskõlastusel tehingu toimumise seisukohast määrav roll. Kaebaja, olles vanemohvitseri juhtival ametikohal teeniv kaadrikaitseväelane, pidi olema teadlik teda otseselt puudutavatest teenistusalastest piirangutest; 8) ilma P. Si kinnituseta ei oleks Põhja Kaitseringkonna ülem neid arveid edasi suunanud. Festivali korraldamise kulu oli tõepoolest planeeritud Kaitseväe orkestri majandamiskuludesse. Kaitseväe orkestri eelarve planeerija oli P. S. Festivali korraldamiseks ettenähtud summa oli kinnitatud kuluartiklite lõikes teiste isikute poolt, kuid oma teenistusülesannetest lähtuvalt pidi P. S otsustama, milliselt ettevõttelt, mis teenust ning millises mahus Kaitseväele tellitakse seoses festivali korraldamisega. Samuti pidi ta kontrollima, kas Kaitseväel on õigus eraldada vastavaid summasid selleks, et tasuda teenuse osutajale, kas selleks on sõlmitud vastav leping või mitte. P. S ei Sud küll mõjutada eelarvesse määratud rahaliste vahendite suurust, kuid oma teenistusülesannetest lähtuvalt sai ta mõjutada asjaolu, kellele ja mille eest tehakse Kaitseväe orkestri eelarvest väljamakseid; 9) kuigi festival toimus juunis 2010, siis septembris 2010 oli endiselt MTÜ Est-Tattoo arvel Kaitseväelt enam saadud korralduskulu 148 002,26 krooni ulatuses. Samuti nähtub P. Si 30.09.2010 antud seletuskirjast Sõjaväepolitseile, et MTÜ Est-Tattoo sõlmis töövõtulepingu Kristel Siga, kes on P. Si tütar. Kirjeldatud olukordade puhul võib olla tegu huvide konfliktiga ning taotlus saada lubamatut kasu; 10) mitte ühestki MTÜ Est-Tattoo esindaja P. Si poolt esitatud arvest ei ole võimalik välja lugeda teenuste tegelikku sisu. Distsiplinaarkaristust ei toonud kaasa aga arvete vormistamise küsimused; 4
(9)3-10-3054 11) Harju Maakohtu 19.04.
  1. a otsus nr 4-11-173 käsitleb väärteomenetlust ning ei ole distsiplinaarsüüteo toimepanemise tuvastamisel määrav.
  2. Tallinna Halduskohtu 20.04.2012 otsusega kohtuasjas nr 3-10-3054 jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) lisaks distsiplinaarsüüteo menetlusele oli kaebaja suhtes algatatud väärteomenetlus ning 28.12.2010 väärteotsus väärteoasjas nr 2301,10,000092 on Harju Maakohtu otsusega 19.04.2011 tühistatud.

