) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 alusel on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.
kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostja on hagejate poolt esitatud asjaolud omaks võtnud ja seega on põhjendatud hagi rahuldada. Hageja on nõudnud elatist summas 139 eurot, mille lisanduks tulumaks summas 29,19 eurot. Vastavalt Tulumaksuseaduse § 19 lg 3 puntkile 11 ei võeta tulumaksu elatiselt ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabilt. Kehtiva
lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2012.aasta kuupalga alammäär on 290 eurot („Töötasu alammäära kehtestamine“ määrus nr 169, 22.12.2011), millest tulenevalt on põhjendatud kohtupoolne elatise välja mõistmine hageja kasuks summas 145 eurot kuus. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Maie Seppo kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.