§ 10

kohaselt kaitseväelase võtmine haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutusele ei välista sama süüteo eest distsiplinaarkaristuse määramist. Käesolevas asjas tuleb lähtuda kaebaja antud seletustest distsiplinaarasja menetlemisel ning kogutud tõenditest ning kohus ei saa lähtuda üksnes faktist, et väärteoasjas tehtud otsus on tühistatud; 2) vastustajale ei ole ette heidetav, et talle tuli üllatusena, et kaebaja on esinenud festivali Est-Tattoo korraldamisega seotult kahes rollis. Vastustaja poleks pidanud aru saama, et kaebaja esindab MTÜ-d. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta teavitas kaitseväge enda olemisest MTÜ juhatuse liige; 3) vastustaja ei ole süüteoks pidanud kaebaja poolt arvete koostamist; 4) KVS kohaselt ametiseisund andis kaebajale ametikohast tulenevalt ametiisiku õiguspädevuse vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, samas tuli tal järgida toimingupiiranguid, kuna korruptsioonivastasest seadusest tulenevatel eesmärkidel soovitakse vältida abstraktset korruptsiooniohu riski. Ametiisiku ametiseisundi raames tehtavad otsused ei tohi mõjutada tema enda või lähedaste majandushuve või edukust muus organisatsioonis ja seatud piirangud vähendavad sellist ohtu. Koostades MTÜ esindajana arved ja need Kaitseväes ametiisikuna kinnitades tekkis olukord, kus abstraktne korruptsioonioht oli olemas; 5) kuigi eelarves olemasolevaid summasid võidi kasutada sihipäraselt festivali korraldamiseks, puudus leping vajalike tööde tellimise, vastuvõtmise ja selle eest tasumise kohta MTÜ-ga. Seda, et kaebaja oli lepingu puudumisest teadlik, kinnitab tema pöördumine kaitseväe õigusvahemehe poole. Kaebaja on kinnitanud ka osakonnajuhatajale K. Pungasele, et Kaitseväe ja MTÜ vahel ei sõlmitud lepingut, kuna algselt ei olnud plaanis kaitseväe vahendeid MTÜ-le üle kanda, vaid seda raha oleks kasutatud otsearvete maksmiseks. Kaebajalt uuriti, millisel õiguslikul alusel MTÜ esitatud arved välja maksti. Kaebaja vastas, et kuna raha ei olnud MTÜ-le laekunud, siis „ürituse õnnestumise nimel“ kasutati Põhja Kaitseringkonna vahendeid; 6) kaebajal puudus raamatupidamislikult vajadus kinnitada rahade olemasolu, kuivõrd rahade ülekanne oli tehtud ja igal ajal kontrollitav ilma vastava kinnituseta. Tavapäraselt eeldab arve aktsepteerimine selle kontrollimist, kas nt arvel kajastatud andmed vastavad tegelikkusele ja kas arve aluseks olevatest andmetest nähtub teenuse saamine või kui on leping, kas see vastab lepingu tingimustele jms asjaolusid. Kaebaja sai suunata tegevust, mille tulemusel tema otsusest sõltus väljamaksete tegemine; 7) väljamaksete teostamisel tegutseb kaebaja tööülesannete täitmisel Kaitseväes ametnikuna, seega ei oleks kaebaja tohtinud MTÜ-s enda koostatud ja esitatud arvete tasumiseks otsust vastu võtta. Kaebaja tegevusel oli otsuse tähendus, kuna eelarveliste vahendite kooskõlastamisel ja väljamaksmisel on eelarve artikli haldaja korraldusel määrav tähendus. Vastustaja toetus Kaitseväe raamatupidamise sise-eeskirjale ja selle ple 2.5.7. Nõustuda ei saa kaebajaga, et keegi muu isik vastutab selle eest, et väljamaksed MTÜ-le tehti; 8) KVTS § 186 lg 2 p-s 3 sätestatud distsiplinaarsüüteo puhul ei ole eeldatud isikliku kasu saamist. Väärteoasja lahendamisel oli nimetatud küsimus aga oluline; 9) ei nähtu, et kaebajat oleks jäetud ära kuulamata, kaebaja sai esitada selgitusi ja lisaks avalduse, milles esitas oma positsioonid ning seletused ulatuses, milles ta seda soovis; 10) arvete esitamine 5 korral on asjaoluks, mis võimaldas tuvastada kaebaja tegevuse korduvuse. 5

(9)3-10-3054 MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. P S palub Tallinna Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.04.2012 otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Menetluskulud palub ta jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) siseauditi osakonna 12.10.2010 memo koostamisest sai apellant teada karistust määravas käskkirjas ning selle memo suhtes ei võimaldatud kaebajale seisukohta esitada; 2) süüteoks arvatav tegu, s.o arvete kooskõlastamine, ei olnud käsitletav tehinguna TsÜS § 69 lg 1 mõistes. Kohus on valesti tuvastanud, nagu poleks käskkirjas kaebajale arvatud süüteoks peetud arvete esitamist. Vastustaja seisukoht, et tema arvates on tegemist ilmse kirjaveaga, on paljasõnaline ja põhistamata. Ka siseauditi osakonna 21.09.2010 memost nähtub, et taunitavaks on peetud ka arvete esitamist, sest memos on tuvastatud, et esitatud arved ei ole läbipaistvad, MTÜ on sõlminud töövõtulepingu ka juhatuse liikme tütrega ning raha kasutamine on olnud kontrollimatu; 3) kohtuotsus on vastuoluline, sest kohus märkis esmalt, et MTÜ ja Kaitseväe vaheline raamleping puudus, seda ei ole võimalik esitada, hiljem aga leidis, et tehing leidis aset MTÜ nimel arvete esitamise ja Kaitseväe poolt nende aktsepteerimisega. Apellant on kogu menetluse kestel väitnud, et lepinguks, mille täitmisena arve esitati, oli kokkulepe, mis oli saavutatud enne festivali toimumist ja mille finantseerimisallikad olid läbi arutatud ja otsustatud. Kaitseväe orkestri osaeelarvesse oli ette nähtud festivali organiseerimiseks osa vajaminevast rahast. Seda poleks tehtud, kui poleks olnud vastavat otsustust ja suulist kokkulepet festivali korraldamise üldpõhimõtete osas; 4) arvete kooskõlastamine ei viinud arvetel näidatud summade tasumiseni, sest arved läbisid veel finantsteenistuse ja kaitseväe ülema ning kooskõlastuse sisuks oli kinnitus arvel näidatud teenuse eest raha olemasolu kohta orkestri osaeelarves; 5) kaebaja avaldus kaitseväe õigusvahemehele ei ole seletus distsiplinaarmenetluses ega saa olla tõendiks süüteomenetluses pöörduja enda vastu suunatud süüdistuse tõendamisel. Vastasel korral tekiks olukord, kus õigusvahemehe poole pöördumine oleks ise hinnatav taunitava teona; 6) kohus on laiendanud kaebajale etteheidetavat distsiplinaarsüütegu, leides, et kaebaja tegevuses sisaldus abstraktne korruptsioonioht, kuna kaebaja ise koostas arved, mida ta ametialaselt kinnitas. Kohtul ei ole süüteo laiendamine lubatud. Sellise teo osas ei ole isikut eelnevalt ära kuulatud. Vastustaja ei ole distsiplinaarkaristuse määramisel abstraktse korruptsiooniohu loomist kaebajale ette heitnud; 7)

§ 51

p 2, § 52 lg-te 1 ja 4 nõudeid, mis reguleerivad karistuse määramise ja teatavakstegemise tähtaegu, pole käskkirja andmisel järgitud. Distsiplinaarmenetlus toimus teenistusliku juurdluse vormis. Selle viitab sõjaväepolitsei poolt menetluse teostamine (

§ 48lg 2) ja juurdluskokkuvõtte (memo) koostamine.

Juurdluskokkuvõtteks, mille suhtes kaebaja enne karistuse määramist ära kuulati, oli 21.09.2010 memo, mis jõudis Põhja Kaitseringkonda 06.10.2010, 10-päevane tähtaeg karistuse määramiseks (

§ 52lg 1) oli käskkirja andmise ajaks möödunud.

8. Kaitsevägi palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) kuna vaidlustatud käskkirja tehiolud olid karistust määravale ülemale teada, siis teenistuslikku juurdlust ei algatatud. Teenistusliku juurdluse läbiviimine toimub kindlaksmääratud korras ning sellest korrast ei ole distsiplinaarmenetluses juhindutud. 6

(9)3-10-3054 Seetõttu on ekslik apellandi väide, et läbi viidi teenistuslik juurdlus ning karistust ei määratud tähtaegselt.

§ 52

lg 1 sätestatud tähtaega karistuse määramisel järgiti; 2) apellandi ametikohajärgne teenistuskoht asub aadressil Tatari 56/58, Tallinn, kuid tema teenistust korraldava ülema teenistuskoht asub Rahumäe tee 4a, Tallinn. Vaidlustatud käskkirjaga pidi apellant tutvuma Kaitseväe Peastaabis Juhkentali 58, Tallinn. Käskkiri registreeriti peastaabis. Ajavahemikul 20.-21.10.2010 viibis apellant lähetuses Soomes ja 23.-24.10.2010 lähetuses Jõgevamaal. Käskkiri allkirjastati 20.10.2010 ja apellant tutvus sellega 26.10.

  1. Vastustaja tegi kõik endast oleneva, et apellandile viivitamata tutvustada talle määratud distsiplinaarkaristust; 3) apellandile anti seoses etteheidetava süüteoga võimalus selgitada oma käitumist kolmel korral (30.09.2010 seletuskiri, 10.10.2010 selgitus ja 11.10.2010 selgitus); 4) vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et apellandile oli üheselt mõistetav temale ette heidetud süütegu ning käskkirja vormistamisel tekkinud ebatäpsus – raskendava asjaoluna arvete korduva esitamise, mitte kooskõlastamise nimetamine – ei mõjuta haldusakti sisu; 5) apellant ei esitanud halduskohtus vastuväidet tema poolt kaitseväe õigusvahemehele adresseeritud kirja kasutamisele tõendina; 6) ekslik on apellandi väide, et Harju Maakohtu otsuses nr 4-11-173 sisaldub õiguslik hinnang tema distsiplinaarsüüteole. Halduskohus ei ole seda tõendit hinnates menetlusnorme rikkunud; 7) Kaitseväe orkestri eelarve planeerimine ja eelarvevahendite olemasolu festivali korraldamiseks ei olnud ega saanudki olla Kaitseväe ja MTÜ vahelise tehingu aluseks. Eelarves ette nähtud summad ei olnud sihtotstarbeliselt ette nähtud konkreetsele MTÜ-le. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaitseväe Peastaabi siseauditi osakonna 21.09.2010 memos „Est-Tattoo 2010 seotud kulutuste analüüs“ ei ole käsitletud asjaolusid seoses MTÜ Est-Tattoo poolt arvete esitamise ja kaebaja poolt nende kooskõlastamise menetlusega, vaid hinnatud festivali korraldamisega seotud kulutuste ja MTÜ-le tehtud väljamaksete põhjendatust ja kontrollitavust. Kaebajat on aga karistatud selle eest, et ta kooskõlastas arveid, mille esitanud MTÜ juhatuse liige ta ise oli. Seetõttu ei olnud nimetatud memo distsiplinaarsüütegu tõendavaks ega selgitavaks. Sellest memost kaebaja poolt toime pandud distsiplinaarsüütegu ei nähtu. Ka vaidlustatud käskkirjas sellele memole viidatud ei ole, erinevalt 12.10.2010 memost. Seetõttu ei eeldanud distsiplinaarkaristuse määramine kaebaja ärakuulamist viidatud memos esitatud faktide ja järelduste kohta.
  3. 12.10.2010 memos on tuvastatud kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine. Nii kaebaja väide, et talle pole antud võimalust distsiplinaarmenetluses kõiki vastuväiteid esitada, kui ka vastustaja väide, et selles memos pole tuvastatud uusi asjaolusid, on ekslikud. Varasemast siseaudiitori memost distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ei nähtunud. Kaebaja dateerimata pöördumises Kaitseväe siseauditi juhataja K. Pungase poole „Seisukoht teenistuskohustuste täitmise asjaoludele seoses ürituse Est-Tattoo 2010 korraldamisega ja distsiplinaarsüüteo koosseisu puudumise kohta minu käitumises“ (I kd tl 25-27; nähtuvalt Kaitseväe vastusest apellatsioonkaebusele on see esitatud 10.10.2010) on aga kaebaja selgitanud, miks ta leiab, et ta ei ole KVDS § 186 lg 2 p 3 nõudeid rikkunud, ja põhjendab seda seisukohta väidetega, et Kaitseväe ja MTÜ vahel oli kokkulepe, mis seisnes festivali korraldamiseks rahaliste vahendite taotlemises Põhja Kaitseringkonna poolt ja rahaliste vahendite eraldamises Kaitseväe poolt Põhja Kaitseringkonna eelarvesse taotletud mahus. Sellest järeldas kaebaja, et tehingu tegemisel tema ei osalenud, sest arvete kooskõlastamist ei saa sellises olukorras pidada 7

(9)3-10-3054 tehingu tegemiseks. Dokumendist nähtub, et kaebajale oli teada distsiplinaarmenetluse läbiviimine tema suhtes ja süüks arvatav tegu. Nimetatud dokumendist nähtuvalt olid kaebajale teada kõik distsiplinaarmenetlusega seotud asjaolud ning siseauditi osakonna 12.10.2010 memo tõepoolest kaebaja jaoks uudseid ja üllatuslikke asjaolusid, millel distsiplinaarkaristus põhines, välja ei toonud.
  1. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 22.10.2012 otsuse nr 3-3-1-46-12 p-s 28, et kuigi asutuse juhil on kohustus distsiplinaarsüüteole reageerida, ei pea igale distsiplinaarsüüteole järgnema karistus. Tegemist on asutuse juhi diskretsiooniga. Asutuse juhil on võimalik kaaluda rikkumisega seotud asjaolusid, rikkumise raskust, teenistuja süü suurust, tema töökoormust, varasemat käitumist ja teenistuskohustuste täitmist ning leida kaalumise tulemusel, et konkreetsel juhul ei ole teenistuja karistamine distsiplinaarkorras vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud käskkirja põhjendused selles osas vähesed, ent teo kirjeldusest ja asjaoludest võib järeldada, et käskkirja andja pidas rikkumist sedavõrd oluliseks, et karistuse määramine ja valik (vali noomitus) olid vajalikud.
  2. Ringkonnakohus ei jaga apellandi arvamust, et distsiplinaarkaristus on määratud teenistusliku juurdluse tulemusel.

§ 48

lg 2 sätestab, et teenistusliku juurdluse läbiviija määrab kaitseväe struktuuriüksuse või väeliigi ülem või tema otsene ülem kahe tööpäeva jooksul pärast distsiplinaarsüüteo toimepanemist või avastamist. Arvestades süüteo raskust ja teisi asjaolusid, võib teenistusliku juurdluse läbiviijaks määrata Sõjaväepolitsei.

§ 52

lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul, alates distsiplinaarsüüteost teadasaamisest. Teenistusliku juurdluse korral määrab ülem karistuse hiljemalt kümnendal päeval pärast temale juurdluskokkuvõtte esitamist. Karistust ei saa määrata hiljem kui ühe aasta jooksul, alates distsiplinaarsüüteo toimepanemisest. Kohtule ei ole esitatud tõendit, millest nähtuks, et siseaudiitorile oli pandud kohustus teenistusliku juurdluse läbiviimiseks. Süüteo toimepanemine ilmnes siseaudiitori arvamusest (memost) ning ükski tõend ei kinnita, et enne siseaudiitori poolt memo esitamist teadis kaebaja ülem süüteo toimepanemisest, st asjaolust, et kaebaja oli kooskõlastanud MTÜ poolt, mille juhatuse liige ta oli, esitatud arved, kusjuures puudus Kaitseväe ja MTÜ vaheline leping, mis oleks olnud arvete esitamise aluseks. Teenistuslik juurdlus viiakse läbi juhul, kui ilmneb, et toime võib olla pandud distsiplinaarsüütegu (nt avastatakse töötulemuste ilmne mittevastavus prognoositule), ent teada pole täpseid andmeid süüteo asjaolude kohta. Siseauditi läbiviimine ei toimu aga tavaliselt siis, kui eelnevalt on tekkinud võimaliku distsiplinaarsüüteo kahtlus. Ka käesoleval juhul sellise kahtluse kohta andmed puuduvad. 13. Seetõttu ei kuulu kohaldamisele ka

§ 52lg 1 teises lauses näidatud tähtaeg.

Sama lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega, kui võtta aluseks isegi siseauditi 21.09.2012 memo, käskkirja andmise ajaks ületatud ei olnud. 14.

§ 52

lg 4 sätestab, et käskkirjaga määratud karistusest teatatakse kaitseväelasele kolme ööpäeva jooksul pärast käskkirja registreerimist teenistuskohas. Distsiplinaarkaristus tehakse süüdiolevale isikule teatavaks allkirja vastu. Kui kaitseväelane ei ole teenistuskohas, teatatakse talle karistusest ühe ööpäeva jooksul pärast teenistuskohta saabumist. Nimetatud tähtaja arvutamiseks on oluline välja selgitada käskkirja registreerimise aeg teenistuskohas. Vastustaja vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et käskkiri registreeriti Kaitseväe Peastaabi dokumendihaldussüsteemis 20.10.2010. Tegemist ei ole kaebaja teenistuskohaga. Kaebaja ei väida, et käskkiri oleks registreeritud kaebaja teenistuskohas Tatari 56/58, Tallinn samal ajal. Vastustaja vastuväidetest nähtuvalt tutvus kaebaja käskkirjaga Kaitseväe Peastaabis. Ringkonnakohtu arvates saab sellest järeldada, et kaebaja teenistuskohas käskkirja registreerimist ei toimunudki. 8

(9)3-10-3054
  1. Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta, et halduskohus poleks tohtinud tugineda kaebaja pöördumisele kaitseväe õigusvahemehe poole. Tegemist on tõendiga HKMS § 56 lõigete 1 ja 2 tähenduses. Et dokumendi kasutamist tõendina välistada, peab selline keeld tulenema seadusest üheselt mõistetavalt. Kaitseväe õigusvahemehe ega Kaitseväe Peastaabi peainspektoriteenistuse, mille koosseisus õigusvahemees ametis on, poolt avalduste menetlemise erikorda ja nende dokumentide kasutamise keeldu tõendina, samuti ei nähtu keeldu selliste dokumentide edastamiseks Kaitseväe teistele üksustele Kaitseväe korraldust ega -teenistust reguleerivatest seadustest ega Kaitseväe Peastaabi põhimäärusest.
  2. Apellandi väitel oli tehing Kaitseväe ja MTÜ Est-Tattoo vahel sõlmitud
  3. aastal suuliselt. Juba distsiplinaarmenetluses on kaebaja tõendanud selle lepingu olemasolu asutuse eelarvesse raha planeerimisega. Ringkonnakohtu arvates saab raha planeerimisest järeldada vaid kokkulepet festivali korraldamise osas, mitte aga selles, et festivali korraldamisega seotud kulud kannab MTÜ Est-Tattoo ja kaitsevägi hüvitab need osaliselt oma eelarvest või toetab MTÜ-d Est-Tattoo rahaliselt. Distsiplinaarmenetluses ega halduskohtus pole kaebaja sellise kokkuleppe olemasolu kohta tõendeid esitanud. Kaebaja koostatud seletusi ja dokumente, milles kaebaja sellise kokkuleppe olemasolu väidab, ei saa pidada piisavateks tõenditeks sellise kokkuleppe olemasolu kohta. Harju Maakohtu 19.04.2011 otsust asjas 4-11-173 ei saa pidada tõendiks, millest nähtuks, et selline kokkulepe oli Kaitseväe ja MTÜ vahel eelnevalt sõlmitud, kuigi maakohus tugines oma otsuses asjaolule, et arvete tasumise ajaks (ja ajaks, mil kaebaja MTÜ Est-Tattoo juhatuse liikmeks sai) oli kokkulepe festivali korraldamiseks ja rahastamiseks saavutatud. Nimetatud kohtuotsusest nähtuvad tunnistajate ütlused, mis kinnitavad, et festivali korraldamise eest vastutas MTÜ Est-Tattoo suuliste kokkulepete alusel, ent kohtuotsuses pole viidatud ühelegi tunnistaja ütlusele, millest nähtuks, et Kaitseväe eelarves ette nähtud festivali korraldamise kulude kandmine peaks toimuma MTÜ Est-Tattoo kaudu ning nende summade kulutamisel oleks MTÜ-l suurem roll kui vahendada Kaitseväe ja tasu saavate isikute vahel lepingute sõlmimist. Ringkonnakohtu arvates pole seetõttu võimalik ka tuvastada, et kokkulepe, mis eelnes MTÜ Est-Tattoo poolt arvete esitamisele ja Kaitseväe poolt arvete tasumisele suunamisele, oleks eksisteerinud.
  4. Apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud käskkirjas tuvastatud süüteole lisaks asunud määratud karistust õigustama ka sellise teoga, mida distsiplinaarsüüteona pole käskkirjas märgitud, on ekslik. Abstraktse korruptsiooniohu ja kaebaja poolt selle loomise selgitamine halduskohtu otsuses ei ole vaadeldav eraldiseisva teona: sellise ohu loomine pole eraldiseisev tegu, vaid toime pandud teo tagajärg, mille vältimise eesmärgil KVTS § 186 lg 2 p 3 on kehtestatud.
  5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et distsiplinaarsüütegu on vaidlustatud käskkirjas selgelt ja arusaadavalt kirjeldatud ning arvete esitamist ei ole kaebaja süüteoks peetud. Kuigi arvete korduvat esitamist on käsitletud raskendava asjaoluna, järeldub käskkirja ülejäänud tekstist, et süüteoks on nende arvete kooskõlastamine ja seeläbi tehingu tegemine. Käskkirja tühistamiseks oleks alust, kui arvete korduvat kooskõlastamist ei saaks pidada raskendavaks asjaoluks.
  6. Eeltoodud põhjustel tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jääb apellandi taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata. Lauri Madise Viive Ligi Oliver Kask 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.